Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve

ja instinktid vajavad erinevat rõhuasetust.

      Looduses peab isane šimpans olema lihaseline ja tugev, ta peab emasele ja karjale muljet avaldama, et tagada nende turvatunne. Ta kõnnib iga päev territooriumi piiridel, mida tal kaitsta tuleb, ja teeb seda ainult oma karja kuuluvate isastega.

      Emane šimpans on isasest poole väiksem ja ei saa jõu mõttes isasele kuidagi vastu; ent vajaduse korral võib ta olla tugev ja agressiivne. See tähendab, et ta peab olema isasega ettevaatlik ning eriti oskuslikult hindama isase meeleolu ja ette nägema ta tegusid. Teiste sõnadega, emane oskab äärmiselt hästi kehakeelt lugeda. Tal on seda vaja enda kaitsmiseks.

      Isane šimpans peab omama sugutungi, sest kui ta on ükskõikne, siis liigi säilimine ebaõnnestub. Isana võib ta olla hea või halb. Ent ta näeb emases oma omandit ja tõrjub teised isased eemale.

      Emasel peab olema tugev tung emaduse järele ja ta peab jääma isase lähedale, et saada isase geene ja rahuldada oma emadustungi. Isase lähedusse jäädes on ta turvatum röövloomade eest, kuna isane on füüsiliselt tugevam. Isane jääb temaga, saamaks seksuaalset rahuldust.

      Emasel šimpansil on hämmastavalt võimas tung kodu järele, muidu ei jääks pojad ellu. Ema kaitseb oma järeltulijaid vajaduse korral kuni surmani. Tal on ka tugev pesitsemisinstinkt, et pakkuda poegadele peavarju. Kui järele mõelda, siis just väga kaitsetu emane šimpans on see, kes kõige suurema tõenäosusega ellu jääb ja on piisavalt valvel, et tagada järeltuleva põlve ellujäämine. Üks enesekindel emane šimpans ei jääkski ellu!

      Seega tundub mõistlik, et naissoost sisemistel Ahvidel on pidevalt puudu enesekindlusest ja nad tunnetavad ohtu. Nad võivad kiiresti ärevusse sattuda ja seetõttu vältida otsuste tegemist kartusest asju valesti teha.

      Mõned naised kaebavad kibedalt, et nende jaoks on otsustamine raske, isegi siis, kui küsimus on selles, mida selga panna. Seejärel piitsutavad nad end üles, kuna neile pole see külg enda juures meeltmööda. Tegelikult pole see üldsegi nende külg, tegu on lihtsalt neis ohjamatult tegutseva Ahviga, keda neil on võimalik ohjama õppida. Naine on väga kergesti võimeline otsuseid vastu võtma, ainult ta emotsionaalne Ahv on ta kaaperdanud.

      Põhjus, miks ma seda mainin, seisneb selles, et aastate jooksul olen kohanud paljusid hättasattunud naisi, kes otsivad abi, et aru saada, miks neil puudub otsuse tegemise julgus või miks nad pidevalt end maha teevad. Loodan, et mõistes oma sisemist Ahvi, jõuab nendeni arusaam, et need jooned ei pärine neilt endilt, vaid nende Ahvilt. Sisemise Ahvi jaoks on loomulik olla ebakindel, kuid naiste jaoks on see väga halb, ja kindlasti on olemas mehi, kes samamoodi kannatavad. Ahv vajab ohjamist, et indiviid saaks neist mõjutustest vabaks.

      Oluline mõte

      Meessoost inimene ja naissoost inimene on äärmiselt sarnased, kuid neid mõjutab nende sisemine Ahv, kelle loomuses on rohkem tüüpilist mees- või naissoost olendit.

      Hormoonid sunnivad need erinevad rollid peale, võimendades geene ja ajus sisalduvaid süsteeme. Nii meestel kui naistel on organismis östrogeeni ja testosterooni. Peamine naissuguhormoon, östrogeen, toimib, õhutades emalikke tunge, pesitsusinstinkti ja passiivsust. Peamine meessuguhormoon, testosteroon, tagab suure sugutungi, agressiooni ja kasvatab muskleid. Palju aastaid tagasi, enne kui selline praktika ebaseaduslikuks kuulutati, anti meesvangidele östrogeeni, mis nad maha rahustas ja passiivsemaks muutis. Antud östrogeen võis vangid küll maha rahustada, kuid sel olid mõned veidrad kõrvalmõjud. Loomulikult polnud meeste puhul rindade teke teretulnud!

      Pigem erinev rõhuasetus kui nais- ja meessugu?

