Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKäitumusliku investeerimise taskuraamat. Kuidas mitte olla iseenda suurim vaenlane
Investori peamiseks probleemiks, ja paljuski tema suurimaks vaenlaseks, on ei keegi muu kui tema ise. Selle ebamugava tõeni on jõudnud terve armaada jagu tarku mehi, teiste seas James Montier. Piisab vaid pilgust investorite tegelikku kasumit kirjeldavale Dalbari uuringule, et selles isegi veenduda.
Viimase 20 aasta jooksul on S & P 500 tootlus olnud igal aastal veidi üle 8%. Aktiivsed haldajad võtavad sellest 1–2% ja nii võibki jääda mulje, et investeerimisfondi üksikinvestorid teenivad 6–7%. Tegelikkuses on aga investorite tootlus vähenenud napi 1,9%ni aastas. Seda suuresti põhjusel, et enamasti on ostu- ja müügitehinguid kõige halvemal võimalikul ajahetkel tehtud.
Ent pilt ei pea sugugi nii trööstitu olema, leiab Montier. Seda küll üksnes juhul, kui õppida ära nõks või paar, kuidas paremaid otsuseid langetada. Sestap viibki ta lugeja ringkäigule kõige levinumate käitumuslike väljakutsete ja mõtteeksimuste rägastikku, pakkudes välja strateegiaid, mille abil kaasasündinud kalduvusi lõplikult murda.
Lisaks destruktiivsetele käitumisviisidele ja levinud mõttevigadele, mida Montier on oma muljetavaldava karjääri jooksul professionaalide juures korduvalt märganud, analüüsib ta psühholoogilisi tegureid, mis sedalaadi vigu põhjustavad. Ta jagab praktilist nõu, kuidas neid enda juures märgata ning seeläbi oma portfelli ja kasumit kaitsta. Sõna saavad ka investeerimismaailma tuntud näod, kes on püüdnud juurutada investeerimisprotsesse, mille abil käitumuslikke eksimusi minimeerida.
Raamatu väljaandmist toetas LHV.
Stressijuhtimise käsiraamat. Praktiline juhend, kuidas olla rahulik, säilitada külm pea ja vältida ärritumist
Stress on küll loomulik ja vajalik, motiveerides meid tegutsema ning tuletades meelde, kui on taas aeg akusid laadida, kuid sel mündil on ka teine pool. Nimelt peab meie aju stressiks kõike, mis viib keha tasakaalust välja. Olgu tegu füüsilise, psühholoogilise, emotsionaalse, tõelise või väljamõeldud ohuga, tulemus on ikka sama – käivitub tugev füsioloogiline stressireaktsioon, mille eesmärgiks on probleem lahendada, kohaneda ja ellu jääda. Stressist tingitud negatiivsed emotsioonid tekitavad meie ajus justkui lühise – kõrgemad intellektuaalsed mõttekäigud taanduvad ning maad võtab käitumine, mis on kaugel konstruktiivsusest. See võib avalduda näiteks arutu muretsemise, madala enesehinnangu või vigase immuunsüsteemina, mis ei suuda piisavalt antikehi toota. Kuid see ei pea sugugi nii olema, kui vaid õppida ära stressi teisiti suhtuma. Nimelt on meditsiinidoktor Selhub veendunud, et inimene saab ise valida, kas ta laseb end stressil kontrollida ja nõrgestada. Ta pakub välja konkreetseid tööriistu, mis aitavad ärrituse põhjustele jälile jõuda ning neist vabaneda. Selhub selgitab, kuidas isiklik tugiraamistik luua, sisemine tasakaal ja rõõm taastada ning seeläbi end tugevamana tunda. Ta aitab mõista stressireakstooni ja negatiivsete emotsioonide tausta ning leida üles neid sütitavad sisemised päästikud. Selhub näitab veenvalt, et ka kõige pimedamast kuristikust on võimalik taas end välja aidata.
Aastate ja kauguste tagant
Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatusi, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud selliste kaadritega nagu Väljas jmt.”
Johannes Käbin (1905–1999) juhtis Nõukogude Eestit 28 aastat, töötades EKP Partei Keskkomitee esimese sekretärina 1950–1978. Seejärel jõudis ta veel tegutseda mõned aastad Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena (1978–1983). Käbini poeg Eduard on avaldamiseks ette valmistanud isa palju kõmu tekitanud mälestused, millele lisanduvad ka väljavõtted Käbini päevikutest 1970. aastate lõpust kuni 1990. aastateni. Mälestused on kirjutatud mitmes etapis ja hõlmavad aega autori lapsepõlvest kuni 1950. aastateni, mõne vaatega ka hilisemasse aega. Käbini enese kirja pandud materjalidele on lisatud ajaloolase Olev Liiviku joonealused kommentaarid, samuti akadeemik Tõnu Tannbergi sissejuhatus ja Eduard Käbini järelsõna. Raamatut illustreerivad fotod Käbinite perearhiivist ja avalikest arhiividest. E-raamat ei sisalda pildipoognat.
Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu
1925. aastal esmailmunud raamatu 5.keeleliselt kaasaajastatud, Wikipediasse lingitud isikuregistriga väljaanne.
