Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OULühikokkuvõte Nassim Talebi teosest „Must Luik. Täieliku etteaimamatuse mõju“
Ameerika finantsguru ja väärtpaberitega kaupleja Nassim Nicholas Taleb huvitus juba nooruses etteaimamatutest ja ennustamatutest sündmustest. Palju hiljem lõi ta musta luige teooria ja kirjutas sellest raamatu, mis kaua aastaid on olnud bestseller. Autori vaatepunktist on mustad luiged kõik olulised sündmused, mis nii või teisiti on mõjutanud ajaloo käiku. Eelmine sajand oli täis nii üldinimlikke ja ka finantskatastroofe, mida keegi ei osanud ennustada. Maailma vapustasid suured terroriaktid, sõjad, õnnetusjuhtumid, ülimalt rasked majanduskriisid. Autor leiab, et inimeste veendumus selles, et ollakse võimelised ennustama tulevikusündmusi möödaniku kogemuste põhjal, on märk liigsest enesekindlusest. Raamat «Must Luik. Täielik etteaimamatus» võimaldab mõista lihtsat tõde – see, mida me ei tea, omab inimkonnale palju suuremat väärtust kui see, millest me teadlikud oleme.
Lühikükkuvõte Mark Mansoni teosest "Suva olemise peen kunst"k Mansoni teosest "Suva olemise peen kunst"
Mark Mansoni „Suva olemise peen kunst“ oli Eestis aastaks 2020 läbi müüdud. Veel enam, selle kättesaadavusega on probleeme isegi raamatukogudes. Mis peitub raamatu menu taga? Ehk on see inimeste väsimus lakkamatutest positiivsusele kutsuvatest sõnumitest, sisemine vastuhakk nõudmisele olla keegi teine? Naeratuskultuur tungib peale mitte ainult ookeani taga, vaid ka Eestis: raamatuletid on lookas eneseabiraamatutest, mis õhutavad püüdlema õnne ja saama omaenese parimaks versiooniks. Mark Manson suhtub sedasorti lihtsustavasse mõttelaadi irooniliselt. Ta nimetab ennast „Bostonist pärit ropu suuga sitapeaks“ ja raamatut blogikirjutisteks oma elust. Ta kirjeldab oma uimastitarbimist koolipõlves, vanemate lahutust, töötust pärast kooli lõppu, naiste jahtimist, hullumeelset ringireisimist ja jõudmist mõningate järeldusteni, mida ta ka lugejaga jagab. Mansoni raamat ei ole ilmselt tavaline eneseabiraamat. Kohati vulgaarse keelekasutusega on see mõneti koguni enesearenguraamatu antipood. Ja võib-olla just seetõttu lugejale meeldibki.
LasseMaia detektiivibüroo. Vanglamõistatus
Kirikuõpetaja lavastab Valleby vanglas „Hamletit” ja kõiki rolle mängivad kolm vangi. Vaevalt jõuab etendus alata, kui see võtab ootamatu pöörde, tekst muutub ja tegevus läheb imelikuks. Kui eesriie taas ette sahiseb, ei taha kiiduavaldused kuidagi lõppeda. Aga miks näitlejad tagasi kummardama ei tule? Osavatele detektiividele Lassele ja Maiale saab sellest uus ja põnev juhtum.
Anonüümkiri
Kogu oma elu oli ta nii ema, kolleegide, sõprade kui ka kallima jaoks olnud Kitty Harrison. Kuid ühel päeval saabunud imelik anonüümkiri külvas ta hinge kahtluseseemne. Kui Kitty pärast ema surma ta päeviku leidis, hakkas see seeme jõudsalt idanema. Loetud read panid naise oma päritolus kahtlema ja ta otsustas asjasse maksku mis maksab selgust tuua. Selleks pidi ta aga pääsema mõjuvõimsa pankuri jutule.
LasseMaia detektiivibüroo. Kohvikumõistatus
Detektiivijutt nooremale koolieale Valleby kohvikus on midagi hämarat teoksil. Vitriinid on küll hõrkudest kookidest lookas, aga juba mitu korda on kohvikusse tunginud röövel, kes on ära viinud kogu kassaraha. Huvitaval kombel on ta alati just siis platsis, kui kedagi peale sattumas ei ole… Lasse ja Maia ja politseiülem punuvad aga kurikaelale kavala võrgu…Kas õiglus võidab ka seekord?
Hirmsa Henry täid
“Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus saab Henry täid, näitab teistele koletut Kihvkoletist, läheb klassi-ekskursioonile ja üritab anda endast parima õhtusöögil ema ülemusega. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus …
Meie taluelu Memme nõuanded
Memme nõuanded Siin kaante vahel on kahe maal elava naise kirjavahetus, teemad katavad taluelu aastaringi: aiandus, põllundus, korilus, laut, aga vahele tuleb juttu ka virvatulukestest ja hingetoidust.
Epp Petrone, kirjanik, ema ja perenaine Setomaal: “Oli kummaline kevad, koroonakriisi aeg. Ühtäkki taipasin, kui vähe ma tean, kui mult internet ära võtta. Ja taipasin, mismoodi olen tüüpiline rabeda katkestuste-kultuuri näide. Minu vanaema teadis poole rohkem asju kui mu ema ja mina tean ehk veerandit sellest, sest aeg muutus, elu läks kiireks, kõike sai poest, taluelukaugeid ahvatlusi oli palju. Aga mitte kunagi pole hilja juurde õppida ja rumalaid küsimusi pole olemas!”
Väike Myy, vintske memm ja suure pere vanaema Rõugõ kihelkonna veerel: “Küllap on palju neid minuealisi, kes loevad mu targutusi ja muigavad, sest teavad seda kõike. Aga meil on kohustus oma järeltulijate ees. Kuidas teha moosi, kui suhkrut ei ole? Kuidas valmistada reha, kui seda poest osta ei saa? Kuidas pinnida vikatit, kui mõni isegi ei tea, mida see sõna tähendab? Püüan Epule vastates lähtuda just nendest oskustest ja teadmistest, mida oli vaja siis, kui kaubandus meile lihtsaid lahendusi veel ei pakkunud. Möödunud aasta ja koroonaaeg õpetas mullegi, et lihtsaid tarkusi tuleb alles hoida.”
„Meie…“ on kirjastuse Petrone Print uus sari, harivad kogemuslood maaelust.
