Narõmi kroonika 1930-1945. Küüditatute tragöödia. Vadim Makšejev

selle ülesande elluviimise eest on krai parteiorganisatsioonid hoogustanud tööd ja on praeguseks ära teinud suure positiivse töö. Mitmed sajad kulaklikud, kahjurlikud ja muud ühiskonnavastased elemendid on paljastatud ja kolhoosidest välja löödud ning saanud range proletaarse karistuse oma kuritegelike tegude ja käitumise eest.

      … Kraikomitee nõuab erakordse tähelepanu pööramist alljärgnevale:

      a) Igal konkreetsel juhul viivitamatult tõkestada mis tahes katsed ja pidurdavad asjaolud kolhooside tugevdamise ja tervendamise teel. Isikud, kelle töös on liialdusi ja moonutusi, võtta viivitamatult kõige rangemale parteilisele vastutusele.

      b) Edasine töö kolhooside tõeliselt bolševistlikeks muutmisel peab olema suunatud esiteks massilise poliitilise töö parandamisele ja suurendamisele kolhoosides edu saavutamiseks külvitöödel, loomakasvatuse tõhustamisel ja vahendite mobiliseerimisel ning tagatud majanduslike ja poliitiliste abinõudega ning teiseks sel teel, et kontrollitaks ja tugevdataks kohtu- ja karistusorganite tegevust kolhoosidest kontrrevolutsiooniliste, kahjurlike ja ühiskonnavastaste elementide väljaviimisel ja toimepandud kuritegude eest vajalike repressioonide kasutamisel nende suhtes…

      ÜK(b)P Lääne-Siberi Kraikomitee sekretär Eihe

      Sealsamas, s. 25, l. 24.

      21

      ÜK(b)P Lääne-Siberi Kraikomitee sekretäri R. I. Eihe kirjast ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee sekretärile K. I. Levitsile

      1. aprill 1933. a

      Kõrvuti laialt hoogustunud massilise tööga maksuülesannete tähtajalise täitmise eest kasutage nende vastu, kes maksuülesandeid kuritahtlikult ei täida, seaduses ettenähtud repressioone, muutmata neid repressioone mänguks, nagu seda on näha olnud mitmes rajoonis, kui liha või piima andmata jätmise eest määratakse tühised trahvid, mis pärast trahvitutele tagastatakse.

      Need linna- ja rajoonikomiteed, kes kraikomitee mitmetele rangetele juhtnööridele vaatamata ei asu parandama läbikukkumisi maksuülesannete täitmise osas, astuvad objektiivselt kulakute sabotaaži abistajate hulka.

      Sealsamas, l. 26.

      Massiline sundkollektiviseerimine ja sellele mõni aeg hiljem järgnenud „paremja pahempoolsete liialduste” parandamine ei allu tervele loogikale. Nende vara, kes ei tahtnud kolhoosi astuda, kirjutati üles ja nad ise saadeti välja. Need „kulakud” ja „keskmikud”, kes andsid vabatahtlikult ära kõik, mis neil oli, ja astusid kolhoosi, „selgitati välja” ja „kihutati” kolhoosidest minema aasta või kaks hiljem. Klass oli hävitatud, nüüd hävitati omaaegse kuulumise eest sellesse klassi. Mida pidi talumees tegema? Vääramatult suurenes repressioonide julmus ja ulatus, „vaenlasi” otsiti kõikjalt.

      22

      ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee büroo istungi protokollist

      8. aprill 1933. a

      Võttes arvesse, et kolhoosides välja selgitatud kulakud, eriti Krivošeino, Tšainski ja Kolpaševo rajoonis, aktiveerivad ja arendavad tööd, mis nurjab kolhooside organisatsioonilist ja majanduslikku tugevdamist Narõmi ringkonna territooriumil, teha sm. Neljubinile ja sm. Tajurskile ülesandeks ööpäeva jooksul täpsustada väljaselgitatud kulaklike majapidamiste arv ringkonnas ja töötada läbi küsimus, kuhu nad ringkonna piirides välja saata. Paluda partei kraikomiteed sanktsioneerida väljaselgitatud kulakute siseväljasaatmine, liites nad eriümberasustatutega ja saates meie ringkonna kõige kaugematesse kohtadesse.

      Sealsamas, s. 15, l. 7.

      Nõukogude Entsüklopeedilise Sõnaraamatu andmeil oli „üksiktalupoegade väikeste majapidamiste vabatahtliku ühinemise protsess suurtesse kooperatiivsetesse sotsialistlikesse majanditesse (kolhoosidesse)” 8 1932. aasta lõpuks põhiliselt lõpule viidud. Kuid arhivaalid tunnistavad, et kõigist karistusmeetmetest hoolimata ei soovinud talupoegade mass kolhoosi astuda. Seepärast jätkus intensiivselt „kulakute eksproprieerimine” ja „Narõmi ringkonna põhjapoolsete rajoonide kasutuselevõtmine eriümberasustatute jõududega”.

