Ahviparadoks. Teadvuse suunamine. Prof. Peters Steve

muutuda ja muutust aktsepteerida

      Selleks et muutuda või paremaks saada, tuleb teil endale tunnistada, et te ei toimi alati sellisel viisil, nagu tahate, kuna te ei ole alati see isik, kes te olla tahate, või pole teil alati kontrolli oma emotsioonide või mõtete või tegemiste üle. Te peate tahtma selles suhtes midagi ette võtta, peate olema valmis muutust aktsepteerima.

      Oluliselt tähtis on teada, mida saab muuta ja mida ei saa

      Mõnda asja tuleb teil enda puhul aktsepteerida ja mõnda mitte. Oluline on teada, kummaga on tegu. Näiteks ei saa te lahti söömistungist, sugutungist või automaatselt tekkivaist paanika- või muretundeist ohu või stressi korral, ent teil on võimalik neid talitseda. Lahti on võimalik saada näiteks kasututest, irratsionaalsetest või negatiivsetest mõtetest ja destruktiivsetest harjumustest nagu enda süüdistamine või agressiivsuse ilmingud.

      Võimalike ja võimatute unistuste vahel vahetegemine

      Teil on tarvis jõuda äratundmisele, mis on võimalik ja mis mitte. Näiteks on võimalik end tervislikku vormi ajada, kindlustunnet kasvatada ja oma suhteid paremaks muuta. Ent kogu aeg õnnelik olla või loota, et te kõigile meeldite, pole lihtsalt võimalik.

      Tuleb mõista, et see raamat räägib oskuse arendamisest

      Oma emotsioonide ja mõtete ohjamine on oskus. Teil peab olema soovi pühendada aega emotsionaalsete oskuste omandamisele ning aega ka selleks, et neid oskusi säilitada.

      Teil on valida

      Elus on teil alati võimalus valida. Selle äratundmine ja valiku tegemine saab otsustavaks.

      Teekonna alustamine

      Teekonda alustades võite leida, et mõned selle raamatu osad on teie jaoks olulisemad kui teised. Valige need osad, mis on teie jaoks olulised, ja töötage nendega.

      Alustagem oma teekonda.

      ESIMENE OSA

      TEIE SISEMINE TEADVUS LUUBI ALL

      ESIMENE PEATÜKK

      PSÜHHOLOOGILINETEADVUS

      Alustades läbi Universumi kulgevat reisi, vajame põhiteadmisi selle kohta, mis on meie pea sees ja kuidas see toimib. Inimaju on keeruline, seetõttu vaatame selle lihtsustatud versiooni. Kõige lihtsam on kujutada inimaju kui seitsmest ajust koosneva süsteemi koostoimimist.

      Ahvi Ohjamise mudelis ühinevad kolm neist ajudest – frontaalne (oimu-), limbiline ja parietaalne (kiiru-) –, moodustades „psühholoogilise teadvuse” ning meie võtame vaatluse alla ainult need ajud. Pidage meeles, et teaduse seisukohalt pole selline käsitlus sugugi õige, kuid see annab meie käsutusse toimiva mudeli. Rangelt võttes annavad aju teised osad olulist lisa emotsioonidele, mõtlemisele ja mälule, kuid eesmärkide saavutamiseks on meil vaja asja suurel määral lihtsustada.

      Neid kolme meie mudelis olevat psühholoogilist aju – frontaalset, limbilist ja parietaalset – kutsutakse Inimeseks, Ahviks ja Arvutiks. Et asja mugavamaks teha, laseme parietaalsel ajusagaral esindada mitut aju osa, see teeb meie joonise selgemaks. Ehkki need kolm aju püüavad koostööd teha, satuvad nad väga sageli konflikti ja võitlevad üksteisega kontrolli saavutamise pärast, kusjuures sageli jääb võitjaks Ahv (limbiline süsteem)!

      Saage tuttavaks Ahviga

      Kui olite emaüsas, arenesid kaks erinevat aju – frontaalne (Inimene) ja limbiline (Ahv: emotsionaalne masin) teineteisest sõltumatult ning tutvustasid seejärel end teineteisele sidemete moodustamise kaudu. Probleemiks osutus asjaolu, et enamuses küsimustes olid nad erinevat meelt. Kumbki neist kahest ajust või olendist võiks teie elu juhtida, kuid et nad püüavad koostööd teha, siis selles probleemi olemus seisnebki. Inimene ja Ahv on sõltumatud isiksused erineva reeglistiku, mõtteviisi ja tegutsemisrollidega. Tegelikult on teil peas korraga kaks olendit! Tähtis on omaks võtta, et ainult üks neist olendeist olete teie ise – Inimene.

