Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve

saavutused ja rahulolu eesmärgipärasusest. Need võivad tuleneda karjäärist, tööst või vaba aja tegevustest.

      Kaks erinevat isiksust

      Lähemalt võtame luubi alla teie isiksuse ja selle, kuidas seda muuta saab, raamatus hiljem, siis, kui meil on olemas täielik pilt kogu psühholoogilisest teadvusest. Siinkohal soovin vaid teile meenutada, et oma peas olete te kaks erinevat isiksust: teie ise ja teie Ahv. Nad tegutsevad kahe erineva aju kaudu, mis püüavad koostööd teha. Nende isiksused võivad olla sarnased või väga erinevad. Kui üks neist saab otsuste tegemisel otsa enda kätte, siis hakkab see isiksus domineerima ning see ongi käitumine, mida väljaspool olevale maailmale ilmutate.

      Kahe erineva isiksuse äratundmine aitab teil iseennast paremini mõista ja ka kumbagi isiksust ohjata, et mõlemat kõige paremini ära kasutada. Enamik inimesi on suutelised tundma, et kui nad pole emotsionaalsed, vaid jäävad rahulikuks, siis mõtlevad ja käituvad nad üsna erinevalt sellest, kui nad on emotsionaalsed ja stressiseisundis.

      Kokkuvõte

      • Teil, Inimesel, on isiksus, tegutsemisplaan ja Inimsuse Keskus. Te mõtlete loogiliselt ning lähtute faktidest ja tõest.

      • Teie Ahvil on isiksus, oma tegevusplaan ja Džungli Keskus. Ta mõtleb emotsionaalselt ning kasutab muljeid ja tundeid.

      • Ahv on emotsionaalne masin, mis teid kaaperdab – kui lasete sel sündida. Ta pole ei halb ega hea: ta on lihtsalt Ahv. Ta võib olla teie parim sõber või kõige hullem vaenlane. See ongi Ahviparadoks.

      Soovituslik harjutus:

      Enda ja enda Ahvi tundmaõppimine

      Valime kas Ahvi või Inimese

      Selleks, et oma elus muutusi teha, on oluline ära tunda Ahvi ja Inimese vahelisi erinevusi nende seisukohtade, mõtlemise ja tegutsemismeetodite järgi. Mõelge tagasi päeva jooksul ette tulnud olukordadele, pange end uuesti nendesse situatsioonidesse ja mõelge erinevatele viisidele, kuidas Ahv ja Inimene oleksid olukordi lahendada võinud.

      Emotsionaalne või loogiline mõtlemine?

      Mõelge näiteks tavalisele asjade käigule, kus keegi võis öelda midagi, mis teid häiris ja teile muret tegi, ning oma reageeringule sellele. Kui te hiljem mõtlesite, et teie reageering oli asjatu, siis mõelge läbi, kuidas reageeris Ahv, ja seejärel mõelge läbi, kuidas Inimene oleks võinud reageerida. Pidage meeles, et Inimene valib faktide väljaselgitamise ning näeb seega enne reageerimist asja perspektiivis. Viige kokku oma Ahvi reageerimisviis tüüpilise Ahvi teguviisiga ja mõelge siis, mille poolest oleks Inimese reaktsioon võinud sobivam olla. Kasutage käesolevat peatükki viitematerjalina erinevate mõtteviiside võrdlemiseks.

      Mõtlemisele kulunud aeg

      Mida rohkem kulutate aega, mõeldes oma teadvuse toimimisele, seda tõenäolisem on parem toimetulek tulevikus.

      KOLMAS PEATÜKK

      JAGATUD PLANEET (II OSA)

       Kuidas oma Ahvi ohjata

      Nüüd, kui teate oma peas elutsevast kahest erinevast olendist ja sellest, kuidas nad tegutsevad, saate hakata nendega tegelema. Võite alustada kolmeastmelist protsessi:

      1. Tundke ära olukorra peremees – on see Inimene või Ahv.

      2. Saage aru aju toimimise reeglitest ja AKTSEPTEERIGE NEID.

      3. Kasvatage ja ohjake oma Ahvi, nii on tulemused teie jaoks parimad.

      Esimene samm: kuidas aru saada, kes onolukorra peremees

      Esimene samm on võime ära tunda, kes olukorda kontrollib − Ahv või Inimene. Esitage endale üks väga lihtne küsimus, mis võimaldab olukorra peremehes kergesti selgusele jõuda.

      Oluline mõte

      Kuldne reegel ütleb, et kui teil on tundeid, mõtteid või käitumisviise, mida te ei soovi või mille üle teil pole hea meel, siis on Ahv teie üle võimust võtnud.