      23

      ÜK(b)P Tšainski Rajoonikomitee büroo istungi protokollist

      10. juuli 1933. a

      Ööpäeva jooksul teha ümber kogu asustamise operatsiooni plaan, võttes arvesse uued kontrollarvud: Galka – 18 500, Parbig – 5000, Toja – 8000. Maakorraldussalkade kogu töö suunata peamiselt punktidesse, mis asustatakse esimeses järjekorras. Piirkonnad, mis jäävad saabuva kontingendi arvu tõttu asustamata, jätta komandantuuridele tagavaraks.

      Sealsamas, l. 142.

      24

      ÜK(b)P Narõmi Ringkonnakomitee büroo istungi protokollist

      22. oktoober 1933. a

OGPU Siblagi lastekodude olukorrast

      Lastekodud on ülimalt ülekoormatud (Griškinski, Togurski, Tšižapski, Krõlovski ja Novikovski lastekodus on üle komplekti 470 inimest). Ruumid on enamikul juhtudel halvasti kohandatud, kohati pimedad külmad barakid… Suvejalatseid on puudu 800 paari, ülerõivaid 700 komplekti, sööginõusid 900 komplekti. Täiesti puuduvad kogu laste kontingendile talveriided… Söök on vähese kalorsusega, sest puuduvad loomsed rasvained… Esineb infektsioonilisi haigusi.

      Sealsamas, s. 71, l. 159.

      Eriümberasustatuna kuulsin ma varem Vasjugani saabunud eriväljasaadetutelt talupoegadest, kes panid võimude vägivallale vastu vaikimisega, mistõttu neid hüüti vaikijateks. Artellitööl nad ei käinud, mitte kellegagi nad ei rääkinud, vaikisid ja palvetasid ägedalt. Nad olid välja saadetud kuskilt Altaist, Sredne-Vasjuganis oli neid palju. Kuid nende võitlus võimudega oli lühiajaline, need inimesed olid hukkumisele määratud… Ükskord talvel 1930. aastate alguses käskis komandantuur saata kõik vaikijad peaaegu viiekümne kilomeetri kaugusele, Narõmi ringkonna keskusesse Kolpaševosse. Voorimeesteks määratud mehed kohalike eriümberasustatute seast läksid ärasaatmisele määratud palvetajate hüttidesse, vedasid või tassisid nad kätel välja ning kõigest võõrdunud, hädapäraselt riides mehed ja naised pandi istuma või lamama regedele. Pärani ustest tungis pakaseline aur tühjaks jäänud hüttide põrandale…

      Käsk oli liikuda kiiresti. Teel vahetati hobuseid ja voorimehi ning kihutati edasi. Tappi saatev konvoi sõitis oma saanidel. Üks voorimeestest jutustas mulle, et ühel vaikijal lendas teel müts peast, kuid ta ei teinud häält, nii teda veetigi härmas juustega…

      Võib vaid oletada, et Kolpaševost edasi vaikijaid ei saadetud, ja 1970. aastatel uhtus veerikas Ob kaldad ära, pesi nende jäänused välja koos sadade teiste inimeste jäänustega, kes hukkusid vägivaldselt kurikuulsas Kolpaševo Jaris. Nende vaikijate nimed on teada üksnes Issandale Jumalale…

      25

      Krai maavalitsuse kirjast ÜK(b)P rajoonikomiteede sekretäridele, masina-traktorijaamade ja sovhooside direktoritele ning poliitosakondade ülematele

      21. november 1933. a

      Sovhooside, masina-traktorijaamade ja kolhooside ülesehitamine ja tugevdamine, uusimate agro- ja zootehnika võtete kasutamine saagikuse suurendamiseks ning kariloomade arvu laiendatud taastootmiseks toimub raevuka klassivõitluse tingimustes kulaklike elementide ja nende agentidega külas – kahjuritega kodanlike teadlaste leerist ja igasuguste oportunistidega. ÜK(b)P kraikomitee on avastanud ja purustanud „teooriad” agrotehnika, selektsiooni ja loomakasvatuse valdkonnas, mis mitmes kohas on sügavalt juurdunud…

      Küla kulaklikud elemendid kasutavad ära üksikute kommunistide klassivalvsuse nüristumist, kolhoosi- ja sovhoosirahva tehniliste teadmiste vähesust ning püüavad „märkamatult” juurutada kolhooside ja sovhooside praktikasse kahjurlikke seisukohti agro- ja zootehnika valdkonnas, mis on suunatud

8

Советский Энциклопедический Словарь, с. 600.