Lumepall. Warren Buffett ja elu kui äri. Alice Schroeder

(Toimetaja märkus)

      141 Firma Effanbee valmistatud nukud, mis olid tootmises 1930.–1970. aastatel. Tegemist oli esimeste nukkudega, mis jõid ja pissisid. (Tõlkija märkus)

      142 Intervjuu Roberta Buffett Bialekiga.

      143 Walt Loomis, kes poksitunde andis, oli üks suurematest lastest, umbes Dorise vanune.

      144 Intervjuu Roberta Buffett Bialekiga.

      145 Norman Rockwell (1894–1978), Ameerika maalikunstnik ja illustraator, kes oli tuntud igapäevaelu ja väikelinnaelu kajastajana. (Tõlkija märkus)

      146 Stella arstid nimetasid teda skisofreenikuks, ehkki täheldasid, et tal esines iga-aastaseid ette prognoositavaid ärevuse ja segaduse perioode ning märkisid, et tema isiksus ei saanud kahjustada, nagu see skisofreenia puhul tavaline on. Perekonna ajalugu vaadates ja arvestades Bernice’i väidet, et teised vanemad sugulased lisaks Stella emale Susan Berberile olid „maniakaalsed“ ja vaimselt ebastabiilsed, võib tema tegelikuks diagnoosiks pidada bipolaarset meeleoluhäiret. 1930. ja 1940. aastatel ei olnud arstidel sellest haigusest veel vähimatki arusaama, kui tagasihoidlikult väljenduda.

      147 Kanne Leila nn päevaraamatus.

      148 Intervjuus meenutas üks Warreni klassikaaslasi Joan Fugate Martin seda, kuidas Warren sattus korra­päraselt tema poole, et ta koduesisel sissesõiduteel lihtsalt tühjast-tähjast lobiseda.

      149 Intervjuu Roberta Buffett Bialekiga.

      150 Õigekirjavõistlused, kus lapsed kirjutavad etteütlemise peale sõnu, on Ameerikas väga populaarsed. (Tõlkija märkus)

      151 Intervjuud Stu Ericksoni ja Warren Buffettiga.

      152 Warreni akadeemiline õiend Rosehilli koolist näitab, et Warren viidi 4. klassi B rühma üle 1939. aastal.

      153 Intervjuu Stu Ericksoniga.

      154 „Mu pimesooleoperatsioon oli mu seltskondliku elu tipphetk,“ ütleb Buffett.

      155 „Ma soovin, et mõni neist nunnadest oleks läinud halvale teele,“ ütleb ta täna.

      156 Rosco McGowen, „Dodgers Battle Cubs to 19-Inning Tie“, New York Times, 18. mai 1939. (Warren ja Ernest ei vaadanud mängu lõpuni.)

      157 Ely Culbertson, „Contract Bridge Complete: The New Gold Book of Bidding and Play“, Philadelphia, The John C. Winston Co, 1936.

      158 Sellise selgituse bridži kohta andis 11-kordne maailmameister ja aastatel 1985–2004 maailma 1. bridžimängijaks nimetatud Bob Hamman. Hamman osaleb ka Berkshire aktsionäride koosolekutel.

      159 I maailmasõja vaherahupäev (11. november 1918). (Tõlkija märkus)

      160 Ameerikas kasutatav sõjaväesignaal, nn öörahusignaal, mida kasutatakse ka liputseremooniatel ja sõjaväelistel matustel. (Tõlkija märkus)

      8

      Tuhat võimalust

      Omaha, 1939–1942

      Oma elu kõige esimesed sendid teenis Warren Buffett nätsu müümisega. Ja sellest päevast peale, mil ta oma müügimehetööd alustas – st kuue aasta vanuselt –, suhtus ta oma klientidesse järeleandmatult üht moodi, ja see rääkis nii mõndagi tema hilisemast kliendisuhtlusest.