      Seega tuleks alustada väga lihtsast küsimusest: „Kas ma tahan…” ja seejärel lause lõpetada. Näiteks nii: „Kas ma tahan neid tundeid?” või „Kas ma tahan neid mõtteid?” või „Kas ma tahan niimoodi käituda?” Kui vastus on eitav, siis tegutsete Ahvi, kui jaatav, siis Inimese mõtteviisi järgi.

      Siinkohal mõned näited:

      • Muretsete millegi pärast. Küsite endalt: „Kas ma tahan muretseda?” Kui vastus on „ei”, siis ei muretse teie, vaid teie Ahv. Nüüd on teil võimalus valida, ohjeldada oma Ahvi ja lõpetada tema ülemvõim.

      • Midagi on teid vihastanud. Võite nõustuda, et on toimitud ebaõiglaselt, seetõttu on teie Inimene Ahviga ühel nõul. Tahate midagi ette võtta, kuid te ei soovi olla vihane − see on emotsioon, mis ajab teid närvi ja on ebameeldiv. Seetõttu küsite endalt: „Kas ma tahan sellist vihast emotsiooni?” Kui vastus on „ei”, siis tunneb viha Ahv. Nüüd võite oma Ahvile emotsiooni eest tänulik olla, kuid andke talle teada, et te ei taha end niimoodi tunda. Tegutsete, et lahendada olukord, mis ajas Ahvi vihaseks, ent teete seda endas peituva Inimese rahulikul moel.

      • Tahate midagi teha, kuid teid valdavad tunded, mis ei lase seda teha. Siin võib Ahv lihtsalt keelduda osalemast. Näiteks võib teil olla soov lugeda läbi kogunenud e-kirjad või teha veidi tööd ning Ahv saadab teile negatiivseid mõtteid või emotsioone, mis teilt motivatsiooni ära võtavad. Te küsite: „Kas tahan neid ükskõikseid ja negatiivseid tundeid?” Vastus on „ei”, seetõttu tunnete ära, et need ei kuulu teile, Inimesele, ja nüüd võite Ahvi talitseda, et neist lahti saada.

      Kõik me oleme erinevad, seega see, mis ühe inimese jaoks on õige, võib teise puhul olla vale. Pole olemas õigeid või valesid vastuseid. Ainult teie ise olete suuteline vahet tegema oma Ahvi ja teie enese vahel, ent seda tuleb teil õppida, kuna sel on otsustav tähtsus Ahvi ohjamisel.

      Näiteid tüüpilise Ahvi mõtteviisi kohta

      On olemas mõned tüüpilised Ahvile iseloomulikud fraasid, mida tasub jälgida, kuna need reedavad, kes teie eest mõtleb.

      „Aga mis siis, kui…?”

      „Aga mis siis kui…?” on Ahvi lemmikviis mingi küsimus ette võtta.

      „Aga mis siis, kui see läheb valesti?”

      „Aga mis siis, kui ma ei suuda seda teha?”

      „Aga mis siis, kui taevas langeb maa peale?”

      Ahv tekitab teis sageli ebakindlust nende „mis siis, kui…?” küsimustega. Aeg-ajalt esitab ka Inimene „mis siis, kui…?” küsimusi, ent need on tavaliselt konstruktiivsed, pigem planeerimise eesmärgiga, kui tunnevad tarbetult muret asjade pärast, mida pole sageli võimalik kontrollida või mida ei pruugi tegelikkuses üldse ettegi tulla.

      „Aga ma tunnen…” või „Aga ma ei tunne…”

      „Aga ma tunnen end väsinuna, seega ma seda ei tee.”

      „Aga mul on motivatsioonist puudu, seetõttu ei saa ma alustada.”

      „Aga ma kardan, et midagi halba võib juhtuda.”

      See nimekiri on lõputu. Põhiliselt johtub Ahv oma tunnetest, seejärel soovitab, kuidas peaksite toimima, või ennustab, mis juhtub – kõik samade tunnete tõttu. Jällegi võib Inimene nende Ahvi pakutud tunnetega nõus olla – kui need on loogilised ja targad. Näiteks, kui olete gripiviiruse saanud ja haigestunud, siis on arvatavasti üsna tark tegu öelda endale: „Aga tunnen end halvasti, seega on parem, kui ma ei hakka aias peenraid kaevama.”

      Oluline mõte

      Pidage meeles, et Ahvile meeldib tulevaste tegemiste üle otsustada selle põhjal, kuidas ta end tunneb, samas kipuvad Inimesed lähtuma sellest, mida on vaja teha, ja ka sellest, kuidas nad end lõpuks tunnevad, kui möödunud päeval tehtule tagasi vaatavad. Need on kaks väga erinevat lähenemist.

      Teine