Jahiseltskond
Lumetorm lõikab Šoti mägismaal asuvasse jahilossi kogunenud kolledži-aegse sõpruskonna muust maailmast ära … ning peagi järgnevad mõrv ja kaos.
Nad on kõik sõbrad. Üks neist on tapja.
Ruth Ware’i ja Tana Frenchi fännidele sobiv judinaid tekitav, pahaendelise õhustikuga psühholoogiline Agatha Christie stiilis põnevik, mida pole võimalik käest panna.
Jõulupuhkuse raugetel päevadel tuleb rühm kolmekümnendates eluaastates, omal ajal Oxfordis sõbrunenud mehi ja naisi kokku, et koos uut aastat vastu võtta. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Selleks aastaks on nad välja valinud idüllilise ja muust maailmast eraldatud jahilossi Šoti mägismaal – ideaalne koht, kus end vabalt tunda ja lõdvaks lasta.
Nad saabuvad sinna 30. detsembril, paar päeva enne seda, kui ajalooline lumetorm jahilossi muu maailma jaoks ligipääsmatuks muudab.
Kaks päeva hiljem, uue aasta esimesel päeval, on üks nende seast surnud … ja tema tapja on samuti keegi nende seltskonnast.
Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Ta on kirjutanud raamatud „The Book of Lost and Found“ ja „The Invitation“. Lucy elab Londonis.
Kas süda on ümmargune? 3. osa
Jumala juurde „Sa oled eelmises elus Indias elanud!“ – Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepõlve. Ma istusin palju põrandal, istun siiani. Ja ma ei jätnud vahele ühtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal värvilisel ja hullul laulude-tantsude maal.
Samas tuli India mu pärisellu täiesti ootamatult, võiks isegi öelda, et seletamatute imede näol. Mismoodi täpselt, seda saab lugeda „Kas süda on ümmargune?“ teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Pärast seda tuleb kõike, nagu ühes tõelises India filmis: õppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine… Ka otsus mitte tagasi minna…
„Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida,“ ütleb üks tark kõrvalseisja. Nii ma lähengi Indiasse tagasi.
Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska öelda muud, kui et „võimalikud vaid Indias“. Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, üheks hetkeks peatab miski aja, ma näen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, õigeusu klooster, oma talu. Tuleb tõdemus sellest, et kõik teed viivad jumala juurde, sest kõik teed viivad iseenda sisse.
Chilbury naiskoor
Kent, 1940
Idüllilises Chilbury külas on teoksil muutused. Naiste südamed murduvad, saates sõtta poegi ja abikaasasid. Kui vikaar otsustab lõpetada laulukoori tegevuse kuni meeste naasmiseni, näib kõik kadunud olevat.
Kuid just laulmiseks kokkutulemine on see, mida Chilbury naised neil süngetel aegadel vajavad. Mõned näevad kooris võimalust oma murede unustamiseks, teised aga juhust särada. Kuid ühe külaelaniku jaoks on koor täiuslikuks kattevarjuks, et hävitada Chilbury taasleitud üksmeel.
Lummav, paljusid inimesi haarav lugu, mis kulgeb külaintriigidest romantikani ning meeliliigutava elu ja surma olemuseni. Sellisena valgustab Jennifer Ryani esikromaan kodurinde naiste tõelist vaprust alistamatu vaimuga külas.
„Chilbury naiskoor“ on romaan sõjaaja hakkajatest inimestest ja ühtsest kogukonnavaimust. Tuju tõstev ja südamepõhjani liigutav teos uurib, mil moel suur ajalugu mõjutab tavaliste inimeste elu ja kuidas ellujäämine sõltub võrdselt nii sõprusest kui ka isiklikust vaprusest.
New York Timesi ja USA Today menuraamatute autor Jennifer Ryan on sündinud Inglismaal Kentis. Ta kirjutab paeluvaid raamatuid tavalistest inimestest, kes teevad erakordseid asju. Enne kirjanikuks hakkamist oli ta raamatutoimetaja Londonis ja Washingtonis. Jennifer elab abikaasa ja kolme lapsega San Francisco lahe piirkonnas.
Hulljulge kaunitar. Teine raamat
Tülpinud lord ja mässumeelne süütuke… Fanny Becket on jumaldanud oma kasuvenda sellest päevast saati, kui nad mõlemad kaotasid oma vanemad ja võeti Becketite perekonda. Kuhu läheb vend, sinna järgneb alati…
Kõige sobimatum peigmees. Esimene raamat
PEIGMEES Kuumavereline Spencer Becket läks Ameerikasse sõtta, täis kirge ja noorusideaale, ainult selleks, et tagasi tulla vanema ja targemana ning osalise mälukaotusega.
PRUUT Tuline Mariah Rutledge saabus Becket Halli ühel tormisel ööl, last ootav ja rohkem kui valmis värskendama Spenceri kaotatud mälu. Sunnitud altari ette astuma, on Spenceril ja Mariah’l vähe aega uurida omavahelist kiindumust, enne kui nad avastavad vandenõu, mille eesmärgiks on ennistada hiljuti pagendatud Napoleon võimule kõige tavatumal ja surmakülvavamal moel