Nina Dean on varastes kolmekümnendates eluaastates edukas toidukirjanik, kellel on hoolivad sõbrad ja pere ning värskelt soetatud kodu. Kui ta tutvub võluva ja romantilise kangelase Maxiga, kes teatab Ninale esimesel kohtingul, et kavatseb temaga abielluda, näib kõik kulgevat nagu lepase reega.
Uus suhe tuleb väga sobival hetkel – kolmekümneseks saamine ei ole olnud selline vabastav ja muretu kogemus, nagu Ninale reklaamiti. Kõikjal meenutatakse talle, et kell tiksub ja võimalused kuivavad kokku. Sõprussuhted kisuvad kiiva, endised kallimad liiguvad eluga edasi, ja mis kõige hullem – kõik kolivad eeslinnadesse. Lohutust pole loota ka pere ringis, sest keskeas ema on ametis arusaamatute elu ümberkorraldustega ja armastatud isa hääbub pikkamisi dementsuse kätte.
Dolly Alderton on auhinnatud autor ja ajakirjanik. Ta on olnud The Sunday Times Style’i kolumnist ning kirjutanud ka ajakirjadele GQ, Red, Marie Claire ja Grazia. Tema autobiograafiline esikteos „Kõik, mida ma tean armastusest” tõusis Sunday Timesi menukite hulka ja pälvis 2018. aastal Suurbritannia parima autobiograafia preemia. „Viirastused“ on Aldertoni esimene romaan, mis on samuti vaimukas ja tundlik, täis habemenoana teravaid tähelepanekuid suhete, perekonna, mälu ja meie tänase elu kohta.
Anthony Bourdain (1956–2018) on mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.
„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.
Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.
„Euroopa tango“ tegevus viib tuleviku Euroopa Liitu, kus unustusehõlma on vajunud autod, bussid, telefonid, telekad, kus lihatooted on keelatud ja lehm on vaatamisväärsus, kus nii köögis kui magamistoas toimetavad robotid, kus inimene saab vananedes kõik oma kulunud organid välja vahetada ja elu pikendada, kui tal või tema lastel selleks raha on. Kuuskümmend aastat ühes laboris külmutatult lamanud Dmitri ärkab sellisesse uude ajastusse, kus eakad ei saa mitte pensioni, vaid peavad iga oma järgneva eluaasta eest suure summa maksma, vastasel korral nende elud „kustutatakse“. Kas elule naasnud Dmitri on neljakümne- või saja-aastane? Kas ta peab tasuma jääs oldud aastate eest? Valitsuse russofoobiast haaratud ametnikud üritavad venelast kustutada … Möllavad kired ja hargnevad intriigid. Kas armunud Dmitri leiab maailmas veel riigi, kus Euroopa Liidu räiged seadused ei kehti ja kus väärtustatakse igast rahvusest ja igas vanuses inimest?
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne ärimees, varaküps teismeline tüdruk, natsiliidri mõrvakatse Teise maailmasõja aegses Viinis, auk kunstniku maja taga ja allilm, kus kummitavad Topeltmetafoorid.
Armastuse, üksinduse, sõja ja kunsti jõudemonstratsioonina – samuti kummardusena „Alice’ile imedemaal”, „Don Giovannile”, „Sinihabeme lossile” ning omamoodi ka „Suurele Gatsbyle” – on „Komtuuri tapmine” kujutelm, mis imeb endasse.
Olle on varateismeline poiss, kelle perekond kolib linnast väikesesse külakesse metsade vahel, lootes siin rahus ja vaikuses vabaneda neid linnas kummitanud probleemidest, muuhulgas koolikiusust tekkinud traumast. Oodatud lahendusi aga ei saabu, perekond saab uue raputuse hoopis ema ränga haiguse kujul.
Peale Olle on selles loos teinegi minategelane – noor naine, kes astub poisi isaga salasuhtesse. Lihtsa armukolmnurga taga peitub Olle jaoks müütiline ja unenäoline võrgustik, mis viib hapra psüühikaga poisi mõistmiseni, et millegi saamiseks tuleb alati midagi ohverdada. Nõutav ohver võib olla aga teinekord ebaproportsionaalselt suur.
Ühtlasi vaetakse teoses igipõlist küsimust: mis vallandab inimeses pesitseva kurjuse? Kas seda teeb ümbritsev keskkond või pakub kurjusele vaba voli andmine inimesele endale teatavat naudingut? Milliseid tegusid on valmis sooritama meeleheitele viidud inimene? Kas teda juhib vaba tahe või temast väljaspool asetsev jõud?
