Название | Lumepall. Warren Buffett ja elu kui äri |
---|---|
Автор произведения | Alice Schroeder |
Жанр | Биографии и Мемуары |
Серия | |
Издательство | Биографии и Мемуары |
Год выпуска | 0 |
isbn | 9789949694785 |
12 St 340 000 dollarit auto kohta järgmistes osariikides: Alaska, Delaware, Hawaii, Montana, New Hampshire, mõlemad Dakotad, Vermont, Wyoming, pealekauba veel Washington (sest Columbia föderaalringkond ei ole osariik).
13 Laialdaselt viidatav USA börsiindeks.
14 Intervjuu Herbert Alleniga.
15 Buffett oli Alleni korraldatud konverentsil esinenud varem kahel korral, 1992. ja 1995. aastal.
16 Buffett ja Munger pidasid küllaldaselt jutlusi oma aktsionäridele Berkshire Hathaway aastakoosolekutel, kuid selline jutlustamine n-ö omaenda kogudusele ei lähe arvesse.
17 Al Pagel, „Coca-Cola Turns to the Midlands for Leadership“, ajaleht Omaha World Herald, 14. märts 1982.
18 Buffetti märkused on loetavuse ja lühiduse huvides ära toodud kokkuvõtlikult.
19 PowerPoint on Microsofti programm, mida kõige sagedamini kasutatakse slaidiesitlusteks; selle kasutamine on Ameerika ettevõtetes üldlevinud.
20 Intervjuu Bill Gatesiga.
21 Ajakiri Fortune järjestab 500 suurimat ettevõtet müügitulu põhjal ja viitab neile kui „Fortune 500“-le. Seda ettevõtete rühma võib kasutada USAs asuvate ettevõtete ligikaudse asendusena.
22 „Säästlik“ või „kokkuhoidlik“. (Tõlkija märkus)
23 Ettevõtete kasum ei olnud toona üle kuue protsendi SKTst, kui võrrelda pikaajalise keskmisega, st 4,88 protsendiga. Hiljem tõusis see üle üheksa protsendi, oma ajaloolisest tasemest kõvasti kõrgemale.
24 Pikemate perioodide vältel on USA majanduse reaalne kasvumäär olnud kolm protsenti ja nominaalne määr (inflatsiooniga) viis protsenti. Kui sõjajärgne buum või sügavast majanduslangusest taastumine välja arvata, on seda määra harva ületatud.
25 American Motors, väikseim nn autotootjate suurest nelikust, müüdi 1987. aastal maha Chryslerile.
26 Lühikeseks müüja laenab aktsia ja müüb selle maha, panustades sellele, et aktsia hind läheb alla. Kui nii läheb, siis saab lühikeseks müüja kasumit sellega, et ostab aktsia tagasi odavamalt. Kui hind tõuseb, ta kaotab. Lühikeseks müümine on tavaliselt riskantne. Te teete panuse turu pikaajalise suundumuse vastu.
27 Linn nimega Kitty Hawk sai maailmakuulsaks pärast seda, kui vennad Orville ja Wilbur Wrightid sooritasid linna lähedal esimese kontrollitud mootorlennuki lennu. (Tõlkija märkus)
28 Buffett räägib siinkohal metafooriliselt. Ta tunnistab, et on investeerinud ühel või paaril korral asjadesse, millel on tiivad, ja et see ei läinud edukalt.
29 Buffett kasutas seda lugu esmakordselt oma 1985. aasta juhatuse esimehe pöördumises, tsiteerides Ben Grahamit, kes rääkis sama loo oma kümnendas loengus loengusarjas pealkirjaga „Current Problems in Security Analysis“ New Yorgi rahandusinstituudis. Ajavahemikus 1946. aasta septembrist kuni 1947. aasta veebruarini peetud loengute tekstid võib leida aadressilt www.wiley.com//legacy/products/subject/finance/bgraham/ või Benjamin Grahami ja Janet Lowe’i raamatust „The Rediscovered Benjamin Graham: Selected Writings of the Wall Street Legend“, New York, Wiley, 1999.
30 Lühendatud ja toimetatud versioon sellest kõnest avaldati pealkirja all „Mr. Buffett on the Stock Market“, ajakiri Fortune, 22. november 1999.
31 PaineWebber-Gallupi küsitlus, juuli 1999.
32 Fred Schwed noorem, „Where Are the Customers’ Yachts? Or A Good Hard Look at Wall Street“, New York, Simson & Schuster, 1940.
33 Intervjuu Bill Gatesiga.
34 Keynes kirjutas 1925. aastal raamatuarvustuses Smithi teose „Common Stocks as Long-Term Investments in Nation and Athenaeum“ kohta: „It is dangerous ... to apply to the future inductive arguments based on past experience, unless one can distinguish the broad reasons why past experience was what it was.“ Sellest sai hiljem eessõna Keynesi teosele „The Collected Writings of John Maynard Keynes“, 12. köide, „Economic Articles and Correspondence; Investment and Editorial“, Cambridge, Cambridge University Press, 1983.
35 Koomik Mort Sahlil oli kombeks oma esinemine lõpetada sõnadega: „Kas siin on kedagi, keda ma ei ole veel solvanud?“
36 Seda rääkis anonüümseks jääda soovinud allikas, kes neid pealt kuulis.
37 Intervjuu Don Keough’ga.
3
Harjumuse ohvrid
Pasadena, juuli 1999
Buffetti partnerit Charles T. Mungerit ei olnud Sun Valleys kusagil näha. Ürituse korraldajad Allen & Co’st ei olnud teda kunagi sinna kutsunud. See sobis Mungerile väga hästi, sest Sun Valley oli sedalaadi üritus, kus mitteosalemise eest oli ta peaaegu et valmis peale maksma. Sealsed rituaalid nägid ette liiga paljudele meelepärane olemise.38 Buffett oli see, kes seda nautis. Isegi kui ta kuulajaskonna liikmeid oma sõnadega torkas, hoolitses ta samas selle eest, et ta neile ikka inimesena meeldiks. Ent Munger tahtis üksnes austust ega hoolinud sellest, kes teda tõpraks pidas ja kes mitte.
Samas olid nood kaks paljude arvates peaaegu äravahetamiseni sarnased. Buffett ise viitas neile kahele kui „Siiami kaksikutele. Peaaegu“. Nad kõndisid ühtemoodi viltuse, kohmaka kõnnakuga. Nad kandsid samalaadseid halle ülikondi, mis istusid neil seljas jäigalt. Jäigalt nonde meeste paindumatutel kehadel, kes olid veetnud aastakümneid pigem raamatuid ja ajalehti lugedes kui sportides või õues tööd tehes. Nad kammisid oma hallinevad juuksed samal moel üle pea, kandsid ühtemoodi Clark Kenti39 moodi prille ja nende silmades säras samasugune intensiivne helk.
Nad mõtlesid sarnaselt ja suhtusid samasuguse õhinaga äritegevusse kui mõistatusse, mille lahendamisse tasub pühendada kogu elu. Mõlemad pidasid ratsionaalsust ja ausust kõrgeimateks voorusteks. Kiirem pulss ja enesepettus olid nende arvates vigade peamine põhjus. Neile meeldis mõelda ebaõnnestumise põhjuste üle, sest selle põhjal oli võimalik tuletada edu saavutamise reegleid. „Olin kaua püüdnud