Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUSoome lahe õed
„Soome lahe õed” on psühhoajalooline teos, mis annab hääle külma sõja ajal tekitatud vaikusele ja juhib tähelepanu ka sellele, kuidas minevikusündmuste mõju pärandub edasi järgmistele põlvkondadele. 1940. aasta suvi. Kevadel on Soome sõlminud Nõukogude Liiduga rahulepingu ja Talvesõda on seljataga. Eesti riik on pakkunud sõjas kannatanud soomlastele mitmesugust toetust ja abi. Eesti kodutütarde Rannamõisa puhkekodusse saabuvad sõjavapustustest toibuma Soome kodutütred ehk väikesed lotta’d. Keset nende puhkust Eesti okupeeritakse. Soome tüdrukutest Lailast ja Annikast saavad selle tunnistajad. Eestit ootab peagi küüditamine ja terror, mis tabab ka Eesti naiskodukaitsjaid. Naisteorganisatsiooni juhid jagavad Eesti ohvitseride saatust, peagi pärast okupatsiooni jõustumist nad hukatakse. Teisel pool lahte keelatakse pärast sõda ka Soome lotta’de organisatsioon Lotta Svärd, mille omaenda riik tembeldab Nõukogude Liidu nõudel fašistlikuks. Uks kahe maa vahel sulgub. See sügavalt inimlik teos räägib Soome ja Eesti saatusest, milles on rohkem sarnast kui erinevat, ning Euroopa naisteorganisatsioonide koostööst sõdade ärahoidmise nimel. Kahe väikese riigi tavaliste inimeste elu ja ajalugu kulgeb kõrvuti suurriikide võimupoliitika masendavate pööretega. Kirjanik ja režissöör Imbi Paju ei kasuta ajaloolaste keelt, vaid kirjutab kui ajakirjanik ja esseist. Soome välisminister Erkki Tuomioja, kelle teostega Imbi Paju oma teoses „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” polemiseerib ja kellega ta on kahe maa valusaid ajalooprobleeme lahanud avalikus väitluses, kui teos 2011. aastal soome keelde tõlgituna esmakordselt ilmus, on tõdenud, et Imbi Paju raamat on suurepärane kultuuriajalooline ja tänuväärse teemaga teos. ÜRO eriesindaja Elisabeth Rehn on öelnud, et Imbi Paju on olnud oma loominguga maailmas suurepärane Eesti kultuurisaadik. 2010. aastal anti Imbi Pajule Eesti välisministeeriumi kultuuripreemia.
Kuninga kõne
Oli üks mees, kes päästis 20. sajandi esimestel kümnenditel Briti kuningapere. Selleks meheks ei olnud peaminister ega Canterbury peapiiskop. See oli Lionel Logue’i nimeline iseõppinud tundmatu kõneterapeut, keda üks ajaleht 1930ndatel tabavalt „kuninga päästnud nurgaarstiks” nimetas. Logue ei kuulunud Briti aristokraatiasse ega olnud isegi mitte inglane. Ta oli täiesti tavaline kodanik ning läbi ja lõhki austraallane. Ometi oli just Logue see, tänu kellele sai närvilisest ja kidakeelsest Yorki hertsogist üks brittide armastatumaid kuningaid läbi aegade. Selle senijutustamata loo Logue’i ja tulevase kuningas George VI vahelisest tähelepanuväärsest sidemest on Logue’i pojapoeg kirja pannud puhtalt oma vanaisa isikliku arhiivi ja päevikute põhjal. Lugu heidab valgust kahe mehe erakordselt lähedasele suhtele ning tutvustab ka kuninga naise, kadunud kuninganna Elizabethi, olulist rolli oma abikaasa maine ja valitsusaja päästmisel. „Kuninga kõne: kuidas üks mees päästis Briti monarhia” on hämmastav pilguheit enamikele silmadele suletuks jäävasse maailma. Üllatava avameelsusega paljastavad Logue’i päevikud esmakordselt kogu selle piina, mida kogelemine tulevasele kuningale põhjustas. Kunagi varem ei ole Briti monarhiast nii isiklikku portreed maalitud. Kõike seda ühe Austraalia „koloonialase” pilgu läbi, kes teenis oma kuningat uhkuse ja armastusega ning seeläbi päästis ta.
Hirvekütt
Neljas raamat uuesti ilmuma hakanud sarjast "Seiklusjutte maalt ja merelt" toob lugeja ette Välejala, Hirveküti, Tšingatšguki, Hetty, Judithi ja Ua-ta-Uaga toimuvad seiklused. Romaan kirjeldab Ameerika indiaanlasi, kelle maid ihkasid Euroopa kolonistid. Autor protestib mohikaanide hävitamise vastu ja näitab, kuidas inglise ja prantsuse kolonistid kasutasid 18. sajandi keskpaiku erinevaid indiaanisuguharusid omavahelistes sõdades ülemvõimu pärast Põhja-Ameerikas. Piiriäärsete valgete arusaamade kohaselt oli valgel inimesel õigus hävitada punanahku samamoodi nagu madusid ja teisi kahjulikke loomi. Põnev indiaanilugu on ühtlasi "Nahksuka juttude" esimene raamat.
