Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve

peituval Inimesel on personaalne hing või vaim. Kui me vaatame Ahvi ja Inimese ülesannete vahelist erinevust, siis näeme, et kahe olendi vahel leiab pidevalt aset suuri kokkupõrkeid.

      Ahvi ülesannete mõistmine

      Liigi alalhoidmine ja enese ellujäämine

      Ahvil võib olla palju eesmärke ja eri aegadel võivad need varieeruda, kuid ahvi peamine ülesanne on tuua ilmale järgmine põlvkond. See on looduse poolt seatud viis põlistada liik.

      Ahv kasutab selle ülesande täitmiseks oma sugutungi koos teiste tungidega. Seetõttu on teie Ahvil see kihk oma prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal! Tugev sugutung näitab, et ahv on terve.

      Sellele väga lähedane ahvi teine ülesanne on ellujäämine, siia kuulub enda kaitsmine kahju eest.

      Need ahvi kaks ülesannet etendavad tema teguviisis väga suurt osa. Kõik ahvid on erinevad ja neil võib olla erinevaid seisukohti. Kuid meie vaatame tüüpilist ahvi.

      Need kaks äärmiselt tugevat tungi on ühised nii meile kui ka kõigile teistele kõrgematele liikidele ning on vajalikud liigi ellujäämiseks. Seetõttu peavad nad soovima tuua ilmale järgmist põlvkonda, või vähemalt peab neil olema mõni tung (nagu näiteks sugutung või vanemaks saamise tung), mis annab tulemuseks järgmise põlvkonna ilmumise. Ka peame soovima ise ellu jääda selleks, et esimese ülesandega toime tulla.

      Kui tüüpilisele ahvile survet avaldada, siis on üsna tõenäoline, et ta pigem kaitseb oma liiki kui iseennast. Must leskämblik on selle põhimõtte näiteks. Siin tekib kokkupõrge järgmise põlvkonna tootmise ja ellujäämise tungi vahel. Isase isendi tung suguakti sooritada ja seeläbi jätkata oma liigi säilimist saab võitu ta enda turvalisusest ja ta paaritub emasega, teades, et suure tõenäosusega süüakse ta ära, kui ta küllalt kiiresti põgeneda ei suuda.

      Võime sellist tungide kokkupõrget täheldada ka inimestel, ehk küll loodetavasti mitte nii dramaatilisel kujul! Näiteks nende puhul, kes harrastavad kaitsevahenditeta seksi, hoolimata sellest, et on olukorras, kus on suur oht HIV-i nakatuda. Õnneks pole see viirus nüüd enam – tänu ravimitele – samasugune tapja nagu varem. Ent kui ta saabus, võtsid inimesed uskumatuid riske, teades, et sel võivad olla surmavad tagajärjed.

      Paljude inimeste puhul ei saa sugutungi alahinnata, see on looduse viis kindlustada liigi jätkumine. See on põhjus, miks mõned armastavas suhtes olevad inimesed, kes soovivad monogaamseks jääda, leiavad peaaegu võimatu olevat truuks jääda. Inimene ütleb ja soovib üht ning Ahv ütleb ja soovib teist.

      Teised eesmärgid

      Selge see, et ahvil on teisigi eesmärke, mis toetavad liigi või indiviidi ellujäämist, ning need eesmärgid võivad aeg-ajalt varieeruda. Näited on järgmised: paarilise ligimeelitamine, territooriumi piiritlemine, toidu otsimine ja peavarju leidmine. Nende ülesannete taga olevaid tunge käsitleme selles peatükis hiljem osas „Džungli Keskus”.

      Inimese seisukohas olevate ülesannete mõistmine

      Enesega seonduvad ülesanded

      Inimolendid on väga erinevad selles suhtes, kuidas nad oma elu eesmärki tunnetavad. Mõned elavad elu, mis põhineb elu põhialuste paikapanekul, ja rahulduvad sellega. Teised lähevad kaugemale, püüdes ennast teostada ja saada elust rahuldust, milleks võib olla ka teiste abistamine.

      Eneseteostus on võimalik väga erinevatel viisidel ja tegelikult on see teie otsustada, mida oma eluga ette võtta tahate. Igaüks on kordumatu ning siin ei saa öelda, et keegi talitab õigesti ja keegi valesti. Paljud inimesed tahavad end arendada ja tundub, et need, kes selle ja eneseteostuse kallal vaeva näevad, on suurema tõenäosusega oma eluga rahul. Üks on kindel: elus eesmärgi omamine on midagi, mis ka teie Inimest edendab.

