Pärsia kirjad. Charles de Montesquieu

kaunimaid olendeid! Tegelikult kurvastab teid hoopis see, et tema asemel pole valge eunuhh, kes teid on häbistanud.

      Ja millega teie esimene orjatar teid ära pahandas? Ta ütles teile, et teie liiga vaba käitumine noore Zélide’i suhtes on sündsusevastane. Selles seisnebki teie vihkamise põhjus.

      Zachi, ma peaksin olema karm kohtunik, ent ma olen vaid abikaasa, kes püüab teie süütuses veenduda. Armastus Roxane’i, mu uue naise vastu pole vähendanud minu õrnust teie suhtes, sest te olete niisama kaunis. Jagan oma armastust teie kahe vahel ja Roxane’i eeliseks on vaid see, et tema ilule lisandub ka voorus.

Izmiriszu’l-kaadakuu 12. päeval 1711.

      XXI KIRI

USBEK VALGELE ÜLEMEUNUHHILEIsfahani

      Seda kirja avades peate te värisema, või õigemini oleks tulnud väriseda siis, kui te Nadiri reetlikkust talusite. Teie, kes te isegi vanaduse jaheduses ja jõuetuses ei tohi karistamatult heita pilku mu puutumatutele armastatutele; teie, kel iialgi pole lubatud tõsta rüvetavat jalga selle keelatud paiga uksele, mis neid olendeid kõikide pilkude eest varjab, vaatate rahulikult pealt, kui teie käealused sooritavad tegusid, milleks teil endal iialgi poleks julgust olnud, ja te ei märka piksenoolt, mis on valmis tabama nii neid kui teid!

      Kes te üldse olete? Viletsad tööriistad, keda ma oma tahtmist mööda võin pillutada; kes te eksisteerite vaid niivõrd, kuivõrd te oskate sõna kuulata; kes te viibite siin maa peal vaid selleks, et elada minu seaduste järgi või surra niipea, kui ma selleks käsu annan; kel on hing sees vaid seni, kuni mu õnn, mu armastus ja isegi mu armukadedus vajavad teie näruseid teeneid; kel lõppude lõpuks ei tohigi olla muud rolli kui alistumine, muud hinge kui minu tahe, muud lootust kui minu heaolu.

      Ma tean, et mõned mu naised ei kärsi taluda kohuse rangeid seadusi; et neid tüütab musta eunuhhi alaline kohalolek, et nad on väsinud ebarditest, kes on seatud neid säästma abikaasa jaoks. Seda kõike ma tean. Aga teid, kes te selle korralagedusega nõustute, karistatakse viisil, mis paneb värisema ka kõik need, kes mu usaldust kuritarvitavad.

      Vannun kõigi taevaste prohvetite ja kõigevägevama Ali nimel, et kui te oma kohustustest kõrvale hiilite, on teie elu minu silmis niisama vähe väärt nagu ussikesel mu jalge all.

Izmiriszu’l-kaadakuu 12. päeval 1711.

      XXII KIRI

JARON ÜLEMEUNUHHILEIsfahani seraili

      Mida kaugemale Usbek serailist jõuab, seda sagedamini pöörab ta pilgu oma armastatud naiste poole. Ta ohkab, poetab mõne pisara; ta valu kasvab ja kahtlused tugevnevad. Ta tahab seraili valvurite arvu suurendada ja saadab mu tagasi koos kõigi temaga kaasas olevate mustanahaliste orjadega. Ta ei karda enam enese pärast; ta kardab olevuste pärast, kes on talle tuhat korda kallimad kui ta ise.

      Niisiis hakkan ma elama sinu seaduste järele ja jagama sinu muresid. Suur Jumal! Mida kõike on vaja, et üht meest õnnelikuks teha!

      Loodus näib olevat pannud naised sõltuvusse ja samas nad sellest vabastanud. Arusaamatused kahe sugupoole vahel on tekkinud sellest, et nende õigused on vastukäivad. Tänu meile on saavutatud uus harmoonia: naiste ja meie vahel valitseb vaen ning meeste ja naiste vahel armastus.

      Mu kulm läheb kipra. Mu pilk muutub süngeks. Naeratus lahkub mu huulilt. Olen väliselt rahulik, aga mu hing on ärritatud. Mul pole tarvis ära oodata vanadusekortse, et nende abil muret väljendada.Mulle oleks olnud suureks rõõmuks saata oma isandat teel Läände, aga mu tahe kuulub temale. Ta tahab, et ma valvaksin ta naisi, ja ma hakkan seda ustavalt tegema. Ma tean, kuidas ümber käia selle sugupoolega, kes muutub upsakaks niipea, kui tal ei lubata olla kerglane. Tean ka, et alandada on raskem kui hävitada.

      Peatse jällenägemiseni!

Izmiriszu’l-kaadakuu 12. päeval 1711.

      XXIII KIRI

USBEK OMA SÕBRALE IBBENILEIzmiri

      Pärast neljakümnepäevast meresõitu jõudsime Livornosse. See uus linn annab tunnistust Toscana hertsogite andekusest; soise küla on nad muutnud Itaalia kõige õitsvamaks linnaks.