„Mul oli üks väike roheline kandik, millel oli viis erinevat osa. Ma olen peaaegu kindel, et selle andis mulle tädi Edie. Sellel olid laekad viit erinevat sorti nätsu jaoks: Juicy Fruit, Spearmint, Doublemint jt. Ja mul oli kombeks osta vanaisa käest nätsu ja käia naabermajades ukselt uksele nätsu müümas. Ma tegin seda põhimõtteliselt igal õhtul.161

      Mäletan, kuidas üks naine nimega Virginia Macoubrie ütles mulle: „Ma võtan ühe lehe Juicy Fruiti nätsu.“ Mina vastu: „Me ei müü nätsu lehekaupa, ainult pakikaupa!“ No mul olid ju omad põhimõtted. Ja ikkagi – mäletan tänase päevani seda, kuidas proua Macoubrie ütles, et soovib vaid ühte lehte. Ei, neid müüakse vaid viie lehe kaupa pakis. Pakk maksis viis senti ja ta tahtis minu käest ühe sendi eest nätsu osta.“

      Müügitehingu tegemine oli ahvatlev, kuid mitte nii ahvatlev, et see oleks sundinud Warrenit oma meelt muutma. Kui ta oleks müünud ühe lehe nätsu Virginia Macoubriele, oleks tal alles neli lehte, mis oleks tulnud kellelegi teisele müüa ja see ei oleks tasunud ära ei vaeva ega ka riski. Iga terve paki pealt teenis ta 2 senti kasumit. Ta sai neid sente, toekaid ja tugevaid, oma peopesal hoida. Nendest said esimesed helbed rahalumepallis, mis tulevikus pidi veerema hakkama.

      Küll aga oli Warren valmis ükshaaval müüma Coca-Cola pudeleid, mis olid kuueses kartongkarbis, ning neid müüs ta kuumadel suvepäevadel ukselt uksele käies. Ta jätkas nende müümist ka perekondlike reiside ajal, pakkudes Coca-Colat päevitajatele Iowas asuva Okoboji järve ääres. Karastusjookide müük oli kasumlikum kui nätsu müük. Ta teenis viis senti igalt kuuspakilt ja pistis need mündid uhkelt oma pesapalli­stiilis nikeldatud sendihoidjasse, mida ta vööl kandis. Ta kandis seda vööl ka siis, kui käis ukselt uksele müümas ajakirju Saturday Evening Post ja Liberty.

      Sendihoidja omamine tekitas temast tunde, nagu teeks ta päris tööd. See puudutas seda osa müügitööst, mida Warren kõige rohkem nautis: kogumist. Ehkki ta kogus nüüd nii pudelikorke, münte kui ka marke, siis ennekõike kogus ta sularaha. Ta hoidis münte kodus sahtlis, lisades sinna juurde vahel 20 dollarit, mille ta sai isa käest näiteks kuueaastaseks saamise puhul, ja pani kõik kirja väikesesse punakaspruuni arveraamatusse, nii-öelda oma esimesele pangakontole.

Kui Warren oli üheksa või kümnene, müüs ta koos Stu Ericksoniga kasutatud golfi­palle Elmwood Parki golfirajal – kuni keegi nende tegevusest politseile teada andis ja politsei nad sealt välja viskas. Kui politseinikud Warreni vanematega rääkisid, ei olnud Howard ja Leila aga mures. Nad pidasid oma poega lihtsalt ambitsioonikaks. Kuna Buffettite ainsal ja varaküpsel pojal oli tema õdede sõnul omalaadne aura, siis anti talle ikka väga palju andeks.162

Kümne aasta vanuselt sai ta tööle maapähklite ja popkorni müüjana Omaha ülikooli jalgpallimängude ajal. Ta kõndis läbi pealtvaatajate ridade ja karjus: „Maapähklid, popkorn – viis senti, viiesendine, pool kümnesendist, viiendik veeranddollarist163 –, osta endale maapähklid ja popkorn siit!“ 1940. aasta presidendikampaania oli käivitunud ja Warren oli kogunud endale kümneid erinevaid Willkie–McNary164 märke, mida ta oma särgil kandis. Tema lemmikmärgil oli kirjas järgmine tekst: „Washington Wouldn’t, Grant Couldn’t, Roosevelt Shouldn’t“165, mis viitas Franklin Delano Roosevelti ennekuulmatule