Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKadunud maa
Augustikuisel pärastlõunal kaovad Kamtšatka poolsaare rannalt 8-aastane Sofja ja 11-aastane Aljona. Nädalate ja kuude möödudes jookseb politseiuurimine ummikusse. Tekkinud tühimikust vastu kajav kaotusvalu ja hirm rõhuvad eriti rängalt väikese aga sidusa kogukonna naisi. „Kadunud maa” viib lugeja Venemaa kirdeossa, kus kaunis keskkond – tihe mets, avar tundramaastik, kõrgustesse pürgivad vulkaanid ja Jaapanit Alaskast lahutav klaasjas ookean – on justkui raamiks pikalt käärinud ühiskondlikele ja etnilistele pingetele.
Garpi maailm
Põetaja Jenny Fields otsustab lapse saamiseks magada elu ja surma piirimail vaakuva poolsegase patsiendi tehnik-seersant Garpiga. Üheksa kuud hiljem näeb ilmavalgust T. S. Garp. See on humoorikalt siivutu lugu kuulsast emast, omamoodi feministist, ning peaaegu kuulsast pojast, keda huvitab kirjutamine, seks ja maadlus. Lugeja ette astub veidrate ja armastusväärsete tegelaste armaada, mis teeb „Garpi maailmast“ viimaste aastakümnete ühe menukaima romaani.
Märkmeid surnud majast
Inimene on olend, kes harjub kõigega … Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. Ent nii mõnegi võikaid tegusid toime pannud inimese kuritegeliku kesta alt suudab minategelane leida teotahet, töökust, osavust, ligimesearmastust ja hingeilu. FJODOR MIHHAILOVITŠ DOSTOJEVSKI (1821–1881) ilmakuulsad teosed sündisid ajendatult ta enda dramaatilisest ja süngest elusaatusest. Kirjanik pälvis tähelepanu juba oma esimese romaaniga „Vaesed inimesed“ (1846). Ta vahistati väidetava tsaarivastase õõnestustöö eest 1849. aastal ning saadeti sunnitööle. Kibedad vangla-aastad ühes kristliku filosoofia põhimõtetega moodustasid aluspõhja, millele ehitas Dostojevski oma loomingu tähtteosed, sealhulgas poolbiograafilise romaani „Märkmeid surnud majast“ (1861–1862).
Mõelda ja tegutseda nagu Väike prints
Antoine de Saint-Exupéry müütiline „Väike prints“ on üks inspireerivamaid raamatuid, pakkudes ainulaadset lähenemist lapsepõlvele. Aga kuidas saab väike prints meid aidata meie sageli keerulises täiskasvanueas? Mis on see, mis moodustab meis kõigis osakese väikesest printsist ja mida me paraku kipume unustama? Ärge püüdke teistele muljet avaldada, leppige sellega, et teid mõnikord valesti mõistetakse, võtke aega elamiseks, osake armastada ja jääge alandlikuks … Tundke end vabalt ja leidke oma sisemine laps. Täiskasvanute maailma piirangutest pääsemiseks võtke omaks selle ajatu kangelase põhimõtted, teie elu muutub rahulikumaks ja võite end kehtestada sellisena nagu olete. Raamatus on kasutatud Saint-Exupéry „Väikese printsi“ originaalillustratsioone. Stéphane Garnier on paljude raamatute autor, sealhulgas „Mõelda ja tegutseda nagu kass“ (e k 2018), mis on tõlgitud enam kui 30 keelde.
Ettemääratuse mõõk
Poola kuulsaima fantaasiakirjaniku Andrzej Sapkowski Nõiduri-saaga teine raamat.
Nõiduri koodeks ei luba tappa lohet. Üldlevinud arvamuse kohaselt on lohe kõige ohtlikum ja kurjem koletis, kuid küttida tohib ainult kahvelsabasid, lendraisid ja lohesisalikke. Lohesid küttida ei tohi. Geralt ühineb kuningas Niedamiri korraldatud jahiretkega lohele. Ta kohtab trubaduur Jaskierit ja nõiatar Yenneferi. Jahiretkel osalevad ka rüütel Denesle Eyck ja kuus päkapikku Yarpen Zigrini juhtimisel. Lohe päevad on loetud.
Sapkowski kujutab oma raamatus maailma, mis on täis monstrumeid, kus punutakse intriige ja möllavad tulised kired. Riivimaa Geralt esineb selles maailmas kord süüdistatava või kohtuniku, kord armukese, kord jälle ohvri või timuka rollis. Nõidur võitleb koletistega või püüab inimesi teistmoodi aidata.
