Название | Maagilised taimed ja taimemaagia |
---|---|
Автор произведения | Krista Kaur |
Жанр | Природа и животные |
Серия | |
Издательство | Природа и животные |
Год выпуска | 2010 |
isbn | 9789949470266 |
Granaadipuu vilja kuju sümboliseerib naiselikku ilu, arvukad seemned viljakust, punane mahl armastuse nektarit, granaatõuna värv päikest, elu ja verd.
Antiik-Roomas kandsid noorikud granaadipuu okstest pärgi. Granaatõuntel arvati olevat tugev afrodiidne toime. Neist on valmistatud armukirge suurendavat veini.
Kreeklastele ja idarahvastele on granaadipuu õied ja viljad viljakuse ning jõukuse sümboliks. Mõnel pool kasutatakse granaadipuu seemneid pulmatseremooniates riisi asemel. Pulmarituaalina on levinud ka tava visata granaat õun vastu maad. Kui palju seemneid viljast välja lendab, nii paljude lastega õnnistatakse noorpaari.
Granaadipuu õitel usutakse olevat kaitsev vägi, neid pannakse vastsündinud lapse juurde.
Granaatõun mängib olulist rolli Iraani köögis. Indias lisatakse tema kuivatatud ja jahvatatud seemnerüüd karripulbri koostisse.
Granaatõuna kest on suure tanniinisisaldusega ja seda kasutakse naha parkimisel. Granaatõuna mahlaga värvitakse riideid ja vaipu.
Granaadipuu koorest, juurtest, õitest, viljadest ja seemnetest valmistatakse ravimeid düsenteeria, kõhulahtisuse, suu- ja nahahaavandite ja kõrge palaviku puhuks. Granaadipuu õieekstraktist saab abi naistehaiguste ja viljatuse korral. Granaatõuna ekstrakti on kasutatud HI-viiruse vastu, häid tulemusi on saadud ka eesnäärme vähi puhul. Granaatõuna mahl ja siirup on hea kosutusvahend pärast rasket haigust või operatsiooni.
Sandro Botticelli maal „Madonna granaatõunaga”.
Harilik kapokipuu
Guatemala elanikele on kapokipuu olnud püha ning väga oluline kaaslane kaugest minevikust kuni tänapäevani. See puu on kui ühenduslüli antiikse maiade religiooniga, milles kapokipuu oli sümboolne maailmapuu ning teda tunti nimega Yaaxché. Maiad uskusid, et kapokipuu on peatuspaigaks teel taevasse. Maiade jaoks oli kapokipuu kui universumi püha keskus, elu sümbol ja ühendav lüli taevalike tasandite ning allmaailma vahel.
Kapokipuudesse suhtutakse suure austusega ka tänapäeval. Puul on oluline osa tähtsate tseremooniate ja kombetalituste läbiviimisel. Mitmel pool Kesk-Ameerika hotellides ja spaades pakutakse teenusena õnnistamist kapokipuu lehtedega ja võidmist pühitsetud kehaõlidega. Tänapäevase puhastustseremoonia käigus taastatakse kosmiline side inimese ja universumi vahel. Selle toimingu läbimisel inimene lõdvestub, tasakaalustub ja täitub energiaga, tema keha puhastub mürkainetest, aga ka ebavajalikust hinge tasandil.
Kapokipuul on palju kasutusalasid. Tema kiud on kerge ja elastne ning seda on kasutatud täidismaterjalina patjade ja pehme mööbli valmistamisel. Kapok on väärtuslik soojustus- ja heliisolatsioonimaterjal, temast tehakse paberit. Matico indiaanlased kasutavad kapokikiudu noolekindlate vammuste valmistamiseks. Kapokipuu puidust tehakse suurepäraseid kanuusid ja mitmeid tarbeesemeid.
Kapokipuu noored valgurikkad viljad on söödavad. Õlirikastest seemnetest valmistatakse seepi. Kohalikud elanikud kasutavad kapokipuu lehti juuste pesemiseks. Puu koorest toodetud tanniiniga pargitakse ja värvitakse nahku.
Harilikku kapokipuud on mitmel pool troopikamaades laialdaselt kasvatatud ka ilupuuna. Looduses võib täiskasvanud kapokipuust saada omaette ökosüsteem. Puu okstel võib samaaegselt elutseda mitmeid orhidee-, sõnajala-, kaktuse- ja bromeelialiike, puu on koduks konnadele, iguaanidele, mitmetele lindudele, roomajatele ja imetajatele. Kapokipuu okstes pesitseb meelsasti ka maailma suurim kotkas harpüia.