      Seega põhinevad mees- ja naissoost sisemiste Ahvide erinevused rollidel, mis neil on liigi kestmajäämisel ja enda eest hoolitsemisel, koos neid tunge toitvate hormoonidega. Need tungid ja instinktid on erinevad selles mõttes, et neil on erinev rõhuasetus, kuid nad kattuvad üsnagi suures osas. Vale oleks öelda, et teatud jooned on meessoole ja teatud naissoole omased, pigem tuleks öelda, et teatud jooni leidub sagedamini naiste kui meeste seas ja vastupidi. Seetõttu pole olemas spetsiifilisi jooni, mis oleks puhtalt meestele või naistele omased. Samuti vihjab see asjaolule, et pole olemas naiselikku poolt meestes ja mehelikku poolt naistes, vaid tegu on lihtsalt iseloomulike joontega.

      Inimese mõistmine − Inimsuse Keskus

      Inimsuse Keskus põhineb eetikal ja moraalil ning on see osa inimese ajust, mis hakkab ajuskanneril helendama, kui näitame ühiskonnas elamisele iseloomulikke jooni. Seega, kui inimesed ilmutavad märke empaatiast või süütundest, siis hakkab Keskus helendama, kuna sinna saabub suurenenud verevarustus ja selle toimimiseks on vaja rohkem hapnikku. See näitab, et Keskus on aktiveeritud. See Keskus sisaldab inimeseks olemise kirjapanemata reegleid.

      Siin on mõned Inimsuse Keskusele omased jooned

      Tuleb öelda, et kõigil inimestel pole neid omadusi, kuna mõned neist on oma olemuselt ebameeldivad ja ebaausad. Ent üldises plaanis annab Inimsuse Keskus nendele omadustele võimaluse esile kerkida.

      Ausus

      Aususe ja ühtsuse ilmutamine on vajalik, et ühiskond toimida saaks. Inimesed näitavad siirust ja tõearmastust koos lojaalsuse ja usaldatavusega välja küll erineval määral.

      Kaastunne

      Ühiskonna aluseks on kaastunne. Empaatia ja arusaam sellest, mida teised läbi elavad ning omakasupüüdmatu isetu toetus nendele on arenenud ühiskonna märgiks. See, kuidas inimühiskond oma kõige haavatavamaid liikmeid kohtleb, eristab meid enamusest loomade ühiskondadest.

      Südametunnistus

      Südametunnistuse omamine on Inimeseks olemise nurgakivi. Ilma südametunnistuseta puudub meil kahetsus ja meil ei õnnestu end arendada. Südametunnistuse olemasolu tekitab selliseid tundeid, nagu süü ja häbi, mis võivad viia kahetsuseni ja soovini muutuda või kuidagi tehtut heastada. Huvitaval kombel on palju uurimusi isiksustüübi kohta, mida üldiselt tuntakse psühhopaadi nime all. On märkimisväärses koguses teaduslikku tõendusmaterjali selle kohta, et psühhopaatsel isiksusel ei ilmne Inimsuse Keskuse aktiveerituna, võimalik, et see tal koguni puudub. Seetõttu indiviidil polegi faktiliselt südametunnistust olemas.

      Seaduskuulekus

      Ühiskondades on seadused, olgu need siis kirja pandud ja kuulutatud või kirja panemata, kuid neid järgitakse. Inimesed on seaduskuulekad ja aktsepteerivad oma vastutust ja aruandluskohustust tehtu eest, ent teevad seda erineval määral. Te ei saa süüdistada Ahvi kõigi oma probleemide põhjustamises. Mõnikord on just Inimene see, kes ratsionaalsetel kaalutlustel otsustab reegleid rikkuda ja oma südametunnistust vaigistada.

      Enesekontroll

      Enesekontroll on arvatavasti kõige olulisem tegur, mis meid šimpansist eristab. Šimpans tegutseb impulsiivselt, tal puudub kontroll oma emotsioonide üle. Väidetavalt on need kaks tegurit peamised, mis šimpansit džunglis hoiavad. Inimestel on võime kontrollida impulsse ja emotsioone, mille sisemine Ahv on neile ette söötnud. Sisemisel Ahvil on vähe enesekontrolli võimet ja ta nõuab oma soovide rahuldamist kohe, samas Inimene võib tasu oodata ja valida käitumisviisi, mis impulsse ja emotsioone väldib.

      Seda faktorit demonstreerib graafiliselt „Stanfordi Vahukommi” Eksperiment. Seda koolieelsete lastega tehtavat eksperimenti on korratud erineval kujul ning tulemused on leitud järjepidevad olevat. Lastele pakuti vahukommi, kuid öeldi, et kui nad selle söömisega ootavad, siis saavad nad hiljem veel vahukomme. Leiti, et need lapsed, kes vahukommi söömise edasi lükkasid, osutusid hilisemas elus edukamateks, need aga, kes oma impulssi kontrollida ei suutnud, olid vähem edukad.

      Oluline mõte

      Oma impulsiivse ja emotsionaalse Ahvi ohjamine täiskasvanuna on üks olulisemaid tegureid, mis määrab ära teie edukuse elus.

      Eesmärgipärasus

      Inimesed töötavad kõige paremini siis, kui neil on olemas eesmärk. Tundub,