Hoolimata rõhuvast õhustikust – või just tänu sellele? – mõjub raamat haaravalt ning kaasakiskuvalt. Teos pälvis tänavusel Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu SA eripreemia.
Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.
Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp.
Lehekülgi: 384
New York Timesi bestseller.
Endine matemaatikaprofessor James Simons, ettevõtte Renaissance Technologies asutaja, on tänases finantsmaailmas üks edukaimaid kauplejaid. Aastast 1988 on Renaissance’i lipulaev Medallioni riskifond näidanud keskmiselt 66%-st aastatootlust, teenides kauplemiselt rohkem kui 100 miljardit dollarit kasumit. Keegi teine ei saa sellele ligilähedalegi, ka mitte Warren Buffett, George Soros, Peter Lynch, Steve Cohen ja Ray Dalio, kirjutab Gregory Zuckermani raamatus „Turgude isand“. Simonsi näol on tegemist mehega, kes juba karjääri algusaastail otsustas läbi närida tohututest andmemassiividest, rakendada kõrgemat matemaatikat ning luua ultramoodsaid arvutimudeleid, sellal kui teised lähtusid oma prognoosides sisetundest, vaistust ja vanakooli taustauuringutest. Just Simons pani aluse investeerimismaailma tabanud revolutsioonile. Zuckermani hinnangul küünib Simonsi vara tänaseks ligi 23 miljardi dollarini, tema ettevõtte keskmisel töötajal pea 50 miljoni dollarini. Need suurusjärgud annavad enam kui alust väita, et Simons ja tema meeskond on tabanud investeerimise kohta midagi, mille mõistmisest teised vaid unistavad. Ja seda olukorras, kus Simonsi ettevõttesse on eelkõige oodatud matemaatikud ja teadlased, kes ei tea investeerimisest ja Wall Streeti telgitagustest enamasti suurt midagi. Mõned neist on kapitalismi suhtes suisa skeptilised. Kuigi Simonsi näol on tegemist ülimat privaatsust hindava mehega, õnnestus Zuckermanil teha enam kui nelisada intervjuud rohkem kui 30ne endise ja praeguse Renaissance’i töötajaga, lisaks Simonsi sõprade, pereliikmete ja raamatus mainitud sündmuste asjaosalistega. Nii sündis haarav lugu, mis räägib Simonsi noorusajast ja tööst külma sõja aegse koodimurdja ning murrangulise matemaatikuna, samuti tema ettevõtte tormilistest algusaastatest. Allikad jagasid seniteadmata üksikasju Renaissance’i kõige tähtsamatest murdepunktidest, aga ka viimasel ajal aset leidnud sündmustest, milles oli rohkem draamat ja intriigi, kui seda oleks osanud ettegi kujutada.
200 lk
Raske on leida investorit, keda jätab külmaks, mida on ligi kuuekümnel maailma kõige edukamal maakleril investeerimise kohta öelda. Just sellist harukordset võimalust pakub Jack D. Schwageri „Turuvõlurite taskuraamat“, ladudes järjest lugejate silme ette aktsia-, valuuta- ja futuuriturgudel mängijate tähelepanekuid, turutehingute protsesse, riskiohje põhimõtteid, olulisimaid näpunäiteid ning palju muudki.
Schwager on veerand sajandi vältel usutlenud maailma paremikku kuuluvaid kauplejaid eesmärgiga mõista, mille poolest nad erinevad teistest turuosalistest. „Turuvõlurite taskuraamat“ vastab nii sellele kui ka paljudele teistele kauplemist puudutavatele küsimustele. Raamat toob välja olulisi dimensioone, mida vaid Schwager suudab legendaarsetelt kauplejatelt pikkade usutluste käigus välja pinnida.
Ometi pole tegu käsiraamatu ega õpikuga. Siin pole ei nõuandeid ega soovitusi, kuidas turul varandusi kokku ajada. Ehkki kauplemine pole kaugeltki midagi, mida teha raamatus näpuga järge ajades, ajavad paljud algajad just sellist manuaali taga, adumata, et on kontseptsioone, ilma milleta kauplemises edu ei saavuta, olgu metoodika kui geniaalne tahes. Küll aga on see raamat meeltmööda kõigile neile, kes ihkavad edukale turul tegutsemisele korralikku alusmüüri laduda.
Lugejatele, kes tunnevad huvi kauplemise ja investeerimise vastu, pakub Schwager kontsentreeritud nõu ja seda kergesti loetavas võtmes.