      Ahv on emotsionaalne masin, mis on meil kõigil olemas. See mõtleb meist sõltumatult ja on võimeline otsuseid vastu võtma, pakub emotsionaalseid mõtteid ja tundeid, mis võivad olla väga konstruktiivsed või väga destruktiivsed; see pole iseenesest hea või halb, see on Ahv sellisena, nagu ta on. Ahviparadoks seisneb selles, et võite osutuda iseenda parimaks sõbraks või kõige hullemaks vaenlaseks, ja seda isegi samal ajal. Käesoleva raamatu eesmärk on aidata ohjata teis peituvat Ahvi ning rakendada tema jõudu ja võimu siis, kui ta teie heaks töötab, ning neutraliseerida neid siis, kui ta seda ei tee.

      Oluline mõte

      Ahv on emotsionaalne masin, mis mõtleb meist sõltumatult. See pole iseenesest halb ega hea, see on lihtsalt Ahv sellisena, nagu ta on.

      Kui inimesed satuvad õnnetustesse, kus saab kahjustada nende frontaalsagar või kui neil on frontaalset sagarat mõjutav häire või haigus, muutub nende isiksus. Sellisel juhul lakkab aju Inimese osa töötamast ning ilmnev uus isiksus on Ahv. Sageli muutuvad sellisel moel kannatanud inimesed pärssimatuiks ja kaotavad otsustusvõime, nad võivad muutuda apaatseks või siis esineb neil agressiivse käitumise hooge.

      Phineas Gage’i juhtum

      Üks möödanikust pärinev näide selle kohta, et ühe inimese peas võivad olla esindatud kaks erinevat isiksust – Inimene ja Ahv – oli Phineas Gage. 19. sajandi lõpul võeti ta raudteekompaniisse tööle, et liipripanijaile teed ette valmistada; Gage’i ülesanne oli lõhata rahne, mis olid käsitsi eemaldamiseks liialt suured. Selleks asetas ta rahnude alla lõhkeaine ning tampis selle siis pika raudvardaga enne süütenööri süütamist. Gage oli valitud ohtlikku tööd tegema seepärast, et teda peeti ettevaatlikuks, kainelt mõtlevaks ja vastutustundlikuks. Ent ühel korral laskis ta olulisel hetkel tähelepanul kõrvale kalduda, mille tagajärjel lõi varras vastu rahnu ja tekitas sädeme. Tagajärjeks oli plahvatus, raudora sattus Gage’i silmakoopasse, kus läbis pea eesosa ning tuli välja kolju tagant, võttes kaasa frontaalsagara (Inimese sagara).

      Kui jätta kõrvale tõsiasi, et ta jäi ühest silmast pimedaks, paranes Gage täielikult. Ent ta isiksus oli täiesti muutunud. Keelekasutus muutus rämedaks, ta oli agressiivne ja impulsiivne. Inimene temas oli kadunud, järele oli jäänud vaid Ahv!

      Erinevuse Ahvi ja Inimese mõtteviisi vahel suudate ära tunda ilma igasuguse teaduseta. Kui palju kordi olete rääkinud iseendaga, end ümber veennud või võidelnud omaenda mõtteviisiga? Sageli on teil soovimatuid mõtteid ja tundeid, ning sageli te isegi käitute sel moel, ehkki samal ajal teate, et tegelikult ei soovi niimoodi käituda. Miks te siis seda teete? Kuidas saab olla, et teil puudub kontroll oma mõtete või tunnete ja käitumise üle? Kuidas saate olla erinevatel aegadel kaks erinevat inimest?

      Tehnoloogiast võib olla mõningast abi sellele küsimusele vastuse leidmisel. Funktsionaalsed ajuskannerid näitavad aju verevarustuse liikumist parajasti kasutusel olevasse aju ossa. Kui te mõtlete rahulikult ja ratsionaalselt, siis näeme verd liikumas frontaalsesse piirkonda, teie peas oleva inimese juurde, ning te muutute selliseks isikuks, kes te olla soovite ja tegelikult ka olete. Kui te muutute emotsionaalseks ja mõnevõrra irratsionaalseks, eriti siis, kui olete vihane või ärritunud, siis näete verevarustust siirdumas teis peituva Ahvi juurde ja te ütlete tavaliselt, et ei soovi niimoodi olla ja et te seda ei taha. Tõde on selles, et teie Ahv, emotsionaalne masin, on teie Inimese teadvusest võitu saamas.

      See asjaolu hakkab selgitama paljutki, näiteks seda, miks te muretsete või miks ütlete hetke ajel asju, mida öelda ei tahaks, ja siis öeldut kahetsete, või miks te ei suuda söömist lõpetada või miks te ei tee sporti, kui tegelikult tahate, ent ei suuda end lihtsalt kokku võtta. Nimekiri on lõputu. Ärge enam imestage: seda kõike ei tee teie, vaid teis peituv Ahv on teid kaaperdanud. Ahviga koos olemine sarnaneb koera omamisega.Te ei saa vastutada koera iseloomu eest, kuid vastutate tema ohjamise ja hea käitumise eest. Öeldu on väga oluline, teil tuleks hetkeks peatuda ja asjale