Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMinimalism
Minimalism on teekond ja elustiil – ning igaüks leiab just oma viisi, kuidas seda rakendades oma elu paremaks muuta. Minimalism on võimalus saada oma ellu rohkem ruumi, aega, energiat ja raha, aga ka võti andmaks oma panust järjest enam keskkonnasõbralikkuse poole liikuvas maailmas. Sellest raamatust leiad 6 põhjust, 8 meetodit ja 3 väljakutset koos autori kogemuslugudega erinevatest eluvaldkondadest, toomaks oma ellu rohkem tähenduslikkust ja neid tegevusi, millest oled alati unistanud, et need Sinu päeva mahuksid.
Armeenia ja Gruusia
Ühel imeilusal päeval Tbilisi peatänaval jalutades tuli kange tahtmine kohvitada. Kohvikuid oli palju, kõigil aknad pärani ja terve tänav head lõhna täis. Astusin siis ühe kena kohviku uksest uljalt sisse ja jäin soolasambana seisma. Hubases kohvikus olid kõik lauad meeste poolt hõivatud ja mind nähes läksid nende silmad suureks kui tõllarattad. Kadusin sealt kiiremini kui sisse läksin. Astusin mööda sama tänavat edasi, vastu tuli üks tudengiealine neiu. Vabandasin ja küsisin, kus siin naisterahvad kohvi juua saavad, et kohvikus on ainult mehed. Ta hakkas naerma ja soovitas paarsada meetrit veel edasi minna, seal on metroo (avati 1966) sõlmjaam ja väga hea kohviga kohvik, kus kõik käivad kohvitamas. Tänasin, astusin edasi ja tõepoolest nii oligi. Edaspidi juba teadsin, kuhu kohvitama minna ja oskasin teistelegi soovitada. Aga see kõik oli ammu, nüüd on olukord kindlasti hoopis teine.
Aitäh, et minuga koos ajas tagasi rända(si)te. Võimalusel soovitan ise kohale minna, sest oma silm on kuningas.
Vaike Silmato
Päevakord
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt von Schuschnigg. Kolmanda Reich’i tõus ja Anschluss on teada-tuntud ajaloolised tõsiasjad, Éric Vuillard tõmbab aga „ajaloo räpaste hilpude“ alt välja ühe kõneka detaili teise järel, kirjeldades lugejale neid sündmusi üpris üllatava ja uue nurga alt. Vuillard’i jutustamislaad on kujundlik, täpne ja vahe ning sellest ei puudu ka huumor ja iroonia.
„Päevakord“ pälvis 2017. aastal prantsuse kõige mainekama kirjandusauhinna Goncourt’i. Raamatu lõpust leiab tõlkija Indrek Koffi saatesõna, mis autorit ja tema loomingut lähemalt tutvustab.
Suur tuba
Juta Kivimäe „Suur tuba” võitis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna. Romaanis on kirjeldatud sõjakeerises ellu jäänud ja kodumaale tagasi pöördunud juudi perekonna väärtushinnanguid sõjajärgses Eestis. Ühiskorteriks muutunud kunagise Tartu heakodanliku eluaseme atmosfääris peegeldub kogu tollane Eesti. Seal kohtuvad erinevad sotsiaalsed tüübid, sõjaeelsest ajastust nõukogude argireaalsusse jõudnud põlvkonnad ja erinevad rahvused. Peategelane on segaperekonnast pärit juba kooliealiseks saanud tüdruk, kelle pisut heitlikku lapsepõlve ilmub peale pereliikmete ajuti ka tollaseid tuntud isiksusi eesti kirjanduse- ja teatrimaailmast. Teoses on oluline sotsiaalne aeg, viiekümnendate lõpuaastad, mil Siberist tulid tagasi sinna aastate eest deporteeritud perekonnaliikmed ja metsadest julgesid koju tulla end aastaid varjanud mehed. Paljusid eestlasi haaras petlik illusioon, et asjad lähevad tõepoolest paremuse poole. Oldi ka kurnatud vihkamisest ja hirmust ning jõudumööda püüti kohaneda. Teose üldine atmosfäär püsib helgena, kuigi peategelase lapsepõlve sekkuvad ajuti ka vägivald, ebaõiglus ja surm.
Onu Moritza sõnaraamat
„Onu Moritza sõnaraamat“ on mõtteline jätk David Vseviovi raamatule „Elulugu. Kaks esimest nädalat“. „Onu Moritza sõnaraamatut“ võib nimetada ilukirjanduslik-dokumentaalseks fiktsiooniks, milles segunevad reaalsus ja väljamõeldis. Tegemist on David Vseviovi perekonnasõbra „onu Moritza“ koostatud ning juhuslikult ja tagantjärele autori kätte sattunud niinimetatud sõnaraamatuga, mille eesmärgiks oli jagada Davidile õpetussõnu ja tegutsemisjuhendeid tulevikuks. Millistest valikutest „onu Moritz“ seejuures lähtus, on raske öelda, kuid valdavalt on tema õpetussõnade aluseks isiklikud läbielamised ja kogemused. Need läbielamised ja kogemused moodustavadki raamatu mitmekümnest loost koosneva paleti.
Kadunud õde
Kõik kuus D’Aplièse’i õde on oma tõelise päritolu otsingul läbi teinud uskumatu rännaku, aga üks küsimus on siiski vastuseta jäänud: kes ja kus on nende seitsmes õde? Neil on üksainus vihje: tähekujulise smaragdsõrmuse pilt. Kadunud õe leidmiseks ette võetud reisil seiklevad nad üle kogu maakera – Uus-Meremaalt Kanadasse, Inglismaalt Prantsusmaale ja Iirimaale –, ühinedes missioonil, mille eesmärk on lõpuks ometi perekond kokku tuua. Seda tehes toovad nad pikkamööda päevavalgele armastuse, jõu ja ohverduse loo, mis sai alguse ligi sada aastat tagasi, kui sama vaprad naised riskisid kõigega, et muuta maailma enda ümber. „Kadunud õde“ on Lucinda Riley rahvusvaheliseks menukiks kujunenud raamatusarja seitsmes osa.
Viimane sõna
„Viimane sõna“ pakub valiku tsitaate Tõnu Õnnepalu teostest. Aga see pole kõik. Raamatu eessõnaks ja vahetekstideks on pikem essee, suvepäevik, kus autor vaatab nii tänasesse päeva kui ka tagasi oma elule ja raamatutele. Kus ta vaidleb neile vastu, kus ta katsub aru saada, mis siis ikkagi on päriselt:
„Sest kirjaniku kirjutamine on vastu kirjutamine. Maailma vastu, inimese vastu ja kõigepealt iseenda vastu. Kirjaniku töö on vastu kirjutamine. Maailmale, inimesele, iseendale ja sellele müstilisele teisele, keda iial pole ja kes on kõik – kirjutada talle vastu, vastata talle.“
The Gates of Atlantis
Dark and destructive forces have taken over the mighty Gates of Atlantis, the primaeval energy beacons on Earth. The ancient knowledge gathered for thousands of years has fallen into the grips of pure Evil. Whose only goal is to turn Earth into a slave colony. An incredible secret is revealed to Aime – only she has the power to change the course of two distant eras. She has only 33 days to prevent a catastrophe that is threatening humanities survival. Wiping everything she holds dear out of existence. In the race against time, the blonde and blue-eyed history student must join Nathaniel, a young lord of enigmatic origin, against the Dark Brotherhood. Together they embark on this journey, taking them to mysterious places leading them to the very birthplace of the first civilisations. The catastrophe can only be prevented through the Gates of Atlantis…