Название | Pärsia kirjad |
---|---|
Автор произведения | Charles de Montesquieu |
Жанр | Философия |
Серия | |
Издательство | Философия |
Год выпуска | 2013 |
isbn | 9789949480418 |
Oh teid pühaduseteotajaid, kes te iialgi igaviku saladusteni ei jõua! Teie haridus sarnaneb sügaviku pimedusega ja teie vaimu targutused on nagu tolm, mida teie jalad lämbe šaabanikuu päikese all üles keerutavad.
Teie mõistuse seniit ei küüni kõige tähtsusetuma imaami vaimu nadiirinigi. Teie tühine filosoofia on välk, mis kuulutab äikest ja pimedust; torm möllab te ümber ja tuuled pillutavad teid.
Teie probleemi, Usbek, on väga kerge lahendada jutustusega meie pühast Prohvetist, keda kristlased kiusasid ja juudid proovile panid ning kes viis hämmingusse nii ühed kui teised.
Kord küsis juut Abdias Ib salon14 Prohvetilt, miks Jumal on keelanud süüa sealiha. „See pole nii mitte ilmaasjata,“ vastas Muhamed. „Siga on roojane loom; kohe veendute selles ise.“ Ta voolis savist oma peo peale inimese kuju, viskas selle maha ja hüüdis: „Tõuse üles!“ Kohe ilmus mees ja ütles: „Olen Jaavet, Noa poeg.“ – „Kas siis, kui sa surid, olid su juuksed niisama hallid?“ küsis püha Prohvet. – „Ei,“ vastas mees, „aga kui sa mind äratasid, arvasin, et kohtumõistmise päev on saabunud, ja mu hirm oli nii suur, et mu juuksed läksid silmapilkselt halliks.“
„Nõnda,“ ütles Jumala saadik, „jutusta kogu Noa laeva lugu.“ Jaavet kuuletus ja rääkis üksikasjalikult kõigest, mis esimestel kuudel oli juhtunud. Seejärel ta jätkas:
„Kogusime kõik loomade mustuse laeva ühele poolele. Sellest kaldus laev nii kõvasti küljele, et olime kõik surmani kohkunud ja naised, kes eriti kartsid, hakkasid hirmsasti hädaldama. Meie isa Noa küsis Jumalalt nõu ja tal kästi pöörata elevandi pea sinnapoole, kuhu laev kaldus. Suur loom tegi nii palju mustust, et sellest sündis siga.“
Kas te, Usbek, saate nüüd aru, miks me sellest ajast alates seast eemale hoiame ja teda roojaseks loomaks peame?
Aga siga püherdas kogu aeg sõnniku sees ja laevas levis selline lehk, et siga ise ei pidanud vastu ja aevastas ning tema ninast vupsas välja rott, kes asus hammastega kõige kallale, mille eest leidis. Olukord muutus nii väljakannatamatuks, et Noa arvas heaks uuesti Jumalaga nõu pidada. Allah käskis Noal lõvile kõva hoop vastu koonu anda. Selle peale lõvi aevastas omakorda ja turtsus ninast välja kassi. Kas te taipate nüüd, miks needki loomad on roojased? Või kuidas teile tundub?
See, et te mõnede asjade räpasuse põhjusi ei taipa, tuleb teie harimatusest: Teil pole aimugi, mis Jumala, inglite ja inimeste vahel on toimunud. Te ei tea igaviku ajalugu. Te pole lugenud Taevas kirjutatud raamatuid: teie ees avanenu on vaid tibatilluke osa taevasest raamatukogust. Ja meiegi, kes me sellele varamule lähemale oleme jõudnud, viibime sellessinatses ilmas veel vaid pimeduses ja varjus.Hüvasti! Muhamed olgu teie südames!
XIX KIRI
Olime Tokatis15 vaid nädala. Pärast kolmekümne viie päeva pikkust reisi saabusime Izmiri16.
Tokati ja Izmiri vahel pole ühtki nimetamist väärivat linna. Imestusega veendusin Osmani impeeriumi nõrkuses. See haige keha seisab koos mitte õrna kohtlemise ja mõõduka režiimi, vaid teda pidevalt kurnavate ja vaevavate tugevatoimeliste ravimite varal.
Raha eest ametisse saanud pašad tulevad laostunult provintsi ja rüüstavad seda nagu vallutatud maad. Jultunud sõjavägi allub vaid pašade tujudele. Kindlused on lammutatud, linnad tühjad, külad maha jäetud, maaharimine ja kaubandus täielikus unaruses.
Lisaks karmile valitsemisele peremehetseb riigis karistamatus: nii maad harivad kristlased kui makse koguvad juudid on vägivalla ees täiesti kaitsetud.
Huvi põlluharimise vastu on langenud, sest maaomanduse suhtes puudub kindlustunne: valitsejad ei pruugi arvestada ühegi väärtpaberi või ostukinnitusega.
