Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKühnil on tegemist
Martin Kühn on 44-aastane, abielus ja kahe lapse isa. Ta elab Müncheni lähedal Weberhöhe uusasulas endise laskemoonavabriku territooriumil. Mis lugu vabrikuga täpsemalt on olnud, seda Kühn aga ei tea. Kühn ei tea päris paljusid asju: näiteks kuidas oma politseinikupalgaga ümber käia, et pärast kõiki mahaarvamisi ei jääks järele üksnes kaduvväike osa, miks kõik naised tahavad hobuseid ja kas ta tohib häbi tundmata ette kujutada armuseiklust punapäise naabritariga. Miks on nii, et ta suudab rääkima panna iga mõrtsuka, kuid ta enese poeg ei vaheta temaga kaht lausetki? Kühnil pole aimugi, mis saladust ta ise varjab. Ja eeskätt, miks ta pea on mõtetest alati nii pungil. Siis pussitatakse surnuks üks vana mees. Ohver lebab otse Kühni aia taga põõsastes. Ja korraga on Kühnil väga palju tegemist.
Elüüsiumi kutse
Kas tahaksid oma kodus intiimselt aega veeta legendaarse filmitähe seltsis või küsida isiklikku nõu armastatud presidendilt? Sellise võimaluse pakub virtuaalkeskkond Elüüsium.com, kus külastajad saavad kohtuda oma ajalooliste iidolitega, olgu need Marlene Dietrich, Marilyn Monroe, John F. Kennedy, Miliza Korjus või Vladimir Lenin. Digitaalkarakterid on loodud tehisintellekti ja neurovõrkude abil vanade dokumentaalsalvestuste ja intervjuude põhjal ning mõjuvad autentselt. Kuid miski pole nii süütu kui tundub ja populaarse virtuaalportaali arengud võtavad ohtliku pöörde. Nii nagu end paljastavad ajaloolised iidolid, hakkavad ilmnema ka portaali taga peituvate jõudude plaanid.
Ilmar Taska uus romaan “Elüüsiumi kutse” asetab lugeja homsesse maailma, mille tunnused, trendid ja arengud on juba praegu meie keskel. Sotsiaalmeedia ja virtuaalreaalsuse vahendid suudavad tekitada sõltuvust, manipuleerida teadvust ja ajaloomälu, luua hirmu- ja paanikaõhkkonda. Staarikultus masside mõjutamiseks, geenitehnoloogia poliitiliselt kontrollitava uue inimese loomiseks – tööriistakast on rikkalik ning laieneb kiirelt. Põnev romaan tõstatab küsimuse, kas on maailmaareenil jõude, kes suudavad ühiskondlikku reaalsust mitte ainult sihipäraselt muuta, vaid luua ulatuslikku, ideoloogiliselt kujundatud asendustegelikkust, täis sära ja glamuuri. Viia meid kõiki üle läve, kust võib-olla ei ole enam tagasiteed.
Taska eelmine romaan “Pobeda 1946” oli nomineeritud mitmele rahvusvahelisele auhinnale ja valitud The Times Literary Supplement poolt 2018. aasta parimate raamatute hulka. Raamat on tänaseks ilmunud juba neljateistkümnes keeles.
Kuigi Tinder ja TikTok on muutunud paljudele teiseks koduks, näitab Taska, et arenguruumi on. Meid noorusest peale hullutanud iidolitest saavad surematud hologrammid (nagu ABBA!), kes asendavad lähedasi, pakuvad naudinguid, tekitavad illusioone ja tülisid, panevad isegi targale hulle mõtteid pähe ja suhtlevad seni, kuni sul on raha. Halvemal juhul veavad nad sind vaenlase teenistusse, kütavad üles, „vaktsineerivad” sind su enese teadmata, sest igal teenusel ja tehnoloogilisel uuendusel on alati mingi tagamõte. Peagi avastad hirmuga, et kõik on näiline ja keegi pole see, kelleks sa teda pead. – Kaire Uusen, EPL
Romaani ilmestavad elegantsed virtuaalvisiidid filmimaailma suurimate juurde. Nii Marlene Dietrich kui ka Marilyn Monroe on kirjutatud inimlikult köitvaks. Tunnistan, et ka minul tekkis tahtmine kohtumisi virtuaalselt taasloodud Marlene Dietrichiga jätkata. Õige mitmekihiline raamatutegelane on aga mänedžer Daniel – aeg-ajalt muremõtteisse vajuv trikster, kes vahendeid valimata pingutab, et vapralt vastu pidada.Stiili poolest on raamat intrigeeriv… Nii nagu Taska proosa puhul ikka, on köitev see, kuidas autor oskab väljastpoolt sissepoole vaadata – nagu inimene, kes uurib rohukõrt sõrmede vahel, ent suudab seda näha ka osakesena suuremas ökosüsteemis. Sarnaselt naispeategelase Estriga jääb ka lugejat vaevama küsimus: kuidas edasi? – Ann Alari, Postimees
Facebooki omava ettevõtte nimetamine Metaks ning Mark Zuckerbergi lubadus keskenduda virtuaalse reaalsuse arendamisele lubavad Taska uut romaani pidada prohvetlikuks. – Aimar Altosaar, Postimees
Ilmar Taska romaan ei jäta ükskõikseks, läheb alateadvusse uitama, haarab lugeja endaga ja lennutab meie hulgast juba lahkunud tuntud filmitähtede ja poliitikute seltsis maailma, kus neist on saanud tehnoloogia abil surematud hologrammid, keda igaüks võib endaga suhtlema kutsuda. – Imbi Paju, ERR
Jänesefaktor
Antti Tuomainen on üks eredamaid näiteid soome krimikirjanduse väga heast seisust. Tema raamatutes on nii süsimusta huumorit, romantikat kui ka kurjategijaid ja kuritegusid. Kokkuvõttes loob ta täiesti unikaalse õhkkonna ja on võitnud tunnustust terves maailmas. The Times on nimetanud tema romaani „Väike Siberˮ viimase viie aasta üheks kõige põnevamaks teoseks kõrvuti Margaret Atwoodi ja Michel Houellebecqi romaanidega. Praegu on tema romaanide põhjal teoksil telesarjad nii USAs kui ka Soomes.
