Narõmi kroonika 1930-1945. Küüditatute tragöödia. Vadim Makšejev

1931. a

Eriümberasustatute elu majanduslikust korraldamisest Narõmi krais

      Püstitades Lääne-Siberi organisatsioonide ette ülesande lähema kahe aasta jooksul vabaneda täielikult Narõmi kraisse leiva, loomasööda ja köögiviljade sissevedamisest eriümberasustatute varustamiseks ja minna üle oma toodetud toiduainetega varustamisele, otsustab NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu:

      Võtta teadmiseks, et lähematel aastatel spetsialiseeruvad põllumajandustoodangule järgmised Narõmi krai komandantuurid: Galkino, Parbigi, Toinski ja Šegarski, elanike arvuga 55,7 tuhat inimest, kellest 25 tuhat täisväärtuslikku tööjõudu hakkab tegelema põllumajandustöödega. Metsandusele ja käsitöönduslikule tootmisele spetsialiseeruvad N. – Vasgani4, S. – Vasgani, Parabeli, Keto, Keto-Tšulõmi ja Aleksandrovskoje-Vahhovo komandantuur, elanike koguarvuga 160,2 tuhat inimest, kellest 60 tuhat täisväärtuslikku tööjõudu rakendatakse tööle.

      … Eraldada Narõmi põhjaossa laiali saadetud eriümberasustatutele maafondi 855 000 hektarit, millest 1932. aastal kasutusele võtta 427,5 tuhat hektarit. Juurida puhtaks 75 690 hektarit, ehitada 970 kaevu ja rajada vähemalt 285 kilomeetrit külateid. Võtta põllu- ja aiakultuuride kasvatamiseks kasutusse vähemalt 34 700 hektarit. Põllumajanduse korraldamise kogu programmi elluviimiseks kinnitada rahalised eraldised 12 764 tuhat rubla.

      Teha Rahanduse Rahvakomissariaadile, Maa Rahvakomissariaadile ja OGPU-le ettepank eraldada eespool nimetatud summa Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 16. augusti määrusega antud neljakümnest miljonist rublast eriümberasustatute põllumajandustegevuse korraldamiseks.

      … Meditsiinilise teenindamise ja laste suremusega võitlemise abinõude seas kohustada Vene NFSV Tervishoiu Rahvakomissariaati komplekteerima kuu aja jooksul Narõmi krai keskmise meditsiinipersonaliga, suunates sinna 30 inimest Lääne-Siberist ja 40 inimest teistest Vene NFSV oblastitest.

      … Kohustada OGPU-d kiirendama lasteasutuste ja sõimede alustatud ehitamist, avama 5–6 uut haiglat hiljemalt 1. jaanuariks 1932. a.

      … Seoses laste suure suremusega, mis tuleneb ebarahuldavast toitlustamisest, kohustada krai tervishoiuvalitsust looma 6 kuuks mõned liikuvad toitlustamispunktid, et üheaegselt hõlmata 3000 kõige nõrgemat kuni kaheksa-aastast last.

      NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja V. Kuibõšev

      NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu asjadevalitseja asetäitja I. Mirošnikov

      Tomski Oblasti Uuema Aja Dokumentatsiooni Keskus (edaspidi – TO UADK) f. 206, n. 1, s. 1, l. 8.

      3

      Altai kraist 1930. aastal Narõmi ringkonda välja saadetud Irina Fedossejevna Korostelkina mälestustest

      Talvel aeti meid, ema ja kolm last, kodunt välja, meid nimetati „kulakuteks”. Isa oli kuu aega enne seda pandud vangi selle eest, et ta oli öelnud volinikule „harimatu”, kui kirikul võeti ristid maha, visati need koos ikoonidega vett täis auku ja tallati porri. Kevadeks sai isa vabaks, kuid meid määrati väljasaatmisele. Maja lõhuti meie silme all ära ja veeti põllule hooajatööliste ajutisele laagriplatsile. Oleks vähemalt keegi sisse elama pandud, meil oli hea maja… Kui lõhuti, raiuti karniisid ja aknanikerdused pilbasteks…

      30. mail laaditi kogu väljasaatmisele kuuluv rahvas lahtisele pargasele, topiti nagu kalad tünni ja veeti kuu aega. Sageli sadas vihma, ülevalt tuli vett kaela, aga varjule minna polnud kuhugi. Aeg-ajalt peatuti kalda ääres, osa inimesi laaditi maha ja siis sõitsime jälle edasi põhja poole. Veeti mööda Obi, põikasime sisse Tšajasse, siis vedas laev pargast mööda Vasjugani. Meid pandi maale soises kohas, kuigi läheduses oli järsak, kus seisis kolm maja, milles elasid ostjakid. Ümberringi oli taiga, mäletan praegugi, kuidas ema ütles: „Vaadake, lapsed, taevas on auk.” Me ei saanud aru ja küsisime talt: „Kus see auk on?” Kohe esimesel kuul surid sajad lapsed ja vanurid. Ma mäletan kõike, olin siis üheksa-aastane.

      Tomski Linna Sotsiaalpoliitilise Ajaloo Muuseumi (Tomski Koduloomuuseumi filiaali) fond.