Türklased on kõik oskused nii laokile jätnud, et ei hooli enam isegi sõjakunstist. Sellal kui Euroopa rahvad päevast päeva end täiendavad, jäävad need metslased oma iidsesse vaimupimedusse ja ei märka eurooplaste uuendusi enne omaks võtta, kui neid tuhat korda omal nahal on tunda saanud.
Meresõidus pole türklastel mingeid kogemusi; nende manöövrid on väga kohmakad. Räägitakse, et käputäis kalju otsast pärit kristlasi17 toovad osmanitele hirmuhigi otsaette ega anna rahu nende riigile.
Türklased on viletsad kaupmehed ega salli ka hästi seda, kui alati töökad ja ettevõtlikud eurooplased kauplema tulevad: nad arvavad, et teevad võõramaalastele suure teene, kui lasevad neil end rikkaks teha.
Kogu sellel suurel maa-alal, mille läbisin, võib rikkaks ja võimsaks linnaks nimetada minu meelest ainult Izmiri. Selliseks on Izmiri teinud eurooplased, ja selles, et linn teistega ei sarnane, pole türklastel küll mingeid teeneid.
Selline on, kallis Rustan, tõepärane ettekujutus türklaste impeeriumist, kus hiljemalt kahe aastasaja pärast mingi vallutaja oma võitu pühitseb.
XX KIRI
Zachi, te solvasite mind ja mu südames vallanduvad tunded, mida peaksite kartma, kui mu eemalolek ei annaks teile aega muuta oma käitumist ja vaigistada mind vaevav äge kiivus.
Mulle anti teada, et teid tabati üksi Nadiri, valge eunuhhi seltsis, kel tuleb nüüd truudusetuse ja reetlikkuse eest peaga maksta. Kuidas te võisite endale aru andmata unustada, et teil pole lubatud vastu võtta oma toas valget eunuhhi, sest teie ümmardamiseks on ette nähtud mustad18? Ärge tulge mulle rääkima, et eunuhhid pole mehed ja et teie vooruslikkus asetab teid kõrgemale mõttest, mida eunuhhi mõningane sarnasus mehega võiks teis tekitada. Niisugusest seletusest ei piisa ei teile ega mulle: teile sellepärast, et te astusite üle haaremis valitsevatest keeldudest; minule sellepärast, et te riivasite mu au, kui paljastasite võõrastele pilkudele… Ah, mis ma räägin – pilkudele! Võib-olla langesite koguni ohvriks reeturile, kes rüvetas teid oma kuritegudega ja, mis veelgi hullem, oma kahetsuste ja jõuetu meeleheitega?
Võib-olla kinnitate, et olete mulle alati truu olnud. Aga kuidas siis teisiti? Kuidas oleksingi uinutanud teie eluviisist rabatud mustade eunuhhide valvsuse? Kuidas oleksite murdnud riivid ja uksed, mille taga teid hoitakse? Te hooplete voorusega, mis pole vabatahtlik; teie kõlvatud ihad on võib-olla tuhandekordselt nulliks muutnud teie teened ja selle truuduse hinna, millega te nõnda hooplete.
Tahan uskuda, et te pole hakkama saanud millegi säärasega, milles mul on alust teid kahtlustada; et reeturi pühadustteotavad käed pole teid puudutanud; et te keeldusite tema pilkudele jagamast rõõme, mis kuuluvad tema isandale; et te jätsite tema ja enda vahele teid katvate rõivaste nõrga tõkke; et tema ise lõi hardast aukartusest silmad maha; et tal tuli puudu julgusest ja et ta mõtles värisedes nuhtlustele, mille ta endale kaela tõmbab. Kui kõik see olekski tõsi, olete te siiski sooritanud teo, mis ei sobi teie seisusele. Ja kui te unustasite oma kohuse lihtsalt niisama, ilma oma kõlvatuid kalduvusi järgimata, siis mida te oleksite teinud veel neile järele andes? Mis te teeksite veel siis, kui pääseksite välja sellest pühast paigast, mis teile on karm vangla, teie seltsilistele aga õdus pelgupaik pahede rünnakute eest ja püha tempel, kus teie sugu kaotab oma nõrkuse ja saab vaatamata looduse ebasoosingule võitmatuks? Mis te teeksite omapead jäetuna, kui teil oleks enda kaitseks vaid armastus minu vastu, mida te nii rängalt solvasite, ja oma kohus, mille te nii vääritult jalge alla tallasite? Kui pühad on selle maa kombed, kus te elate! Nad päästavad teid labaseimate orjade rünnakuist! Te peate mulle teile pealesunnitud kitsenduste eest tänulik olema, sest vaid nõndamoodi olete te veel üldse väärt elama.
Te
14
Muhamedi pärimus. (Autori märkus.)
15
Linn Türgis.
16
Türgi sadam Vahemere rannikul.
17
Need on nähtavasti Malta rüütlid. (Autori märkus.)
18
Mustad ja valged eunuhhid erinevad sellepoolest, et ühed on täielikult kastreeritud, teised mitte.