Täheaeg 15: Ajavärav. Raul Sulbi

Võtta kaasa kõik, mida võtta annab, ning siis jalga lasta. Käes puhkas korravalve poole suunatud automaatpüstol, selja taga seisid pool tosinat Kuuvarju sõdurit. Laserivihud tabasid Morgani kõrval olevat korravalvurit, kes hingetult kokku kukkus.

      Ainult nemad, mõtles Morgan metallkonteineri taha varjudes. Ainult et nüüd ei ole pea kohal kõrguvaid kaste ega midagi, millega neid alla tuua. Selle olukorra pidi lahendama traditsiooniliste meetoditega. Universumi kuulsaimal piraadil oli taas võimalus oma väärtust tõestada.

      «Võtame nad maha ning püüame Eden Caji kinni,» ütles ta Walesile ja kolmele allesjäänud korravalvurile.

      Kaks korravalvurit said üsna kiirelt otsa. Üks valesti ajastatud pilk konteineri tagant välja, üks liialt agar tulevahetus palgasõduritega. Vähemalt olid ka kaks Kuuvarju liiget vastuseks maas. Morgan sihtis, vajutas, muigas. Keset lahingut lähevad mõtted uitama, ent seekord ei tulnud talle isegi pähe tunda kaasa neile, kelle ta püstolkuulipildujad maha niitsid. Wales andis oma osa ning üsna pea olid ainsad allesjäänud nemad kolm ning vaid Hall Vari, silmis pilk, mis nad kahtlemata peas elusalt nülgisid. Morgan vajutas päästikuid ning tabas Donni relva, mis käest pudenes. Nad liikusid Donnile lähemale, kõik kolmekesi, Morgan eliaadist poolmasinat sihtimas.

      «Ära eelda, et ma sind ära ei tapa, lihtsalt sellepärast, et sa teenisid kunagi mu alluvuses,» ütles ta.

      Hall Vari naeratas. «Ma tahan, et sa üritaksid.»

      «Sul on üsna suur suu,» jätkas Morgan, Wales laias kaares edasi liikumas, eliaadiga kõrvuti, ent siiski veidi eemal. «Sinu pärast olen ka mina nüüd Hall Vari.»

      Donn irvitas. «Hall Vari Morgan. Pole just sama kõla.» Ta laiutas käsi. «Hall Vari Morgan Must. Neetud, mis jamps see veel on? Vali parem üks värv ja jää selle juurde.»

      «Kuhu Caj põgeneda üritab?» küsis Morgan.

      «Raisk ma teadma pean? Kuhugi, kus ta oma raha kulutada saab.»

      Morgan raputas pead. «Ära isegi ürita, truu teener, nagu sa oled. Kuuvari? Mis ajast sa kuulud kuhugi, kus on rohkem rahvast peale sinu?»

      «Sellest ajast, kui mulle korralikult makstakse.»

      Morgan sülitas. «Ma lasen su juhi siinsamas hingetus kivilahmakas maha karistuseks selle eest, mis ta tegi. Kui tal aga õnnestub kogemata kombel eest ära joosta, on mul vaja teada, kuhu. Nii et räägi, Donn. Su elu vaagub koostöö ja surma vahel.»

      «Sinu oma samuti.» Donni tehiskäsi liikus väledalt selja taha, kust haaras uue püstoli. Morgan ei jõudnud isegi suud maigutada, kui laservihk tema suunas vihises. Mööda, Donni teraskäsi polnud siiski nii osav kui liha ja luu. Viimane ellujäänud korravalvur langes.

      Morgan tulistas vastu kaks kolmiklasku, ning tormas ettepoole. Üks valang paiskas püstoli eliaadi käest, teine tabas teda rindu. Kõlas metalli tabamine vastu metalli, Donn vaarus tagasi. Neetud metall, Hallil Varjul jagus seda niipalju, et isegi kuulid ei leidnud teed ihu sisse. Enne kui ta uuesti päästikutele jõudis vajutada, oli Donn tal otsas, lõi ühe püstoli käest ning haaras teise randme ümbert oma teraskäega kinni.

      Morgan karjatas, raudne haare pigistas ja ka teine püstolkuulipilduja kukkus sõrmede vahelt. Vähemalt oli Donn temaga ametis ning Wales Grey suudab ta vaevata maha võtta. Halli Varju teine käsi sulges ümber Morgani kõri. Morgan ootas hetke, mil adarlase laservihud Donni keha lõdvaks vajutavad, ent ühtäkki mõistis kohutava selgusega, et seda ei tule. Wales oli edasi liikunud ning teda üksinda Donniga tegelema jätnud.

      «Näib, et oled üksi,» kuulutas Donn ilmselget, heites pilgu ümberringi ja leides kinnitust, et nii oli tõesti. Morgan oli tormanud edasi kindlas tundes, et adarlane lööb kampa, aga Wales oli hoopis oma rada pidi läinud. Neetud. Samas, kõik on aus. Usaldada võis ainult ennast, Wales oli ikkagi mees, kes teenis elatist teiste enda kasuks pööramisega ning nende reetmise ja äraandmise kaudu. Miks ta siis ise teistsugune pidi olema?