Kapten Granti lapsed
Raamat räägib laste otsinguretkest leidmaks oma merel kaduma läinud isa šoti meremeest kapten Granti, kes polnud rahul inglaste peremehetsemisega Šotimaal oli sõitnud oma laeval "Britannia" uurima Vaikse ookeani saari, et mõnel neist luua asumaa, kuhu šotlased võiksid välja rännata. Oma retkedel satuvad nad Ameerika ja Austraalia mandritele ning Uus-Meremaa saartele, sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Seikluste vahele on põimitud Paganeli pikad jutustused Maa geograafiast, erinevate maade ajaloost, loodusest, zooloogiast ja astronoomiast.
Kättpidi Keenias
Aafrika oli terra incognita kuni Linvingstonei suurte reisideni. Eesti reisikirjanduses napib häid Aafrika-raamatuid paraku senini. Õnneks hakkab lünk nüüd täituma. Peeter Vihma tegi vabatahtlikutööd Keenias. Ja on kirjutanud sellest ühe eheda raamatu. Koos slummide, haii, puskari, pohmelli ja mõttetu tööga. Peetri juttudes ilmub meie ette galerii värvikaid mustanahalisi ning õlut lürpivaid või maailma parandavaid valgeid õnneotsijaid. Ja need kaks maailma – must ja valge – on endiselt teineteisest nii pagana kaugel. Tiit Pruuli, maailmarändur Peeter Vihma (s 1980) on varem avaldanud ajakirjanduses tekste külastatud välisriikidest ja Eesti ühiskonna kohta. EHI-s ja TLÜ-s õpitud sotsioloogia on sünnitanud uurimusi kanepi suitsetamisest, soorollidest, rohelisest eluviisist ja ökokogukondadest. Praegu töötab Peeter Vihma lektronia Tallinna Ülikoolis.
Parim näitleja linnas
Lii Unt´i päevaraamat spirituaalsetest otsingutest Indias. Autor annab müstilise sissevaate India igapäevaellu ja kultuuri, heidab pilgu India inimestele ja nende omailma. Nauditav lugemine inimesele, kes armastab vaimsust, kaugeid maid, juurelda asjade üle ning armastada.
Kuningas Saalomoni kaevandused. Seeba kuninganna sõrmus
Kaks juttu põnevatest seiklustest Aafrikas. Kadunud aardeid ja kadunud inimesi otsides tuleb tegelastel jagu saada iidsest ebausust, vaenutsevatest sõjavägedest ja nõidade needustest.
Mees, kes tahtis olla Lindbergh
Carlos Bernardo on nägus portugali noormees. Maailm on tema ees valla. Kui ambitsioonikas Saksa lennufirma MagicWings oma Lissabon-Berliini ja Lissabon-Krakovi liinide meeskondadesse uusi liikmeid otsima hakkab, on lennusaatja koht suurema pingutuseta selle laitmatult Goethe keelt valdava noormehe oma. Võrratutel Airbus lennukitel töötades jälgib Carlos Ida-Euroopas toimuvaid kiireid muutusi ja avastab meheks olemise paradoksaalseid käänakuid: polügaamia ja homoseksuaalsus, truudus ja reetmine, argpükslus ja vaprus. Ning enamgi: armastus versus perekond. Teda rabab uudis, et tema iidolil Charles Lindberghil – kes lendas esimesena üle Atlandi ookeani – oli märksa kirevam eraelu, kui lubaks arvata selle ametlik versioon. Kui juba tema kangelastel olid abieluvälised suhted, miks siis tema, Carlos Bernardo, ei võiks endale kaksikelu lubada? Või kolmikelu… Või… Sinu ees on raamat, milles seiklus piiridest ei pea…
Sina ei pea mitte imestama
Aleksander Torjuse "Sina ei pea mitte imestama" annab haarava ja detailirikka ülevaate teenistusest Nõukogude sõjaväes ja seal valitsenud oludest. Torjuse mälestusi on huvitav lugeda nii nendel, kes mäletavad ise Nõukogude aega, kui ka nendel, kes teavad sellest vaid vanemate inimeste jutu kaudu. Raamat näitab ilmekalt, mida kujutas endast Nõukogude militaarmasinavärk Brežnevi stagnatsiooniajal, mille järele mõnikord nostalgitsetakse. Teksti täiendavad autori joonistatud teemakohased karikatuurid, raamatu lõpus olevad fotod ja rikkalik valik Nõukogude ohvitseride uskumatuid ütlemisi.
Džentelmenid
Inglasliku huumori tulevärk eesti autorilt! Inglise klubis käivad vestlemas kaks härrasmeest, Alex ja Max. Millest nad ka juttu ei alustaks, ikka räägivad nad muudkui naistest – ning ühtaegu märkamatult iseendast. Ühtaegu enesekindlalt, naiste suhtes pisut üleolevalt. Samas peitub igas mahlases dialoogis peidus see, kuidas ilma naisteta poleks mehed need, kes nad on. Kui Kanal 2 vaimukad jutuajamised „Härrad abikaasad” Marko Matvere ja Andrus Vaarikuga ekraanile tõi, peitus autor Paavo Kivine alles Bartholomew Bergi varjunime taha. Esmakorselt on nüüd lugejatele nautimiseks “D˛entelmenid” oma originaalpealkirja ja tegeliku autori nimega.