Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUSidrunid ja siilid
Ralf, Nora, Martin, Uku, Robert – terve rida tervetes kolmekümnendates Eesti inimesi elavad kriisieelses oravarattas, suutmata, tahtmata või oskamata sest võidujooksust välja astuda. Ralf korraldab uue partei suhteid ning rassib äririndel siin- ja sealpool piiri. Nora on näitleja, kelle üks roll ajab teist taga, ometi tunneb ta juba aastaid, et ei suuda enam ühtegi osatäitmisse sisse elada ega areneda. Martin kükitab pärast lahkuminekut päevad läbi arvuti taga ja põgeneb virtuaalreaalsusse, Uku aga elab oma alaväärsuskompleksi välja armastatud naise peal. Ainus, kes oma eluga paremini hakkama saab, on Robert, kes küll palju töö teeb, aga ka igal aastal paar kuud ilma mööda ringi rändab. Kõik nad kardavad, et elu jookseb eest ära, iga viimane kui hetk tuleb korrakski mõtlemata kinni püüda, seismajäämine on selles maailmas kõige suurem patt. Uus partei, uus etendus, uus kodu – kõik, kõik on uus aastas 2006. Toredate kõrvaltegelastena astuvad raamatust läbi hirmust hullunud varesepoeg, ammulahkunud vanaisa ja Lurichi poeg.
Üksteist
Eestiga vaid kaudselt seotud raamat räägib maailmast, kus elatakse miljonite keskel, kuid märgatakse neist vaid mõnda üksikut; sümbolitest, mis tähendavad ühel hetkel kõike ja teisel mitte midagi; klammerdumisest ning sellele järgnevast allakäigust. Mida me üksteisest tahame? Miks vapustab mõni inimene meid hingepõhjani, kuid teine möödub jätmata ühtegi jälge? Mis aitab siis, kui miski ei aita – alkohol, tarokaardid või psühhoterapeudid?
Laevapoisi päevilt
Jutustus lihtsa sadamapoisi unistuse – saada meremeheks – täitumise esimestest laevapoisi aastatest. Seiklustest ja hallist argipäevast mis viivad nimitegelase kaugetele ookeanitele ning mis alati ei olegi nii romantilised vaid vahel suisa karmid või kurvad. Järg raamatule "Kulbu sadamas".
Teotahtelised poisid
Teotahtelist poiste jutukogu mis koosneb Parijõe varasematest lastejuttudest koostas autor 1941 aastal, raamat aga ilmus esmakordselt 1942 aastal juba peale tema hukkamist. Sisaldab jutte: Andu raadio, Tuleohus, Uppumisohus, Meie Eku, Suuskadel Vallastesse, Vasikat õpetamas, Aino ja Leeni kodus, Koduseid talitusi tegemas, Kevadine suurvesi, Lehe-Sassi omad uisud, Kui meie hakkasime pillimeesteks, Rein ja anna mängivad poodi, Kuidas Enn ja Jaan olid mesinikud, Aino kootud kindad, Vastlapäev, Kui isa kinkis raamatuid. […] Rae Jaani vilega oli jälle häda. Meie koorijuht tõmbas lauba kipra, kuulatas õige teraselt, laskis mitu korda mängida ja kuulatas jälle. „Tseetuur… tseetuur pole õige!” Jälle olime kõik jahmunud. Juks tegi aga asja kohe selgeks: „Tseetuur on sama, mis peemollgi, seda on raske mängida. Meil isa jändas meestega mitu õhtut, enne kui said selgeks. Lase veel kord!” Jaan pingutas nüüd oma tseetuuri nii, et silmad tahtsid pealuust välja tungida. Kõige viimaks prooviti minu viiulit. See oli küll kõige haledam mänguriist. Hobusesaba-jõhvist keeled katkesid sageli, kui neid veidi timmisid, kuna hääl oli õige haledalt kiunuv. Juks katsus viiulit siit ja sealt; leidis, et pole veel päris hästi sisse mängitud. „Kaks neljandikku takti võib siiski kaasa mängida,” oli tema lõplik otsus. […]
Tsemendivabrik
Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus. Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas. […] Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis: „Kas oled ka väsinud?” Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin: „Vaata, kui must larhv!” Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on. Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin: „Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.” Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael. Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi. Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele. […]
Mossad. Iisraeli salateenistuse tähtsaimad operatsioonid
Käesolevas raamatus tuuakse päevavalgele Mossadi kõige keerukamad operatsioonid ja kõige vapramad kangelased. Räägitakse ka nende eksimustest ja läbikukkumistest, mis on mitmel korral agentuuri mainet kahjustanud ja selle alustalasid kõigutanud. Salateenistuse tegevus on mitmel moel Iisraeli saatust ja maailma muutnud. Kõigele vaatamata kannustab Mossadi salaagente sügav ja idealistlik kodumaa-armastus, täielik pühendumine oma riigi säilimise eest võitlemisele ning valmisolek vastu astuda kõige hirmsamatele ohtudele, nad on Iisraeli nimel kõigeks valmis.