      Morgan lõi kõigest hingest vaba käega Donni, ent tabas järjekordset metallosa. Valukarje suri kõris. Ta virutas põlvega üles, tabas eliaadi kõhtu ning tundis, kuidas mõlemad haarded lõdvenesid. Donn heitis ta üle selja, maailm välgatas korraks Morgani silme ees ülepeakaela ning ta maandus turjale, hing kopsudest väljas. Donn oli tal kohe otsas, metallkäsi näo poole löömas. Morgan suutis pea õigel ajal eest tõmmata, rusikas tabas põrandat ning jättis asfaldile tolmuse augu. Morgan üritas lüüa, ent eliaadi teraskäsi haaras tal taas randmest, sedakorda naelutades selle põranda külge ning pigistades nii kõvasti, et Morgan oli üsna kindel, et kõik luud olid kildudeks purunenud. Ta ei suutnud isegi karjuda, valusööst sähvatas ta mõtteisse ning lõi silmad vesiseks. Donni haare sulgus teistkordselt ümber ta kõri. Eliaadi ühesilmne nägu muutus häguseks, lao valgus ja laelambid ühtviisi segunemas. Morgan pööras pead, kobas vaba vasaku käega põrandal ning sai püstolkuulipilduja sõrmede vahele.

      «Kaitse seda,» urises ta läbi kägistuse ja klõpsutas mitu korda päästikut. Kolmiklasud õgisid Donni nägu, jättes sellest alles vaid pudrustunud liha ja vere massi. Eliaad langes talle otsa. Hall Vari oli lõpuks üle taevakaare teispoolsust otsima saadetud. Kõik on aus.

      Morgan vähkres suure eliaadi alt vabaks ning lihtsalt lamas. Parem käsi tegi põletavat valu, õmblusarmid kaelal ja kehal andisid samuti tunda. Donni haare oli kaelaõmblusi kõvasti muljunud, ta tundis seal samasugust valu kui siis, mil teda Walesi korteris lasud tabasid. Polnud pea ühtki kohta kehal, mis poleks tuld raiunud.

      Eden Caj. Neetud, välkus Morgani peast läbi. Puhkad siis, kui oled surnud. Cara eest on vaja kätte maksta ja see Walesi-raibe vajas samuti õpetust. Jättis Morgani üksi hetkel, kui teda oli kõige enam tarvis. Morgan ajas end neljakäpukile, võitles iiveldustundega, kogus hinge ning tõusis siis. Läbikäigust tormas ta läbi, treppidest üles, kolm astet korraga. Kolm astet oli liiga palju, edasi tiris ta end käsipuule toetudes ja paari astet vahele jättes. Suure laosaali teisest korrusest eraldus lühike koridor, mille lõpus paiknes kontor, klaasaken ukse kõrval kinkimas pilguheitu sisemusse. Tühi. Eden Caj oli siit juba läbi käinud.

      Või peaaegu tühi. Wales Grey oli ainuke hing kontoris, Morgani saabumine ja avanev pilt panid adarlase karedalt naerma. «Siin on kõik, mis vaja.»

      «Mitte kõik. Tule nüüd,» ärgitas Morgan ja kompas paremat rannet, mida Hall Vari Donn vigastanud oli. «Meil on veel võimalus ta kinni püüda.» Ta pöördus tagasi ukse poole, ent Wales ei järgnenud. «Tule juba!»

      «Ma arvan, et mitte.» Walesi näole oli joonistunud deemonlik naeratus, suured silmad kilasid ahnusehoos, mis ta meeled oma tahtele allutas. «Siin on kõik, mis vaja, et nad seina külge naelutada. Punane Kuuvari on otsas.»

      «Caj on ikka veel vaba.» Morgani käed tõmblesid kibelevalt. Hetkel ei hakanud ta isegi Walesi süüdistama Donni vastu üksi jätmises. «Kaua ootame, saab eest ära.»

      «Kas sa ei kuulnud? Punane Kuuvari on otsas.»

      Morgan uratas ja surus käed rusikasse, et neid värisemast takistada. Kannatada saanud randmest tõusis meeletu valulaine. «Sa tead isegi, et Caj suudab organisatsiooni jälle jalule upitada,» suutis ta läbi suuava pressida ning ahmis valu käes õhku.

      «Jällegi ei saa ma nõustuda.» Wales tõmbas laua alt tooli ja istus Morgani meelehärmiks sinna maha. «Morgan, vaata ringi. Enamik kurikaeltest on kas surnud või suremas, need, kes veel elus, leiavad, et määrime neile kogu krempli kaela. Adari vangikongid on pimedad, ei valgus ega lootus pääse nende telliste vahele. Kui Eden Caj tark on, ja seda ta on, usu mind, ei näita ta enam iial selles sektoris oma nägu. Meie võit.»

      «Võit?» küsis Morgan ääretus uskumatuses.

      «Jah, võit. Me päästsime Tähevõrgu. Uimastiring on purustatud, sa ainult vaata seda ladu, mis siin vedeleb, justkui oleks see siia unustatud. Siin on mitme miljoni väärtuses kraami, Tähevõrk võib kergemalt hingata. Adar samuti. Nüüd on aega teha uuringuid ja plaane, kuidas kolooniat edasi aidata.»

      Morgan urises valjult. «Ja Caj?»

      «Mis temast?»

      «Sa lubasid ta kinni võtta.»

      «Luban