Maagilised taimed ja taimemaagia. Krista Kaur

Stimuleeriv toime, mida see jook esile kutsub, laieneb ka erootilistele piirkondadele. Kohvi kasutamisel afrodisiakumina soovitatakse seda jooki segada kardemoni ja meega.

      Nimetus kohv (coffea) on tuletatud araabiakeelsest sõnast kawhah. Paljudes keeltes viitab taime nimi Etioopia provintsile Kaffa, kus arvatavasti kohvipuud avastati.

      15. sajandi teisel poolel levis kohv Meka ja Mediina kaudu Araabia Kuningriiki. 16. sajandil hakkas kohv mängima üha olulisemat rolli. Araablased hakkasid kohvipuid kasvatama 1575. aastal.

      Esimesed kohvimajad avati Damaskuses ja Aleppos vastavalt 1530. ja 1532. aastal. Pikka aega hoidsid araablased kohvitootmise monopoli enda käes. Mindi isegi nii kaugele, et müüdi vaid röstitud ube, mis olid kaotanud idanemisvõime. Sel moel garanteeriti kohvimonopoli säilimine.

      Veneetsia kaupmehed olid ilmselt esimesed, kes tõid 1616. aastal suuremas koguses kohvi Euroopasse, kus see omandas kõiki haigusi parandava aine kuulsuse. 1652. aastal avati Londonis esimene kohvipood. 1675. aastal oli seal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17. sajandi lõpul.

      Tänapäeval pärineb peaaegu kogu kohvitoodang Kesk-Ameerikast, Brasiiliast, Colombiast ja teistest Lõuna-Ameerika troopilistest piirkondadest. Suurim kohvitootja on Brasiilia, kust tuleb veerand kogu maailma kohvitoodangust.

      Kohviekstrakti kasutatakse toiduainetööstuses. Eestis toodetakse kofeiini sisaldavatest virgutavatest jookidest 1979. aastast alates Pepsi-Colat ja 1992. aastast Coca-Colat.

      Üks võimsamaid kohvipuid Eestis kasvab Tallinnas kohvi- ja vürtsitootja Meira OÜ tütarfirma kontoris. Puu on 20aastane ja annab igal aastal märkimisväärset saaki.

      Töölised kohviube kühveldamas.

      Kohv on hinnatud tänu virgutavale toimele, mõrkjale maitsele ning tugevale aroomile. Röstitud kohv sisaldab üle 180 lõhnaaine. Kohvi peamised toimeained on kofeiin, teobromiin ja teofülliin, mis on kesknärvisüsteemi mõjutava toimega. Kofeiini on kohvis tavaliselt 0,3–2,5 %. Stimuleeriva toimega kofeiin mõjub valuvaigistina. Tugeva diureetilise toime tõttu aitab ta maohammustuste korral puhastada organismi mürgist. Annustes 0,05–0,2 g kõrvaldab kofeiin väsimus-tunde, taastab töövõime, teotahte, parandab meeleolu, vähendab unetarvet.

      Terapeutilistes annustes avaldab kofeiin lõõgastavat toimet veresoontele, bronhidele, sooltele, aktiveerib neerude tegevust. Suuremates annustes põhjustab ta südame löögisageduse suurenemist, arteriaalse vererõhu tõusu, peavalu, rahutust, pinget, unetust.

      Kohv võib takistada ravimite, vitamiinide ja raua imendumist ning põhjustada kaltsiumi ja magneesiumi vähenemist luudes. Kohvil on tugev sõltuvust tekitav toime. Lastel ei ole kofeiini lagundavat ensüümi, mistõttu kofeiin säilib nende organismis kümme korda kauem kui täiskasvanuil.

      Kohvipuu viljadest valmistatakse ka homöopaatilisi ravimeid, mida kasutatakse hüperaktiivsuse ja ülepingest tekkinud peavalude korral.

      Astelhernes

(Ulex europaeus) Päikese sümbol

      Astelherned kuuluvad liblikõieliste (Leguminosae) sugukonda. Perekonda kuulub 20 liiki astlalisi põõsaid atlantilises Lääne-Euroopas ja Põhja-Aafrikas. Astelhernele on iseloomulik see, et noortel taimedel on sõrmjad kolmetised liitlehed, hiljem aga lehed taand arenevad ja asenduvad asteldega. Astelherne vili paiskab avanedes oma seemned suure jõuga eemale. Neid aitavad levitada sipelgad. Astelherned kasvavad raudteede ääres, tühermaadel ja paikades, kus kunagi laiusid lehtmetsad. Nende seeme võib säilida pinnases ilma idanemisvõimet kaotamata kuni 30 aastat.

      Harilik astelhernes on mitmel pool maailmas muutunud ohtlikuks võõrliigiks. Invasiivne on ta Hawaiil, Maskareenidel, Uus-Meremaal, Assooridel, Austraalias, troopilises Aasias ja USA lääneosas.