Sitsiilia lõvid
Paolo ja Ignazio on kaks erakordselt tahtejõulist ja uhket venda, kes saabuvad Palermosse 18. sajandi lõpul väikese kaubapurjeka schifazzo pardal. Nad alustavad poeuberikust, käärivad käised üles ja töötavad varavalgest hilisööni, ehitades mõne aastakümnega võimsa impeeriumi, saades kuulsaks Marsala veini, tuunikalakonservide ja kiniinipulbri tootjate ja Sitsiilia esimeste vabrikute omanikena. Floriote lugu on lugu ühiskonna madalamate seisuste võitlusest monarhia ning oma aja ära elanud aristokraatia vastu, milles Floriod osutuvad võidukaks. Põneva perekonnasaaga taustaks on reaalsed ajaloolised sündmused alates Napoleoni sõdadest kuni 1848. aasta ülestõusudeni, mis haarasid kogu Euroopat, kaasa arvatud Mõlema Sitsiilia kuningriiki, ja lõpetades Garibaldi maabumisega saarel 1860. aastal.
Stefania Auci (snd 1974 Sitsiilias Trapanis) on hariduselt jurist, kuid juba ülikooli ajal katsetas ta kirjutamisega. Tema sulest on ilmunud teisigi ajaloolisi romaane, kuid „Sitsiilia lõvid” (2019) tõi talle laiema tuntuse ja Rhegium Julii preemia. Teos on püsinud edetabelite tipus üle aasta ja on tõlgitud 32 keelde. 2021. aasta mais ilmus romaanile ka järg „L’inverno dei Leoni” („Lõvide talv”).
30 sammu laenuvaba eluni
Laenukeerisesse satuvad inimesed erinevatel põhjustel. Selles raamatus me neisse väga ei süvene. Kindlasti selles ka kedagi ei süüdista. Rahaga on vaja meil kõigil kokku puutuda, kuid koolist lahkudes oskame keemia valemeid paremini kui pere eelarvet koostada. Rahast rääkimine on kahjuks meil jätkuvalt suur tabu. See tähendabki, et igaüks peab hakkama saama kogemustega, mida ise praktikas on kogenud. Seega pole üllatus, et niivõrd paljud inimesed laenude lõksu langevad. Samas tundub sellises olukorras olemine nii häbiväärne, et sellest ei taheta rääkida. Siis jääbki abivajaja tihti oma murega üksi ning asjad lähevad aina hullemaks. Siit raamatust leiad 30 sammu, mis aitavad laenuvabaks saada ja jääda. Raha vajame me kõik, seepärast tuleb sellega tegeleda pigem rohkem kui vähem. Kui suitsetamisest või mõnest muust pahest saab loobuda, siis rahaga halvasti või rumalalt käitumist ei saa n-ö maha jätta. Rahaga peab sõbraks saama ja loodan väga, et see raamat aitab sind sel teel edasi.
Heli Künnapas on väikeettevõtja ning rahatarkuse entusiast. Aja- ja enesejuhtimise alaseid teadmisi ja taipamisi jagab ta Facebooki grupis «Lugedes rikkaks».
Hämarad alleed
Ivan Aleksejevitš Bunini (1870–1953) jutustuste kogumik „Hämarad alleed“ on pühendatud armastusele selle kõikvõimalikes värvingutes. Süngeid, vahel erootilisi ja sageli traagilisi afääre kannustab, aga ka lõhestab lihalike ja vaimsete tundmuste ürgne vastuolu. Autor ise pidas seda raamatut parimaks kõigest, mida ta on kirjutanud.
Bunin, kelle meisterlik keelekasutus oli venekeelse kirjanduse rikkalikumaid, pälvis oma kaasaegsete silmis viimase suure realisti tiitli. Ta oli esimene vene kirjanik, kellest sai Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema loomingu keeleline struktuur – tuntud ka kui „Bunini brokaat“ – on külluslik, tihedakoeline ja peensusteni läbimõeldud.
Surm on edasitee
Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.
Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp.
Ilm
Lizzie töötab ülikooli raamatukogus ning vastab kirjadele, mis saabuvad tema endise mentori kliimamuutuse-podcast’ile „Läbi tule ja vee”. Selline hingetohtri amet paistab Lizziele esialgu sobivat – ta on seda oma lahutatud ema ja eksnarkomaanist vennaga piisavalt palju praktiseerida saanud. Ent kuidas säilitada vaimset tasakaalu ja lootust olukorras, kus inimesed valmistuvad üha meeleheitlikumalt maailmalõpuks? USA nüüdiskirjanike koorekihti kuuluva Jenny Offilli teoses „Ilm” põimub hell osavõtlikkus sünge huumoriga.
„„Ilma” fragmentaarne struktuur kutsub esile talumatu emotsionaalse intensiivsuse: selle loo tuumas on midagi, mida ei saa jutustada otseselt, sirge kronoloogia järgi, sest seda tehes vaataksid otsekui päikesesse.” – New York Times