Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMiljonäri armukese pihtimused
Kas nende kuum kirg sulatab mehe jäätunud südame?
Kui Celeste Prince avastab, et tema armastatud pereäri on müüdud miljonär Benton Scottile, otsustab ta selle tagasi saada. Kuid hurmav Benton paneb naise südame kiiremini põksuma ja tema hoolikalt kavandatud plaanid viivad Celeste’i vaid ühte kohta…. mehe voodisse! Benton teeb kohe alguses naisele selgeks, et tema ei saa pakkuda enamat kui kirglikku armulugu.
Loojangute värvid
Nora Roberts naaseb põneva looga sellest, kuidas veresidemed võivad meid kas päästa või hävitada…
Montana lääneosas asuv Bodine’i rantšo ja puhkekeskus on idülliline paik puhkajatele, kes soovivad ratsutada karges õhus, samuti saab seal taevalaotuse all pulmi pidada. Pisut rohkem kui kolmesaja tuhande aakriga rantšo on koduks neljale sugupõlvele ja kulisside taga teeb Bodine Longbow kõik võimaliku, et vendade, personali ja äsja tööle võetud Callen Skinneri abiga laabuks kõik sujuvalt…
Igavesest ajast igavesti
Viola Brookfield elab muretut elu, kuni ühel kohutaval päeval hukkuvad tema vanemad traagilises autoõnnetuses, jättes ta maailma täiesti üksi.
Seega kui leedi Wakefield, Viola tädi, talle kirjutab, et teda enda juurde Indiasse elama kutsuda, otsustabki Viola minna.
Kohale jõudes leiab ta eest maa, mis on täis ootamatuid ohte ning lisaks käitub tema onu, lord Wakefield nii, nagu polekski neiu teretulnud…
Popol Wuj. Neitsi lugu. Kitšee maajade müüt (u 1550)
„Popol Wuj“ on kitšee maajade püha raamat, mis pandi kirja oletatavasti 1550. aasta paiku. Dominikaani munk Francisco Ximénez võitis käsikirja vardjate usalduse ning kirjutas selle aastatel 1701-1704 ladina tähtedega foneetiliselt ümber ning varustas ka hispaania keelese tõlkega. Algse käsikirja praegune asukoht ei ole teada. Popol Wuj sisaldab nii maajade müüte kui ka kitšee rahva ajalugu. Siinse väljaande jaoks on raamatust tõlgitud neitsi Naise Veri – Xkik’ – lugu. Sellel on palju ühiseid jooni Lumivalgukese muinasjutuga. Isa süüdistab ebaõiglaselt oma tütart, et ta on põlvekraapijast libu. Allilma nõukogu otsustab tütre surmata. Öökullidest käskjalad-sõnumitoojad peavad tüdruku viima kaugele ja seal tapma. Tõendusmaterjaliks tuleb tuua tüdruku süda, mida siis isa koos teiste allilma isandatega lõkkes röstitult sööb. Muidugi pole see tüdruku süda, vaid selle asemel viivad öökullid allilma isandatele verepuu punasest mahlast valmistatud südame. Käesolev tõlge püüab (inglise keele vahendusel) jälgida kitšeekeelset teksti.
Minu Haapsalu. Mere ja muinasjuttude linn
Mere ja muinasjuttude linn Haapsalu elab ühe jalaga oma pikas ajaloos, teisega tänapäevas. Keskel saadakse kenasti kokku. Ikka veel ilmub ristimiskabeli aknale Valge Daam, ikka lähevad merele paadid, ikka uisutatakse jäätunud viigil, ikka mängivad naabruskonna lapsed hulgakesi väikestes aedades õunapuude all ja teavad nimepidi naabrite kassi. Selles järjepidevuses on rahu ning turvatunne. Siin on ikka veel alles see, millest kõnelevad Ernst Enno laulud ja mida kujutavad Ilon Wiklandi pildid – kõik see, mis mujal tundub ammu kaotatuna, see kadunud maailmade ilu.
Siin elab ajalugu, siin elavad unistused ja muinasjutud. Siin elasin ka mina, selle kõige keskel, veerand sajandit oma elust. Siin olen veetnud hulga lapsepõlvepäevi, siin tegin läbi tormilise hilisteismeea, pidasin vastu oma kriisiaastatel, sain õpetajaks, nuusutasin poliitikat, kasvasin kirjanikuks… ja õppisin vist lõpuks päris rahuldavalt ära ka selle, kuidas elada inimese moodi. Sellepärast räägibki see raamat minust Haapsalus ja Haapsalust minus.
