Prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee maailma klassikavaramusse kuuluv jutustus «Carmen».
«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm.
Selles pikareskses teoses pilkab oma terava sule poolest tuntud Prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane Voltaire romantilisi klišeesid, parodeerides üliteravas vormis kõikvõimalikke sotsiaalseid, filosoofilisi, usu- ja moraaliprobleeme. Parandatud ja toimetatud e-väljaanne paberraamatust.
Sellest, kui palju ja kuidas õnnestus Arnold Greenil spordi- ja kultuurirahvast aidata, saame aimu käesolevast raamatust.
Romaan jutustab ühest seiklusjanusest inglasest, kes pooljuhuslikku noorpõlveeksimust heaks tehes leiab kodust kaugel oma õnne ja armastuse.
Dora Thorne on lihtne majapidaja tütar, kelle südame vallutab noor ja ideaalides elav perepoeg, tulevane lord Earle. Ent salajane abielu madalamast soost naisega tähendab noormehele isamajast pagendamist. Kui perele maalikunstnikuna leiba teeniv mees leiab Firenze seltsielu harimatust naisest ja kärarikastest tütardest lõbusama olevat, tekivad pinged, mis lõhuvad perekonna aastakümneteks. Andestada lubavad abikaasad alles oma surivoodil, kuid saatusel on varuks hoopis kurjemad plaanid. „Dora Thorne” on lugu armastusest ja seisusevastasest abielust, peadpööritavast kirest, varjatud tunnetest, pimedast armukadedusest, tulisest vihast ning suurtest saladustest, mis liiguvad lainetena üle vana ja auväärse Inglise suguvõsa.
«Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suure rahvuse hulka. Korsiklased tahavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.» See lause «Colombast» peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka arvatakse. Olgu meie raamatuke meenutuseks, et mitte ainult meie ei püüdle suveräänsuse poole. Nüüd, lugenud läbi Prosper Merimee «Colomba», saab ehk meilegi mõistetavaks, miks Korsikal endistviisi kõlavad paugud ning aeg-ajalt lõhkeb nii mõnigi pomm. Lauri Leesi Raamat sisaldab prantsuse romantismi silmapaistva esindaja Prosper Merimee kaks jutustust – «Colomba» ja «Carmeni».
Inglise romaaniklassiku Jane Austeni (1775 – 1817) 1814. a. ilmunud Mansfield Park on jäänud tänapäevani üheks inglise kirjanduse populaarseimaks romaaniks, olles tulvil armastust, peent huumorit ja varjatud irooniaga välja joonistatud briljantseid tegelaskujusid. Mansfield Park on saanud oma nime suurepärase mõisa järgi, mis on koduks kõrgemasse keskklassi kuuluvale Bertramite perekonnale, ja jõuliseks sümboliks Inglismaa võimsusele. Just sinna, oma onu juurde, saadab Fanny Price´i vaesunud ema elama oma tütre, kes sirgub neiuks traditsioonidest tulvil Mansfield Parkis.
On suvi ja 9-aastane Sven peab minema laagrisse. Esialgu tundub talle see mõte hirmuäratav. Sven võtab põues kaasa oma lemmiklooma rott Halvorseni, kellest ei tohi keegi mitte midagi teada. Ühel hetkel on aga Halvorsen kadunud ja ilmub välja alles tüdrukute magamistoas … Lugu on hoogne ja humoorikas. Laagrielu on lõbus: süüakse suhkruga pannkooke, sulistatakse jääkülmas merevees, korraldatakse jalgpallimatše. Kuid seal on ka poiss, kellele meeldib teisi kiusata. Sven, kes esmapilgul tundub tagasihoidlik ja arglikki, osutub talle vapraks vastaseks. Norra kirjanik Marit Nicolaysen (1953) on kirjutanud lastele viisteist raamatut Svenist ja tema rotist. Raamatud on Norras populaarsed, nende põhjal on valminud ka kaks mängufilmi. Sveni-lugusid on tõlgitud mitmesse Euroopa keelde. Pildid on joonistanud tunnustatud Norra graafik ja illustraator Per Dybvig (1964). Tema vaba, mänguline ja natuke metsik joonistusstiil haakub tekstiga suurepäraselt. AVITAmiini sarja raamatuid soovitame neelata alates 8. eluaastast!