Narõmi kroonika 1930-1945. Küüditatute tragöödia. Vadim Makšejev

kolhoosides

      Otsustati: Teha rajooni täitevkomitee fraktsioonile ettepanek ja kohustada volinikke koguma andmeid isikute kohta, kes on alates [19]29. aastast saabunud Tšainski rajooni, ning esitama 15. augustiks. Teha GPU rajooniosakonnale ettepanek tugevdada tööd kolhoosidesse pugenud ja rajoonis elava nõukogudevastase kontrrevolutsioonilise elemendi väljaselgitamisel… Kohustada ÜK(b)P rakukesi otsustavalt tugevdama kolhooside enesepuhastamist võõrast nõukogudevastasest kulaklikust elemendist, mitte mingil juhul lubada selliseid juhuseid, nagu oli Pjankovi ja Teteriniga (heideti ühest kolhoosist välja, teise võeti vastu). Teha rajooni täitevkomitee fraktsioonile ettepanek kuu aja jooksul kulakud hoolikalt ette valmistada väljasaatmiseks mis tahes ajal.

      TO UADK f. 206, n. 1, s. 10, l. 48.

      6

      ÜK(b)P Tšainski Rajoonikomitee büroo otsusest

      31. august 1932. a

      Võtta vili eriümberasustatutelt täielikult enda kätte, lubamata selle raiskamist. Mitte lubada selle abinõu elluviimisel mis tahes ekstsesse, lootusetuse meeleolusid, põgenemisi, vaid saavutada, et see abinõu teeks eriümberasustatud meie rajoonis veelgi paiksemaks.

      Sealsamas, l. 50.

      7

      ÜK(b)P Baktšari Rajoonikomitee sekretäri Ossipovi informatsioonilisest kirjast kraikomitee orgbüroo sekretärile Beljajevskihhile

      16. september 1932. a

      Eriümberasustatute meeleolu on põhiliselt reibas5, kuid on ka negatiivset. Heade meeleolude hulka võib lugeda niisugused jutud: „Meid saadeti välja, et võtaksime kasutusele põhjaalad, ja me peame näitama oma ustavust nõukogude võimule… Peab võitlema, mitte virisema…” On ka otse kontrrevolutsioonilisi jutte: „Me arvasime, et leiba on volilt võtta, aga selgub, et peab varuma sammalt ja pehkinud puitu, sest pajukist ei jätku.” – „Vili tuleb kätte jagada, muidu sureme nälga.” – „Looder hakkab meie leivavilja sööma.” – „Kust meie, ilma riieteta ja jalanõudeta, midagi saame? Saapad – 30 rubla, osamaks6 – 40 rubla. Öeldakse, et ma olen looder, aga ma olen paljajalu ja näljane.” – „Niipea kui leiba saime, viidi meid jälle ära, oleksime me oma vanal kohal, ei maksaks leivavili 150 rubla puud.” – „Miks ei tehta nii, nagu ütles Lenin, et vilja kasvatav talupoeg peab leiba sööma nii palju, kui tahab, või nagu ütles sm. Krõlenko, et pole vaja ülemäära kiirustada, see teeb tööle kahju?”

      Antud iseloomustuse annan eranditult meie poiste, volinike kirjade järgi, GPU liinis meie jaoks midagi huvitavat ei ole, sest seal on augustikuu materjalid, see tähendab vanad, tollest ajast, kui me veel ei viinud läbi saagi jaotamise tööd.

      Sealsamas, l. 33.

      Palju kannatanud talupoeg… Isegi väljasaadetuna häbenes ta seda, et talle võidi ette heita laiskust: „Öeldakse, et ma olen looder, aga ma olen paljajalu ja näljane.”… Ja kui äravaevatud talumees, kes asjata lootis, et saab anda küllalt leiba oma perekonnale, küsib naiivselt, miks ei tehta nii, nagu ütles Lenin, siis „meie poisid, volinikud” nimetavad seda „kontrrevolutsiooniliseks jutuks”! Samal ajal kui ÜK(b)P ringkonnakomitee takistab selliste küsimuste esitamist, rakendab ta abinõusid „oma poiste” varustamiseks. ÜK(b)P Krivošeino Rajoonikomitee teatab ÜK(b)P ringkonnakomiteele: „Tomski Jaekaubanduse Aktsiaselts suhtub kuritegelikult rajooni parteiaktiivi varustamisse toiduainete ja tööstuskaupadega.” Teatatakse, et „rajooni parteiaktiiv on sunnitud toiduaineid ostma turult”. ÜK(b)P ringkonnakomitee büroo võtab 20. oktoobril 1933 vastu otsuse „Parteiaktiivi edasise varustamise korrast”, milles on öeldud: „Täienduseks ÜK(b)P ringkonnakomitee 13. oktoobri 1933. a. otsusele (paragrahv 17) nõustuda sm. Pavlovi ettepanekuga anda aktiivi varustamise ringkonna kinnine jaotuspunkt ja rajoonide jaotuspunktid

      Jaekaubanduse Aktsiaseltsi süsteemist üle Integralkooperatsioonile.” Parteidokumentidesse ilmuvad uued terminid: „kinnine jaotuspunkt”, „kinnistatu”… Igaühele oma – ühed on eriümberasustatud, teised on kinnistatud… (Vt. TO UADK f. 206, n. 1, s. 17, l. 146.)