      Astelhernes on päikese sümbol, sest õitseb oma kuldsete õitega Lääne-Euroopas kevadise pööripäeva ajal. Astelherne õied on esimesed, mida saavad külastada mesilased, nõnda kuulutavad nad kevade esimesi ande. Kui sõnajalg tähistab kulda, siis astelhernes öeldakse tähendavat peidetud hõbedat. Astelhernest põletatakse kevadise õitsemise ajal ja nõnda on mäeküljed kuldsetes leekides. Põlenud okste asemel kasvavad noored võrsed, mida söövad lambad. Astelherne põletamine edendab ka rohu kasvu. Varem kasutati taime kütteks, loomasöödaks ja isegi katusekatteks.

      Keskajal usuti, et kui arstid on diagnoosinud patsiendil praktiliselt ravimatu või päriliku haiguse, kui inimene on otsustanud loobuda haigusega võitlemast või on kaotanud usu tervenemisse, kuid lähedaste pealekäimisel on siiski veel nõus mõnda raviviisi proovima, siis sellisel juhul võib abi olla astelhernest.

      Beetli-areekapalm

(Areca catechu) Hindude kuulus kultustaim

      Indias peetakse beetli-areekapalmi pühaks puuks. Hindu kultuuris võrreldakse seda puud noolega, mille Jumal on maale lennutanud. Beetli-areekapalmi tuntakse ka nimedega betel-nut, pinang, areca nut. Taime sanskritikeelne nimi on puga.

      Varaseimad teated beetli-areekapalmi seemnete, nn beetlipähklite närimise kohta pärinevad Hiinast umbes 1000 aastat eKr. Algselt hakkasid pähkleid kasutama šamaanid. On teada, et ka Kesk-Euroopa nõiad kasutasid beetlipähkleid, mille jahvatamisel saadud pulbrit lisati nõiasalvide koostisse.

      Beetli-areekapalm on ilus graatsiline puu palmiliste (Palmae) sugukonnast. Ta võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Nõtke harunematu tüve läbi mõõt on 20–30 cm. Palmi lehed on 1,5–2 m pikkused sulgjad, arvukate lehekestega. Beetli-areekapalm alustab õitsemist nelja- kuni kuueaastasena. Tema väikesed, valkjad, magusalt lõhnavad õied asetsevad lehekaenlais. Taim on tuultolmleja. Puu 5–6,5 cm pikkused oliivikujulised viljad on kaetud oranžikaspunase kestaga, mille all olevast kiulisest kihist valmistatakse tugevat nööri. Viljas on üks 2,5–3 cm suurune väga kõva kestaga pruun seeme, mis on ovaalne ning ühest tipust lamenenud. Ühelt puult saadakse aastas umbes 250 seemet.

      Beetli-areekapalme kasvatatakse Indias, Malaisias, Taiwanis ja paljudes teistes Aasia maades. Tänapäeval on see troopilisest Aasiast pärinev palm levinud mitmel pool maailmas.

      Beetli-areekapalmi seemned on olnud populaarsed tänu oma jõuduandvale ja stimuleerivale omadusele. Samas annavad nad mälumisel uimastava ja rahustava tulemuse. Beetli-areekapalmi seemneid kasutab umbes 1/10 kogu maailma elanikkonnast. Need on neljandal kohal tubaka, alkoholi ja kohvi järel. Beetlipalmi seemnete mälumine on eriti levinud Taiwanis, Vietnamis, Filipiinidel, Malaisias ja Indias. See muudab hambad, suu ning huuled tumedaks, mis on paljude kultuuride eristatav tunnus. Seemneid näritakse vahel segatuna laimi ja beetlipipra (Piper betle) lehtedega. Laimi toimel vabanevad seemnetes alkaloidid, mis põhjustavad tugeva süljevooluse.

      Beetli-areekapalmi ja beetlipipra lehtede segu, paani mälumine on rituaal, mis ulatub tagasi tuhandetesse aastatesse. Arheoloogiliste tõendusmaterjalide kohaselt arvatakse, et sellist kooslust hakati Tais, Indoneesias ja Filipiinidel kasutama juba vähemalt 5000 aastat tagasi. Paanil on praegugi oluline osa erinevatel religioossetel festivalidel. Paani kasutatakse kõikide oluliste hinduismi pidustuste juures, abiellumistseremooniatel ning sugulaste kokkusaamistel. Hindu kultuuris levinud tava kohaselt pakutakse külalistele beetlipalmi seemneid märgiks, et külalised on teretulnud.

      Beetlipähklid on traditsiooniline afrodisiakum ehk armurohi, mis annab energiat ja kõrgendab meeleolu, mõjudes nii kehalisel kui ka vaimsel tasandil. Indias sümboliseerivad beetlipipra lehe sisse keeratud pähklid viljakust, kujutades viljastatud emakat, mis avanedes toob ilmale