      Ühiskonnaga seonduvad ülesanded

      Oma olemuselt on inimesed tüüpilised sotsiaalsed loomad, ehkki leidub selgeid erandeid. Üks inimese peamisi ülesandeid on luua ühiskond, kus inimesed saaksid elada üksmeeles ja rahus. Seda ülesannet võib näha läbivalt kõigis inimühiskondades. Seetõttu püüavad inimesed juba loomu poolest pidevalt ühiskonnas reegleid ja eluviisi kehtestada. Need reeglid põhinevad võrdsusel ja võimalusel ning on tegelikult selleks, et hoida inimestes peituvat Ahvi ohjes. Inimene otsib õiglust ja struktuuri ning kasutab eetilisi ja moraalseid põhimõtteid, et kehtestada inimese õigusi ja väärtushinnanguid, mille järgi elada. Need põhinevad õige ja vale väärtushinnangutel koos nendega kaasnevate tagajärgedega.

      Teised eesmärgid

      Inimese teised eesmärgid varieeruvad indiviiditi suuresti, kuid enamus neist põhineb õnne ja edu mõistel, ükskõik kuidas neid siis ka ei defineeritaks. Nende päevakorras olevate ülesannete puhul on probleem asjaolus, et kui me pole hoolsad, siis võtab Ahv need üle ja rakendab nende saavutamiseks „džungliseadusi”. Näiteks sooviksid inimesed, et äri põhineks eetilistel põhimõtetel ja et nende eesmärk oleks edu saavutada. Ent sageli näeme jõhkrat käitumist ja hirmutamist, kuna Ahv võtab Inimese ülesande edu saavutada oma kätesse ja segab selle ära enda ülesannetega, nagu näiteks oma ego rahuldamine või oma territooriumi kehtestamine.

      Kaks erinevat tegutsemisviisi

      Ahvil ja Inimesel on erinevad seisukohad; nende elluviimiseks kasutavad nad kaht väga erinevat printsiipi. Ahv tegutseb džungliseaduste järgi ning teeb seda võimsaid tunge ja instinkte kasutades. Inimene opereerib ühiskonna seadustega ja teeb seda, kasutades võimsaid moraalseid ja eetilisi tunge tüüpiliselt südametunnistuse kaasabil.

      Kaugelt kõige suuremaks probleemiks individuaalse inimese jaoks on elada koos temas peituva loomaga, kes on määratud elama džungliseaduste järgi ja kasutama äärmiselt võimsaid tunge ja instinkte endale võetud ülesannete saavutamiseks.

      Šimpansi mõistmine – Džungli Keskus

      Ahv tegutseb „Džungli Keskusega”, mis põhineb instinktidel ja tungidel. Džungli Keskus on piirkond ahvi ajus, mis annab Ahvile iseloomujooned ja hoiakud, mida on vaja džunglis ellujäämiseks. See keskus sisaldab uskumusi ja käitumisviise, mis toimivad hästi džunglis, kuid mitte nii hästi ühiskonnas! Suuremad probleemid kerkivad siis, kui Ahv rakendab oma džunglile omaseid tunge Inimese ühiskonnas.

      Mõned Džungli Keskusele iseloomulikud jooned

      Instinktid

      Instinkt on olemuslik vastus või reageering; tavaliselt on see olemas sünnist saadik ja reageerib mingile erilisele stiimulile või vallandajale. Instinktid on olemas selleks, et kindlustada meie ellujäämine. Need on etteantud automaatne käitumine, mille puhul meil pole tarvis teada anda, mis parajasti juhtub, instinktidele on vaja vaid stiimulit.

      Näiteks, kui laps sünnib, siis on tal automaatne (instinktiivne) reaktsioon sellele, kui sõrmega tema põske puudutada. Ta pöördub sõrme suunas ja hakkab imema. Selline imemisreageering tagab, et kui beebi on rinnanibu lähedal, siis otsib ta selle üles ja hakkab imema. Kõigil noortel loomadel on terve rida instinkte, mis aitavad neil ellu jääda. Teie Ahv kasutab väga tugevaid instinkte, et hoida nii ennast kui ka teid turvalisena.

      Võitlemise, põgenemise või tardumise reaktsioon (VTP; ingl k FFF – Fight, Flight or Freeze) on väidetavalt kõige sagedamini kasutatav ja kõige tähtsam instinkt, mis meie Ahvil on. Kogu loomariik omab just seda ühte instinkti ja seda kasutavad iga päev kõik liigid, kaasa arvatud inimesed. See instinkt on looduse antud automaatne reaktsioon, kui ähvardab oht või tajutakse ohtu. See reaktsioon vallandub kohe meid kaitsma.Tegu on väga võimsa reaktsiooniga ja see tekitab tugeva emotsiooni, mis paneb teid kiiresti tegutsema. Instinkt on mõeldud tugevat emotsiooni esile kutsuma, kuna reaktsioon kindlustab ellujäämise olukordades, mis võivad osutuda eluohtlikeks. Meie psühholoogilises teadvuses on Ahv see, kes VTP-reageeringu omaks võtab