      4

      Kargassoki rajooni eriümberasustatute majanduselu korraldamise küsimuse nõupidamise protokollist

      22.–24. märts 1932. a

      … Tunnistada, et epideemiate osas on Kargassoki rajoon praegugi halvas olukorras – tähniline tüüfus, rõuged ja kevade saabumisega vallandunud kõhutüüfus… Asustatud kohad ja veeallikad on äärmiselt reostatud, asustustihedus on liiga suur… Skorbuuti haigestumise osas on eriti halb olukord Sredne-Vasjugani komandantuuris, kus skorbuuti põeb umbes 30 protsenti elanikest.

      TO UADK f. 206, n. 1, s. 1, l. 29.

      Võim Narõmi ringkonnas kuulus ÜK(b)P ringkonnakomiteele. Siia esitasid informatsiooni olukorrast partei rajoonikomiteede sekretärid, siia laekusid ettekanded volinikelt, keda ringkonnakomitee oli lähetanud „allasutustesse” ühe või teise kampaania läbiviimiseks, siit, ringkonnakomiteest, tulid direktiivid: mida, millal ja mil viisil täita. Komitee karistas ja andis armu, võttis kohalt maha ringkonna rajoonide juhte, talle andsid aru kohalikud kohtu- ja karistusorganid. Seetõttu oli Narõmi tingimustes ÜK(b)P ringkonnakomitee võim praktiliselt piiramatu. Ringkonnakomitee saatis laiali ülesanded ja jaotuskavad metsa- ja viljavarumise, kalapüügi ja maksude kogumise kohta, kontrollis koole, lastekodusid, meditsiini, kaubandust ja sidet, jälgis „masside” meeleolu ja nende isiklikku elu, kes neid „masse” käsutasid.

      Stalinlik juhtimisstiil, mis hoidis pidevalt pinges suuri ja väikseid juhte, kes omakorda avaldasid survet nendele, kes olid nende võimu all, oli omane kõigile parteiorganitele. ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee büroo istungite lehekülgede pikkused protokollid, mis on säilinud parteiarhiivis, kirendavad käskivas kõneviisis verbidest: „kohustada”, „võtta viivitamatult tarvitusele abinõud”, „rangelt hoiatada”, „võtta kohalt maha”, „võtta vastutusele”… Pidev surveavaldamine, alatasa pea kohal rippuv Damoklese mõõk… 1930. aastate alguses – kollektiviseerimine ja sellega seotud repressioonid, 1930. aastate keskel – „parteipuhastus”, „rahvavaenlaste” ja „kahjurite” otsimine, 1940. aastate alguses – sõda ja kõik sellega seonduv…

      Ringkonnakomitee tööstiili kopeerisid kohtadel kõikvõimsad rajoonikomiteed. Nende koosseis ei olnud stabiilne, kaardipakki segati perioodiliselt: vahetusid ringkonnakomiteest saadetud sekretärid, vahetusid kohustuslikus korras parteibüroosse kuuluvad siseasjade ja riikliku julgeoleku organite kohalikud ülemad, vahetusid prokurörid ja rajooni täitevkomiteede esimehed. Võimu omav nomenklatuur, mõned üksteisest sõltumatud võimu omavad inimesed olid vajaduse korral valmis süüdistama üksteist… Kõik oli nagu kõige kõrgemal pool, eeskuju võeti kõiges.

      Osastisvürstideks Narõmi rajoonide perifeerias olid külanõukogude esimehed ja asulate komandandid. Keegi neist oli ühtlasi valitud territoriaalse parteiorganisatsiooni sekretäriks – nii mõnigi kord koosnes selline parteiorganisatsioon vaid mõnest kohalikku eliiti kuuluvast inimesest. Võimu kehastavad kohalikud parteiorganisatsioonide sekretärid ja komandandid teatasid olukorrast rajooni keskusesse, seal „võeti tarvitusele abinõud” ja teatati ÜK(b)P ringkonnakomiteele, kes informeeris omakorda kõikides küsimustes kraikomiteed Novosibirskis, sealt kanti juba ette ÜK(b)P Keskkomiteele.

      Üheksa kümnendikku dokumentidest, mille väljavõtted ma olen sellesse kogumikku koondanud, on endise Tomski oblasti parteiarhiivi, nüüdse Tomski Oblasti Uuema Ajaloo Dokumentatsiooni Keskuse dokumendid ja need käsitlevad Narõmi ringkonda selle olemasolu ajal – 1932. aastast kuni 1944. aastani. Kuivõrd partei võim laienes kõigele ja kõigile, siis annavad need tunnistused kõige täielikuma ettekujutuse sellest, mis tookord toimus ja millise hinnaga organisaatorid võidu saavutasid. Soovi korral võib kõike, mida siis tehti, kujutada kangelasliku „võitlusena ülesehitamise eest”, need, kes kunagi kirjutasid ettekandeid ja informatsioone, kes protokollisid koosolekuid, kes koostasid määrusi ja otsuseid – kõik nad on tahtmatult selle tunnistajad, mis selle võitluse

4

Nii on tekstis.