„Jänesefaktorˮ on triloogia esimene raamat ja me tutvume seal kindlustusmatemaatiku Henri Koskisega, kes jääb ootamatult tööta. Üsna pea pärast seda sureb ta vend ja pärandab talle seikluspargi, mille töötajad ja rahaline seis on ühtviisi kahtlased. Tundub, et kõige hullemad rahalised probleemid tulevad kurjategijatelt võetud laenudest, sest nüüd tahavad kurjategijad neid tagasi.
Nõiduslikud silmad
Milliseid üllatusi saatus inimesele küll valmistada võib! Ent järsku polegi see saatus, vaid hoopis kummastav käitumine, uudishimu ning tohutu energia, mis teevad Cindy Welleriga kurja nalja. Temaga juhtus lugu, mille käigus tuli riskida, hirmu tunda, kahelda ja ohtusid ületada. Cindy ei osanud aimatagi, et selles intrigeerivate sündmuste keerises võib tekkida ka kirg ja siiras armastus.
Kuu kroonikad 4B: Winter II osa
„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.
– Kas Cinder, Scarlet, Cress ja Winter suudavad alistada Levana ja leida oma lugudele õnnelikud lõpud?
Kuu elanikud imetlevad printsess Winteri viisakust ja lahkust ning hoolimata neiu nägu rikkuvatest armidest peetakse ta ilu veelgi hingematvamaks kui ta kasuema, kuninganna Levana oma.Winter põlgab oma kasuema ja teab, et Levana ei kiida heaks ta tundeid oma lapsepõlvesõbra, nägusa paleevalvuri Jacini vastu. Kuid Winter ei ole nii nõrk, kui Levana arvab, ning on aastaid salamisi kasuema soovidele vastu seisnud. Koos küborgist mehaaniku Cinderi ja ta liitlastega võib Winteril olla isegi jõudu sütitada revolutsioon ja võita sõda, mis on juba liiga kaua möllanud.
Kuu kroonikad 4A: Winter I osa
„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.
– Kas Cinder, Scarlet, Cress ja Winter suudavad alistada Levana ja leida oma lugudele õnnelikud lõpud?
Kuu elanikud imetlevad printsess Winteri viisakust ja lahkust ning hoolimata neiu nägu rikkuvatest armidest peetakse ta ilu veelgi hingematvamaks kui ta kasuema, kuninganna Levana oma.Winter põlgab oma kasuema ja teab, et Levana ei kiida heaks ta tundeid oma lapsepõlvesõbra, nägusa paleevalvuri Jacini vastu. Kuid Winter ei ole nii nõrk, kui Levana arvab, ning on aastaid salamisi kasuema soovidele vastu seisnud. Koos küborgist mehaaniku Cinderi ja ta liitlastega võib Winteril olla isegi jõudu sütitada revolutsioon ja võita sõda, mis on juba liiga kaua möllanud.
Lennart ja saun. Kuus kohtumist Paslepas
Näidend «Lennart ja saun. Kuus kohtumist Paslepas» on poliitiline draama muusikali elementidega. Näidendis toodud kohtumised on reaalselt aset leidnud. Nii President Lennart Meri vestlus oma adjutandi Madis Moreliga Kadrioru lossi vannitoas, arhitekt Enn Laansoo visiit Paslepasse ja pükste lõhkumine kui ka vestlused Saksa ajakirjaniku Carl-Gustav Ströhmiga, televiisori vaatamine Izvestija ajakirjanikuga ja Strobe Talbotti jooksma saatmine on tegelikult toimunud sündmused. Carl-Gustav Ströhm oli Lennarti sõber ja tavaline külaline Paslepas ning temaga peetud vestlused olid kindlasti vabamas vormis kui mõne teise ajakirjanikuga ning kindlasti lobisesid nad teemadel, mida ei peeta Eesti mäluruumis poliitiliselt korrektseks. La Vie ajakirjaniku Marie Chaudey visiit algas 11. detsembril 1998 kell 12. Tõenäoliselt on prantslanna Paslepas söönud ka lõunat, mis sel päeval serveeriti viiele. Lennart Meri ja Marie Chaudey võisid tol hetkel teada, et Lennart on aasta eurooplase nominent. Näidendi kirjutamisel kasutatud intervjuud on saadaval ka Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljel vpk.ee
Kuidas alustada ettevõtlusega?
Praktiline e-raamat ettevõtlusega alustamiseks. E-raamat toob lugejateni alustava ettevõtja teekonna, mis algab unistusest ettevõtlusest ja lõpetades ettevõtte registreerimisega.