Raamatuga tähistame Eesti 100. sünnipäeva
Kõrgem kommiteadus
„Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme …” Nii kõlab tuntud lastelaul. Ent kui me seni oleme söönud komme üsna suvaliselt, siis tänu „Kõrgemale kommiteadusele” on sellel tegevusel nüüdsest ka teaduslik mõõde! Käesolev raamat keskendub kommisömiootikale ehk kommide söömise teadusele. Selle autoriks on vene lastekirjanik Grigori Oster. Just tema nutikal juhatusel heidame pilgu kirevasse kommimaailma, saame teada kommide söömise põhitarkused ja jaotamispõhimõtted ning õpime vajadusel ka komme remontima!
Oster küsib: „Mida vajab inimene igapäevaelus rohkem? Kas maitsetuid hambaid või magusaid komme?” Ja vastab ise: „Igaüks, kel tuleb valida kommide ja hammaste vahel, valib kommid. Ja tal on kahtlemata õigus.” Iga peatüki lõpus täiendavad maailma juhtiva kommisömiootiku koostatud käsitlust küsimused, ülesanded ja laboratoorsed tööd. „Kõrgem kommiteadus” on oodatud külaline iga tõelise kommisõbra raamaturiiulil. Lugege ja te ei kahetse!
Tõeprojekt
Kui hästi sa tunned enda läheduses elavaid inimesi? Kui hästi tunnevad nemad sind? Kas sa üldse tead oma naabrite nimesid? Kas sa märkaksid, kui nad on hätta sattunud või kodust pikaks ajaks lahkunud? Kõik valetavad oma elu kohta. Mis juhtuks, kui sa teistele selle kohta tõtt räägiksid? Ütleksid välja selle, mis määrab su olemuse, mis paneb paika kõik sind ümbritseva? Ja mitte internetis, vaid reaalselt ümbritsevatele inimestele? Kuidas teie reageeriksite, kui leiate rohelise kaustiku, mille kaanele on kirjutatud „Tõeprojekt” ja esilehel sellised küsimused? Sellesse on enda kohta ausalt kirjutanud juba mitu teile võõrast inimest. Te loete nende pihtimused läbi – ja edasi? Kas kirjutate kaustikusse ka enda loo? Selles raamatus kohtuvad raugaealine kunstnik, sõltlasest börsimaakler, ideaalse eluga suunamudija ja veel mitmed inimesed, kellel ei oleks ilma rohelise kaustikuta mingit kokkupuutepunkti. Nad muudavad üksteise elu paremaks, ehkki üks nendest valetab. „Tõeprojekt” on romaan, mis õpetab meile mõnusa huumoriga, kui lihtne on tegelikult maailma muuta.
Põlguse aeg
Geralt on nõidur – süütute kaitsja, kes tumedatel aegadel astub vastu ka kõige hirmuäratavamatele müütidest tuntud olenditele. Kuid isegi tema ei ole valmis selleks, mis maailma nüüd ees ootab. Haldjad ja teised olevused kannatavad kaua kestnud ikke all. Üha rohkemad neist ühinevad sügavasse laande peitunud väeüksustega, mis suudavad iga hetk rünnata. Võlurid on omavahel vaenujalal ning vägeva Nilfgaardi impeeriumi alamad värisevad keisri otsuste ees. On põlguse aeg. Kogu selles segaduses tuleb Geraltil ja tema armastatul Yenneferil kaitsta orvuks jäänud Cirit, keda jahivad kõik leerid. Ennustuse järgi on just Ciri võimuses maailm päästa. Tegu on „Nõiduri” sarja romaaniga, järjega jutukogudele „Ettemääratuse mõõk” ja „Viimane soov” ning romaanile „Haldjate veri”. Netflixis on võimalik vaadata sarja järgi filmitud seriaali „The Witcher”. Andrzej Sapkowski on tänapäeva poola kirjanduse tuntuimaid autoreid, keda võib nimetada nüüdisaegse fantaasiakirjanduse klassikuks. Põneva seiklusloona lahti rulluv lugu toetub mütoloogilisele ainesele ja on tihedalt täis pikitud viiteid eelkõige Poola, aga ka teiste maade pärimustele.
Võõras merelt. Kaheksas Poldarki raamat
Cornwall 1810. Napoleoni sõjad, kuningas George’i hulluksminek, viigide ja tooride poliitilised manöövrid, tööstusrevolutsioon ning keset seda Inglise lihtrahvas ja kõrgseltskond. Poldarkide pere tavapärasesse eksistentsi saabub pööre, kui Jeremy toob koju merelt surmasuust päästetud võõra. Stephen Carringtoni tulek keerab nende elu pea peale. Kõige rohkem puudutavad muutused Rossi ja Demelza lapsi Clowance’it ja Jeremyt, kelle ees avaneb uus maailm, täis ohte ja armastust.
