Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OULaura lood. Kuues raamat
Aline de Pétigny Nancy Delvaux
Koolieelikutele.
Laura on rõõmsameelne ja asjalik väike tüdruk, kellel on isa ja ema ja Mõmmi ja sõbrad ja kes käib lasteaias. Jutukogumik sisaldab seitset lugu.
Murakamoos
Kaugel metsakolkas soode keskel jääb teadmata kadunuks üks mees. Asja uurima asunud uus konstaabel Madis avastab üllatusega, et see pole sugugi ainus selline juhtum: aastate jooksul on külast kadunud juba neli meest. Nad kõik on olnud kas täies elujõus poissmehed või lahutatud mehed ning lahkunud lausa üleöö. Millegipärast on eelmine piirkonnapolitseinik jätnud kõik kadumislood uurimata, kuid uus konstaabel sellega ei lepi. Tänu kõiketeadvale ja lobisemishimulisele vanaprouale Astale saab ta peagi teada, et kõigil kaduma jäänud meestel oli midagi pistmist metsatalus suvitava Marjuga. Too on kaunis ja toimekas naine, kelle tema ambitsioonikas abikaasa alatasa üksi jätab. Marju tunneb taimetarkust ja mõjub meestele suisa nõiduslikuna – just nagu tema vanaemagi omal ajal. Marju võlude suhtes ei jää ükskõikseks ka Madis. Kui teadmata kadunute juhtumitest saavad hämarad mõrvalood, tuleb Madisel nii pidada võitlust südame ja mõistuse vahel kui ka võidelda oma elu eest.
Pille Simoni esikteos „Murakamoos“ kirjeldab kolkaküla inimsuhteid ja eripärasid, romaanis põimuvad tänapäevased tegemised ja ammused uskumused.
Unistused täituvad Saaremaal. Jutustused Kuldkalakesest
Kas olete valmis juhtumiks, et kohtute Kuldkalakesega, kes lubab lahkelt täita Teie soovid? Autor on raamatus kirjeldanud hulganisti lõbusaid ja vähem lõbusaid lugusid sellest, mis võib juhtuda, kui selline kohtumine ootamatult toimub. Lood panevad mõtlema, mis meie soovid võiksid olla ja millest me oma hinge sügavas sisemuses õigupoolest unistame. Vastus sellele küsimusele polegi nii lihtne nagu esialgu võiks paista. Head lugemist!
Laura lood. Neljas raamat
Aline de Pétigny Nancy Delvaux
Koolieelikutele. Laura on rõõmsameelne ja asjalik väike tüdruk, kellel on isa ja ema ja Mõmmi ja sõbrad ja kes käib lasteaias. Jutukogumik sisaldab seitset lugu.
Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin
Lydia on surnud. Aga seda nad veel ei tea …
Marilyn ja James Lee on otsustanud, et just nende lemmiklaps Lydia teeb teoks kõik unistused, mis nende endi jaoks omal ajal kättesaamatuks jäid: Marilyn näeb tütart arstina, mitte koduperenaisena; James soovib, et Lydia oleks koolis populaarne ja aktiivse seltsieluga.
Kui kohalikust järvest leitakse Lydia surnukeha, vallandub Leede niigi napilt tasakaalus püsinud perekonnas kaos. Süütundest vaevatud James valib tee, mis võib ta abielu hävitada. Painatud ja kättemaksuhimuline Marilyn tahab iga hinna eest leida süüdlase. Lydia vend Nathan peab juhtunus kindlalt vastutavaks Jacki, naabruses elavat „paha poissi“. Tegelikult on noorim laps, Hannah, ainus, kes teisi jälgides neist palju enamat taibata oskab ning võib olla ka ainus, kes tõde aimab.
„Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin“ on valus ja sügavalt liigutav lugu perekonna, juurte ja kodu tähendusest. See paeluv ja tundlik perekonnaportree kujutab kultuurides ja perekondades laiutavaid kuristikke ja kirjeldab ilmekalt, mil moel emad ja tütred, isad ja pojad, abikaasad alati üksteise mõistmise nimel pingutavad.
Eesti keeles on ilmunud ka Celeste Ng raamat „Sädemest tõuseb leek“ (2018).
Topelt D
„Topelt D” on noorte maailmas arenev põnevuslugu, mis haarab meid kaasakiskuva sündmustiku keerisesse juba esimestest lehekülgedest. Kaheteistkümnenda klassi tüdruk Karmen, kes püüab vanemate laguneva suhte keskel toime tulla kooli lõpetamise ja hilise teismeea muredega, mõistab, et miski tema ümber ei ole nii, nagu välja paistab. Mida varjavad tema vanemad, tema parim sõbranna Liza, lapsepõlvesõber Evelin ja teised? Juba loo alguses leiab Lizaga aset salapärane juhtum, mille lahendamisega lõpuklassi sõpruskond tegeleb. Selle käigus tuleb paratamatult päevavalgele muudki.
Loosse põimub veel teinegi liin – kümmekond aastat vanema suurte probleemide ja saladuste paines elava Diana lugu. Nii nagu noored, on temagi otsimas ja kehtestamas iseennast teiste arvamuste ja omaenda sisima tõe vahel.
Kristi Piiper (snd 1983) on sündinud ja elab Tartus. Temalt on ilmunud arvukalt armastatud noorte- ja lasteraamatuid. Varrakus on varem trükivalgust näinud romaanisari „Tõde või tegu”. „Metsajärve pärandus” (Tänapäev, 2020) saavutas lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” I–II koha.
Arutu õhin
New York Timesi bestseller. Majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk „Arutu õhin“ pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud. Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida. „Arutu õhina“ põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel „lõhkenud” mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli preemia loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti. Raamatu väljaandmist on toetanud LHV.
Üks neetud jama teise otsa
Kui endale elus kohta otsiv Madeleine Maxwell võetakse tööle Saint Mary ajaloouuringute instituuti, avastab ta peagi, et instituudi üsnagi tavapärase fassaadi taga käib hoopiski iseäralik tegevus, nimelt ei uuri seal töötavad ajaloolased lihtsalt minevikku, vaid nad käivad ise seal, kusjuures seda ei nimetata ajarännakuks, vaid tähtsate ajalooliste sündmuste uurimiseks nende kaasajas. Tööde eesmärk on mineviku tähtsündmusi täpselt vaadelda ja dokumenteerida ning selle kaudu leida vastused paljudele ajaloos vastuseta jäänud küsimustele … ning sealjuures ise ellu jääda! Üsna varsti selgub, et tarvitseb astuda üksainus vale samm ja ajalugu annab vastulöögi. Selge on ka see, et rinda pista ei tule üksnes ajalooga.
Jodi Taylor, kes on kirjutanud kümmekonnast raamatust koosneva Saint Mary kroonika, ütleb enda kohta, et oma lähedaste, õpetajate ja tööandjate pahameeleks elas ta aastaid oma mõtetega kusagil kaugel, kuni viimaks tabas teda õnnelik äratundmine, et unistusi tuleks kuidagi ära kasutada, ja ta haaras sulepea. Aga seda, mida ta tahab hakata tegema siis, kui on suureks kasvanud, ei tea ta endiselt.
