Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUVana eesti rahvausk
Ivar Paulson (1922–1966) oli samuti üks neid andekaid noori eesti haritlasi, kes olude sunnil pidi võõrsile siirduma. Alustanud õpinguid Tartu Ülikoolis, jätkas ta neid Hamburgis ja Stockholmis, saavutades 1958 filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga Põhja-Euraasia rahvaste algelistest hingekujutelmadest. Gustav Ränga sõnul oli see “… nagu ukseks usundiajaloo külluslikku varakambrisse …”, kus ta jätkab uurimisi kuni oma ootamatu surmani 1966. Üheks tulemuseks oli ka käesolev teos (Stockholm, 1966), mis asetub Oskar Looritsa klassikalise “Eesti rahvausundi maailmavaate” ja nüüd ka Uku Masingu “Eesti usundi” kõrvale. Teose juhatab sisse üldusundilooline essee “Usust ja usundeist”, ulatuslik kirjanduse ülevaade peatub arusaadavalt aastal 1966. – Ei ole huvituseta sedagi teada, et Ivar Paulson avaldas 1951 ka luulekogu “Päikesele vastu”.
Tootsi pulm. Äripäev
Oskar Lutsu kuulsa Paunvere-sarja kolmas osa. Lood, mis selles raamatus on Eesti kinovaatajatele tuttavad, sest kui esimene pool raamatust on kandvaks osaks filmile «Suvi», siis tagumine pool filmile «Sügis». Käesolev trükk on võimalikult Lutsu algteksti järgiv. Oluliseks täienduseks on Krista Simsoni illustratsioonid.
Kevade
Lutsu „Kevade“ ja Lutsu „Kapsapää“– vähemalt neid kahte raamatut tuntakse lapsest saati ja mäletatakse elu otsani. „Kevade“ kangelased Toots ja Kiir, Arno ja Lible, Teele ja Tõnisson on ammu raamatu raamidest väljunud, neid võetakse tegelasteks uutesse lugudesse ja juttudesse, nad ei kulu ega kao, nad ei muutu ega vanane, neid nähakse elus eneseski. Nad on nii inimlikud ja nii üleinimlikud ühelisi. Niisuguseid igaveseks ajaks elama jäänud kangelasi on kõigi rahvaste kirjandustes. Näiteks Huckleberry Finn ja Tom Sawyer, vahva sõdur Švejk ja prints Hamlet, õilis rüütel don Quijote ja kannupoiss Sancho Panza, Vargamäe Andres ja Pearu, doktor Faust ja Jukola vennaksed. Need kujud on kasvanud üle oma kirjandusteose lehekülgede, nad on ise muutunud uute kirjutatud ja kirjutamata legendide allikaiks. Neid nimetatakse müüdilisteks kangelasteks. Müüditegelaste kõige üldisem omadus on, et nad ei vanane, ei sure ega hävi päriselt kunagi, nad tulevad ikka ja taas noortena, uutena, igavestena. Kirjanduslik tõsiasi saab müüdiliste kangelaste läbi rahva mälus laialdasemaks hingeeluliseks tõsiasjaks. Hando Runnel, 1987
Oligarhid
OLIGARHID on dramaatiline lugu ülisuurest rahast ja võimust maailma julgeimas kapitalistlikus eksperimendis, milles väike noorte ettevõtjate grupp sai maailma rikkaimateks inimesteks ning saavutas selle käigus kontrolli supervõimsa riigi langeva presidendi üle. Kahe aastakümne lugu on täis saatuslikke võimuvõitlusi ja paeluvaid elukäike ning kirjeldab ka Venemaa maffia kuldaega. Samuti tutvustatakse 1990ndate julgeid erastamisprotsesse, üleminekut riigikapitalismile ning majanduse plahvatuslikku kasvu 2000ndail. „Oligarhid! annab lugejale parema arusaama Venemaa muutumisest käsumajandusega riigist turumajanduslikuks riigiks ja aitab mõista riigi praegust poliitilist ning majanduslikku olukorda kakskümmend aastat peale selle sündi, samuti tutvustab üldiselt kapitalismi tugevaid ja nõrku külgi. Raamat sisaldab rohkelt pildimaterjali ning portreteerib põhjalikumalt kahtkümmet kõige mõjuvõimsamat oligarhi. CLAES ERICSON on 1977. aastal sündinud Rootsi ökonomist ja Venemaa majandusliku arengu kommentaator. Rootsi välisministeeriumis töötades on ta alates 1996. aastast Venemaal palju elanud ning äritegevuse arendamise ja investeeringutega seoses ringi reisinud. Eessõna on kirjutanud Jaanus Piirsalu. Loe Postimehe arvustust: http://arvamus.postimees.ee/2584794/lahiajalugu-voim-ja-raha-muul-pole-tahtsust
Wayward Pines. II osa
Ethan Burke jätkab Wayward Pinesi nimelises linnas küsimustele vastuste otsimist. Linnas, kus miski ei ole nii nagu esmapilgul näib! Wayward Pinesi linna ümbritseb elektritara, mida omakorda katab okastraat. Lisaks hoiavad snaiprid tara lakkamatu, ööpäevaringse järelvalve all. Kõik 461 asukat ärkasid linnas pärast ränka õnnetust. Igas elumajas, kontoris ja kaupluses peituvad kaamerad. Linlastele dikteeritakse, kus töötada. Kus elada. Kellega abielluda. On neid, kes usuvad, et nad on surnud ja viibivad hauataguses elus. Teised arvavad, et nad on sattunud eksperimentaalvanglasse. Kõik hellitavad lootust lahkuda, aga neid väheseid, kes tõesti katset teevad, ootab ees hirmus üllatus. Ethan Burke on väljas käinud. Ta on šerif ja üks vähestest, kes teab tõde – Wayward Pines pole tavaline linn. Teisele poole tara jääb maailm, mille õudused ületavad ka kõige palavikulisemad fantaasiad. Blake Crouch on üle kümne bestselleriks saanud põnevus- ja õudusromaani autor. Ta on avaldanud oma jutustusi arvukates antoloogiates, "Ellery Queen's Mystery Magazine'is", "Alfred Hitchcock's Mystery Magazine'is", "Cemetery Dance'is" ning muudeski väljaannetes. Ta on müünud paljude oma teoste, kaasa arvatud Wayward Pinesi triloogia filmimisõigused. Blake elab Colorado osariigis. Et temast rohkem teada saada, otsi ta üles Twitteris ja Facebookis või külasta tema võrgukodu www.blakecrouch.com.