      Siinsed naised naudivad suuri vabadusi. Nad tohivad läbi omapäraste kardinate, mille nimi on žalusii, mehi vaadata. Neil on õigus igal ajal mõne vanaeide seltsis välja minna; nad kannavad ainult ühte loori19. Nende mehevennad, õemehed, onud ja vennapojad tohivad neid näha ja mees ei pahanda selle peale peaaegu kunagi. Esmakordselt kristlikku linna nägeva muhameedlase jaoks kujutab see endast suurepärast vaatemängu. Ma ei räägi asjust, mis kohe silma torkavad, nagu ehitiste, riietuse ja põhiliste kommete erinevus. Siin on viimasteski pisiasjades midagi iseäralikku, mida ma küll hooman, aga ei oska selgitada.

      Homme asume teele Marseille’sse, aga ei jää sinna kauaks. Rica ja minu plaan on minna otsejoones Pariisi, Euroopa pealinna. Reisilolijad otsivad alati suurlinnu, mis on kõigile võõramaalastele iselaadseks ühiseks kodumaaks.Hüvasti! Jään sind alati armastama.

Livornossafarikuu 12. päeval 1712.

      XXIV KIRI

RICA IBBENILEIzmiri

      Oleme Pariisis veetnud juba terve kuu ja kogu aja olnud pidevalt liikvel. Tuleb palju sekeldada, enne kui leiad peavarju, otsid üles inimesed, kelle jaoks sul on soovitused, ja varustad end vajalike asjadega, mis äkki puuduvaiks osutuvad.

      Pariis on niisama suur kui Isfahan. Majad on nii kõrged, nagu elaksid seal vaid astroloogid. Saad isegi aru, et õhku ehitatud linn, kus on kuus-seitse maja ülestikku, on väga rahvarohke, ja kui kõik elanikud tuleksid alla tänavale, tekiks paras ummik.

      Võib-olla sa ei usu, aga terve siin oldud kuu jooksul pole ma veel ühtki inimest kõndimas näinud. Maailmas pole teist niisugust rahvast, kes oma jalgu paremini kasutaks kui prantslased: nad jooksevad, nad lausa lendavad. Aasia aeglased sõidukid ja meie kaamelite mõõdetud samm mõjuksid neile tapvalt. Mis minusse puutub, siis ma pole sellise tempo jaoks loodud, ja et ma sageli oma kõnnakut muutmata jala käin, siis lähen ma vahel endast välja nagu mõni kristlane: selle ma veel andestan, kui mind pealaest jalatallani pori täis pritsitakse, aga ma ei saa vabandada küünarnukihoope, mida mulle vahetpidamata jagatakse. Keegi, kes mu järel tuleb ja minust möödub, sunnib mind kõrvale hüppama, ja teine, kes mulle teiselt poolt otsa jookseb, tõukab mu tagasi sinna, kus esimesega kokku põrkasin; ma ei ole teinud veel sadat sammugi, kui olen rohkem läbi kui kümneljöölise rännaku järel.

      Ära arva, et ma võiksin juba praegu sulle põhjalikult eurooplaste tavadest ja kommetest jutustada. Mui endal on neist veel üsna vähe aimu, sest aega on seni jätkunud vaid imestamiseks.

      Prantsusmaa kuningas20 on Euroopa võimsaim valitseja. Tal ei ole kullakaevandusi nagu ta naabril Hispaania kuningal, ent ta varandused on suuremad kui tollel, sest ta kogub neid oma alamate alpusest, mis on ammendamatum kui kaevandused. Tal on tulnud ette võtta suuri sõdu või neis osaleda, ilma et tal oleks olnud muid tuluallikaid peale tiitlite müümise, ja inimlikust uhkusest tuleneva ime tõttu on ta sõdurite palgad olnud alati makstud, kindlused varustatud ja laevad mehitatud.

      See kuningas on muuhulgas suur maag: ta valitseb isegi oma alamate vaimu üle; ta paneb nad mõtlema nii, nagu tema seda tahab. Kui tal on varakambris vaid miljon eküüd, aga tal on tarvis kahte miljonit, siis ta teeb oma alamatele selgeks, et üks eküü on võrdne kahega, ja alamad usuvad. Kui ta peab ränka sõda pidama ja tal pole raha, tarvitseb tal vaid sisendada oma alamatele, et paberitükk on raha, ning need on kohe nõus. Ta läheb koguni nii kaugele, et paneb alamad uskuma, nagu suudaks ta puudutuse abil igasuguseid haigusi ravida21 – nii suur on tema jõud ja võim alamate vaimu üle.

      See, mis ma sulle sellest valitsejast räägin, pole veel midagi: on olemas üks teine, veel võimsam maag, kes valdab valitseja vaimu samal määral nagu tema teiste omi. Seda maagi hüütakse paavstiks. Mõnikord paneb paavst kuninga uskuma, et kolm on vaid üks,

19

Pärslannadel on loore neli. (Autori märkus.)

20

Louis XIV (1638–1715)

21

Prantsusmaa kuningatel arvati olevat võime käte abil ravida.