      8

      ÜK(b)P Narõmi Kraikomitee orgbüroo istungi protokollist

      10. september 1932. a

      Kuulati: Kinnise söökla organiseerimise käigust.

      Otsustati: Võtta teadmiseks sm. Lõkovi teadaanne, et parteiaktiivi kinnine söökla avatakse 14. septembril 1932. a.

      TO UADK f. 206, n. 1, s. 3, l. 56.

      Teadmiseks võetud teadaanne täideti ja peagi hakkas ringkonna parteiaktiiv sööma kõrvaliste silmade eest varjatud sööklas. Kuid nähtavasti ei rahuldanud ruum parteieliiti, sest pool kuud hiljem lülitati büroo istungi päevakorda küsimus „Parteiaktiivi kinnise söökla olukorrast”. Otsustati ehitada uus söökla. Lisaks sellele saadeti ÜK(b)P ja ÜLKNÜ ringkonnakomitee ja rajoonikomiteede sekretäride ning rajoonide täitevkomiteede esimeeste täisväärtuslikuks toitlustamiseks ÜK(b)P Lääne-Siberi Kraikomitee erisektorist niinimetatud toidupajukid.

      9

      ÜK(b)P Tšainski Rajoonikomitee büroo resolutsioonist rajooni komandandi ettekande põhjal rajooni 12. parteikonverentsi otsuste täitmise kohta

      Detsember 1932. a

      … Ligikaudu kaks tuhat eriümberasustatute perekonda elab muldonnides… Umbes viissada ümberasustatute majapidamist läks asulatesse jäämise asemel põliselanike hulka laiali ja elab hulkurielu. Siit ka põgenemise faktid… Rajooni täitevkomitee fraktsioonil anda külanõukogudele ülirange korraldus keelata põgenenud eriümberasustatute majutamine põliselanike asulates, põgenike varjamises ja abistamises süüdiolevad isikud võetakse kohtulikule vastutusele. Teha rajooni komandandile ettepanek hiljemalt 15. jaanuariks ümber asustada eriasulatesse kõik eriümberasustatute perekonnad, kes elavad põliselanike asulates.

      Sealsamas, s. 10, l. 152.

      10

      ÜK(b)P Lääne-Siberi Kraikomitee büroo otsusest

      15. aprill 1932. a

      Vaatamata sellele, et eriümberasustatute lapsed vanuses 9–11 aastat on täielikult õppetööga hõlmatud… pidada koolitöö ja massilise ühiskondlik-poliitilise töö kvaliteeti mitterahuldavaks seetõttu, et õpetajate kaader koosneb kolme neljandiku osas eriümberasustatutest. Järgmise õppeaasta alguseks asendada koolide eriümberasustatutest juhatajad mitteümberasustatutega ja oluliselt vähendada eriümberasustatutest õpetajate arvu.

      Sealsamas, s. 1, l. 34.

      11

      ÜK(b)P Kargassoki Rajoonikomitee büroo isungi protokollist

      8. november 1932. a

      Parteikomitee büroo liikmetel ja vastutavatel töötajatel on ümberasustatutest koduabilised, millest järeldub, et kõik parteikomitee büroo otsused saavad teatavaks eriümberasustatutele.

      Otsustati: Teha büroo liikmetele ja vastutavatele töötajatele ettepanek vallandada nädala jooksul eriümberasustatutest koduabilised. Kontrollkomisjonil kontrollida antud otsust.

      Sealsamas, s. 8, l. 91.

      „Suur murrang” jätkus. Murdnud talupoegkonna selgroo, murdsid bolševikud talupoegade luid. Hirmuga vaatasid Narõmi külade püsielanikud, kuidas puksiirid vedasid neist mööda taigajõgede ülemjooksule inimestega ülekoormatud pargaseid. Kuid hoolimata massilistest repressioonidest esilekutsutud hirmust, hoolimata omavolist ja vägivallast nende suhtes, kes ei tahtnud kolhoosi astuda, jäi 1932. aastal kolm neljandikku Narõmi ringkonna kohalikest talupoegadest veel üksiktalupidajateks. Neile

5

Pärast esimese saagi koristamist.

6

Kooperatiivi osamaks.