Surm Siberis
Kreml peab juhtivat Vene tuumafüüsikut kinni sõjaväebaasis, mis paikneb polaarjoonest põhja pool. Miks? Professor Krjutškovi põhjapanev avastus võib päästa maailma… ning hukutada Vene majanduse. Endine KGB agent Anna Resnikov saadetakse Ameerikast Venemaale, et Krjutškovi saavutuse kohta käivaid kuuldusi kinnitada või ümber lükata. Ent füüsik on juba midagi ette võtnud. Kui politseiuurija Aleksei Petrov avastab laiba juurest valemitega märkmelehed, siis tahab ta iga hinna eest nende tähenduse teada saada. Kui Aleksei järgneb Anna Resnikovile arktilisse Norilski linna, siis leiavad nad oma ühisele otsingule Venemaa põhjapoolseimas külmakõrbes vaimustava ja vapustava lõpplahenduse…
Mehed on Marsilt, naised Veenuselt
Klassikaks saanud teejuht vastassoo mõistmiseks Ajast aega oleme teadnud, et mehed ja naised on erinevad, kuid enne raamatu „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt“ ilmumist ei osatud neid erinevusi positiivselt kasutada. Juba 20 aastat menukite nimekirjades figureerinud ja kindlalt eneseabi raudvarasse kuuluvast raamatust võib mõelda kui aabitsast, mis aitab vastassugupoolt mõista ning temaga suhelda. Raamat pakub praktilisi lahendusi, kuidas ravida frustratsiooni ja pettumust, kuidas suurendada õnnetunnet ja intiimsust. Neid teadmisi saab edukalt rakendada praktiliselt kõikides suhetes ja igas eas. Inimsuhted ei pea olema nagu võitlus. Vaid siis, kui me ei mõista üksteist, on platsis pinged, vimm ja konfliktid. – „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt“ on abielu-nimelise kodumasina kasutusjuhend, lihtne ja konkreetne retseptiraamat, mis võiks igaühel esmaabivahendite riiulis seista. Tiina Jõgeda psühholoog ja ajakirjanik
Dessant
Eesti Ekspressi Raamat Romaani „Dessant” tegevus toimub väikeses Normandia külas. Sealsamas, kus leidis aset Teise maailmasõja lõpu saatuslik dessant. Minajutustaja Julie on selle sündmusega väga tihedalt seotud: tema töö on turistidele Normandia dessandist rääkida. Plahvatus toimub kohe: romaani esimestel lehekülgedel haigestub Julie väike tütar Emma leukeemiasse. See on mõni kuu pärast seda, kui on selgunud, et abikaasa Henri on naist juba üle aasta petnud. Julie ellu ei jää enam midagi peale sõja. „Dessandi” lakooniline ja minimalistlik jutustamisstiil teeb sündmused usutavaks ning lugejale tundub, et just nii see olnud ongi. Äärmuslikud tunded – viha ja armastus, meeleheide ja lootus – paistavad Juliel üle pea kasvavat. Kaks dessanti – haiguse ja liitlasvägede – põimuvad ajalisest vahemaast hoolimata omavahel nii tihedalt kokku, et enam ei tea, kus algab üks ja lõpeb teine. Seitse aastat Normandias elanud Riikka Ala-Harja (s 1967) on kirjanik ja dramaturg, kelle romaane tuntakse nende omamoodi pilklike süžeede ja vastuvoolu ujuvate karakterite poolest. Kivistunud põhimõtteid lõhkudes vaatleb Ala-Harja oma teostes teemasid nagu multikultuursus, kodu ja kodutus, töötus ning üksindus. „Dessant” on Ala-Harja kuues romaan, mis oli ka 2012. aasta Finlandia kirjanduspreemia üks nominente.