Harilik kapokipuu on 70 m kõrgune puu kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonnast. Kuni 3 m läbimõõduga tüvi on tihedalt kaetud jõuliste ogadega. Omapärase ogalise tüve järgi on kapokipuud kerge ära tunda.
Kapokipuu lehed on sõrmjad, 5–8 lehekesega. Õied on umbes 1,5 cm läbimõõduga kollased, roosad või valged. Vili on kuni 15 cm pikkune kupar, mis on täidetud kohevate kollakate kiududega.
Looduslikult on harilik kapokipuu levinud troopilises Ameerikas ja Aafrikas.
Kapokipuud tuntakse ka nimedega white silk-cotton tree, Java cotton, Java kapok, Ceiba, Yaaxché.
Rahvameditsiinis on kapokipuu koore tõmmist kasutatud diureetikumina, afrodisiakumina ning peavalu ja II tüübi diabeedi raviks.
Harilik kardemon
Kardemon on vana India kultuurtaim, kes jõudis Euroopasse Aleksander Suure sõdurite vahendusel. Babüloonia kuninga aedades kasvatati kardemoni arvatavasti juba 720 aastat eKr. Kardemoni on mainitud juba vanades sanskritikeelsetes kirjalikes tekstides.
Nii nagu paljusid aromaatseid taimi, on ka kardemoni austatud ja peetud pühaks taimeks, kes aitab saavutada sidet jumalaga. Seetõttu on tema seemneid jumalate rõõmustamiseks pakutud sageli templialtaritel.
Keskajal tunti kardemoni armurohuna. Teda on korduvalt mainitud „1001 öö” muinasjuttudes kui afrodiidsete omadustega taime. Keskaegne jook hipocras sisaldas kardemoni, koriandrit, vürtsi, ingverit ja kaneeli. Sellisele vürtsikale joogile omistati samuti armurohu kuulsust.
Kardemoniõli on kasutatud ka sensuaalsust suurendavates kreemides ja määretes. Kardemoni tunti kui tõhusat abivahendit impotentsuse ja seksuaalse külmuse puhul, mistõttu sisaldasid kardemoni mitmed armurohtude prepa raadid.
Seda aromaatset taime tunti ja hinnati ka Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas. Teda lisati lõhnaõlide koostisse. Kardemoni eeterliku õli kohta on öeldud, et tema lõhn toob lõhnameeltesse kaugete idamaade müsteeriumid ning stimuleerib mälestusi uuestisündidest ja meie tõelisest minast. See on taim, kes annab meile arukust, kui oleme mattunud kohustustekoorma alla, ja lubab hingel olla avatud, vastuvõtlik ja tänulik. Kardemon julgustab pakkuma oma abi ja sõprust neile, kes seda vajavad. Kardemon aitab äratada tundeid ja õpetab nägema sisemist varjatud ilu. Emotsionaalsel tasandil annab kardemon selgust, eesmärgikindlust, motivatsiooni, otsekohesust, entusiasmi, enesekindlust ja julgust. Ta aitab keskenduda, tugevdab teotahet, tõstab meeleolu, annab jõudu.
India naised kardemoni sorteerimas.
Vanad egiptlased pidasid kardemoni seemneid nii hinnaliseks, et kasutasid neid isegi raha asemel maksevahendina. Muinasegiptlased närisid kardemoni hammaste valgendamiseks ja hingeõhu värskendamiseks. Ida-Indias on tema seemneid näritud sarnaselt beetlipähklitega.
Roomlastele oli kardemon väga hinnaline ja haruldane maitseaine, mida suutsid endale lubada vaid väga rikkad.
Kardemoni kupraid koos seemnetega kasutatakse toiduvürtsina juba iidsetest aegadest alates. Kardemoni tuntakse kui „vürtside kuningannat”. Ta on üks kõige olulisematest idamaade vürtsidest musta pipra ja ingveri kõrval. Samuti on ta üks hinnalisemaid maitseaineid, millest kallimad on vaid safran ja vanill. Kardemoni kasutatakse karripulbri koostises riisi- ja taimetoitudes, aga ka magustoitude, jookide, maiustuste ja kondiitritoodete, kohvi, jäätise, likööride ja veinide maitsestamisel. Kardemon on traditsiooniline hõõgveini komponent.
Kardemon on maitsetaimena kõrgelt hinnatud just Aasia köögis. Euroopasse imporditakse kardemoni juba Antiik-Rooma ajast.