Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Paha tüdruk
„Paha tüdruk” on Mario Vargas Llosa esimene armastusromaan. Ühendades meisterlikult reaalsuse ja väljamõeldise, jutustab autor loo armastusest – tuhandenäolisest määramatust tundest: kirest ja kaugusest, juhusest ja saatusest, valust ja naudingust. Aga milline on armastuse tõeline nägu?
Ricardo Somocurcio armastab paha tüdrukut: ta armub teismelisena Lily-nimelisse neidu Limas 1950. aastal, kui tüdruk ühel suvel tema ellu astub ja siis ilma selgituseta kaob. Ta armastab teda endiselt, kui naine ilmub välja 1960. aastate Pariisis seltsimees Arlette’ina, hiljem proua Richardsonina, rikka inglase naisena, ja ka siis, kui kunagisest Lilyst on saanud Tokyos tegutseva Jaapani ärimehe armuke. Ricardo ja Otilia ligi nelikümmend aastat kestev suhe on dramaatiliste tõusude ja mõõnadega. Kuid vaatamata sellele, et naine kohtleb teda halvasti, on mees määratud teda igavesti kummardama. Kaardistades kodumaalt lahkunud Ricardo elu armulugude kaudu selle kuju muutva naisega, on Vargas Llosa loonud vaimustava, eepilise romaani elu muutvast kinnisideest. Mario Vargas Llosa (sünd 1936) on üks mõjukamaid XX ja XI sajandi Ladina-Ameerika kirjanikke. 2010. aastal pärjati ta oma loomingu eest Nobeli kirjandusauhinnaga. Lisaks romaanidele on Vargas Llosa kirjutanud ka jutustusi, esseid, näidendeid, filmi- ja kirjanduskriitikat ning tegutsenud ajakirjaniku ja poliitikuna. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed „Kutsikad” (1975), „Kapten ja külastajannad” (1994), „Lituma Andides” (1998), „Tädi Julia ja kirjamees” (2010) ja „Kirjad noorele romaanikirjanikule” (2011).
Lumelinnu surm
Juba sõnumit ära saates teadsin, et ma ei ootagi enam Annalt kiiret vastust. Ma lihtsalt proovisin nendega ühendust hoida. Täpselt nagu foorumist soovitati. Ikka et kirjuta ja uuri, kuidas neil läheb. Ära räägi nii palju endast. Nemad kolisid. Neil on raskem. Tunne siirast huvi. Julgusta. Ole toeks. Ära unusta. Räägi. Kirjuta. Toeta. Uuri. Teooria oli mul väga selge. Ainus probleem oligi see, et teooriat oli päris raske praktikasse rakendada, sest nad ei tahtnud mulle sugugi vastata.
„Lumelinnu surm“ räägib sõpradest lahku kasvamise valusa loo. Pärast sõbrannade ärakolimist püüab 14-aastane Isabel sõprust igati alal hoida, kuid see ei tundu sõbrannadele eriti korda minevat. Nagu ka kiuslikele klassikaaslastele ja pealiskaudsetele õpetajatele. Asja ei tee sugugi paremaks see, et oma lastelt aina saavutusi ootavad vanemad Isabeli pidevalt tema õega võrdlevad. Too on kõike seda, mida Isabel ei ole – Preili Perfektne. Isabel jääb oma mõtete ja tunnetega täiesti üksi. Kellelegi ei lähe see korda, keegi ei hooli … Või siiski? Oma muresid foorumi püsiasukatele usaldades hakkab tüdruk uue pilguga nägema seda, mida ta seni on iseenesestmõistetavaks pidanud. Selgub, et sõprusel on mitu nägu ja et toetust võib leida sealt, kust seda oodatagi ei oska. „Lumelinnu surm“ on Ene Sepa üheksas romaan. Mitmed tema varasemad teosed on saanud auhindu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaani võistlusel. Romaan „Taeva tühjad tribüünid“ pälvis Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnustuse Hea Noorteraamat 2018.
Koertepark
„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid. „Koertepark” on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust. „Sofi Oksasest on kiiresti saanud üks olulisemaid hääli postkommunistlikus maailmas.” – The Economist