Jõuluöö
Nikolai Gogoli tuntud jutustus. Jutustuse ainetel on kirjutanud ooperi Nikolai Rimski-Korsakov.
Depeche Mode: kultusbändi lugu
1980. aastal ei oleks keegi osanud ennustada, et nendest neljast siledate nägudega elektroonilist popmuusikat harrastavast poisikesest võiks mõne aastaga saada hiigelstaadionitel rahvast hullutavad rokijumalad. Sellele vaatamata sai Depeche Mode üheks kümnest läbi aegade enimmüüvaks briti ansambliks, mis pistis edetabelites rinda selliste gigantidega nagu The Beatles, The Stones, Led Zeppelin ja David Bowie. Bänd on tegutsenud juba kolmkümmend aastat ja on endiselt tipus. Raamatu autor Simon Spence on kaardistanud bändi teekonna tillukestest Essexi ööklubidest Euroopa ja USA hiigelstaadionitele. See on muusikaline rännak, mis algab varajase „ultrapopi“ hittsinglitega ja lõpeb sünge ning tõsise albumiga „Black Celebration“. Pärast sõda kerkinud eksperimentaallinnast Basildonist pärit üdini elektrooniline Depeche Mode on laulja Dave Gahani sõnul „uutmoodi linnas sündinud uutmoodi bänd“. Spence ütleb, et Depeche Mode’i muusika nurgelise kõla ning sünge meeleolu taga on just modernistliku betoonarhitektuuriga Basildoni linn, mis kerkis kontrastina põllumaadele ja tagasihoidlike talumajade ümber. Osalt muusikalise odüsseia ning osalt kultuuriajaloo edasi andmiseks on Spence intervjueerinud kümneid bändiga kokku puutunud inimesi, et anda lugejale võimalus tutvuda lähemalt pop- ja rokkmuusika ajaloo ühe uskumatuma edulooga.
PÜHA MAJANDUS. Raha, kink ja ühiskond üleminekuajastul
Selle raamatu eesmärk on muuta raha ja inimese majandustegevus sama pühaks kui kõik teised asjad meie universumis. Me peame raha rüvetatuks ja põhjusega. Kui maailmas on miski püha, siis igatahes mitte raha. Raha tundub olevat iga kaalumist väärt sotsiaalse või poliitilise reformi vaenlane, sest korporatiivne võim kujundab seadusi iseenda kasumi suurendamist silmas pidades. Paistab, et raha hävitab meie planeeti, sest röövkasutame oma lõppematu ahnuse rahuldamiseks ookeani, metsa ja pinnast. Autor CHARL EISENSTEIN on lõpetanud Yale'i ülikooli matemaatika ja filosoofia erialal. Ta kirjutab eelkõige tsivilisatsioonist, teadvusest, rahast ja inimkultuuri evolutsioonist.