Üks suurimaid saksa luuletajaid Rainer Maria Rilke (1875–1926) lahkus oma sünnilinnast Prahast 20-aastaselt ja kirjutas paari aasta jooksul pärast seda kaks Praha-teemalist novelli, et teha „pooleldi ununenu endale armsaks“. Lugudes kajastuvad 1890-ndate keskpaiga meeleolud Praha tšehhi haritlaste kogukonnas, nende omavahelised vastuolud ja suhted kohalike sakslastega. Oluline tegelane lugudes on ka Praha linn, selle sillad, tänavad, kohvikud, ärklitoad, hoovid, keldrid ja kalmistud, varakevadise õhtu niiske jahedus ja tühjad ulguvad ööd.
„Kaks Praha lugu“ on LR-s mõtteline järg Rilke noorpõlve proosa valimikule „Armastusest“ (LR 2007, nr 23–24, tlk Tiiu Relve).
Sinavormis lühiromaan „Kahtlased kujud öises rongis“ põimib argised tähelepanekud unenäoliste kogemustega. Oma teekonnal rongiga läbi Euroopa linnade ja Aasia avaruste puutub „sina“ kokku terve rea iseäralike tegelastega: konduktorite ja konterbandistide, professorite ja prostituutide, näitlejate ja jumalatega. Need ette kavatsemata kohtumised sunnivad peategelast pidevalt ümber hindama oma suhet ümbritsevaga ja koguni iseendaga.
Albert Engström (1869–1940) oli Rootsi armastatud kunstnik ja viljakas vestekirjanik, Rootsi Akadeemia liige aastast 1922.
1923. aastal tegi ta pikema reisi kodusõjajärgsele Venemaale, missiooniks visandada selle unikaalse ajajärgu tegelaste portreesid. Talle avanesid nii Kremli kõrged uksed kui ka kõige kohutavamad allilmaurkad. Ta joonistas Trotskit ja Kalininit, Clara Zetkinit ja Aleksandra Kollontaid, aga ka ohtralt hulkureid ja heidikuid. Ta ei flosofeeri ajaloo pöörase käigu üle, ei tee prognoose ega üldistusi, vaid registreerib, mida näeb ja kuuleb, ja vestab lugejale oma muljetest.