Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUGeograafia vangid. 10 kaarti, mis räägivad globaalpoliitikast kõik, mida teadma pead
Auhinnatud ajakirjanik Tim Marshall selgitab kümne olulise kaardi näitel maailma riikide geopoliitilisi strateegiaid. Raamat loob konteksti, mis poliitreportaažidest sageli puudub: kuidas nende riikide füüsilised omadused mõjutavad nende tugevust ja haavatavust ning nende juhtide otsuseid. Mida tähendab see, et Venemaal peab olema merevägi, aga on ka kuus kuud aastas külmunud sadamad? Kuidas mõjutab see Putini käitumist Ukrainas? Kuidas piirab Hiina tulevikku tema geograafia? Miks ei ole Euroopa kunagi ühtne? Miks ei saa Ameerikasse kunagi sisse tungida? Valgustades paratamatut füüsilist reaalsust, mis kujundab kõiki meie püüdlusi ja ettevõtmisi, on „Geograafia vangid“ hädavajalik juhend maailma ajaloo ühe peamise (ja enamasti tähelepanuta jäetud) mõjuteguri kohta.
Kustunud mälestuste saar
Mis jääb alles, kui kõik kustub? Nimetu saare nimetutel kallastel haihtuvad asjad: kõigepealt linnud, siis roosid ja paadid… Paljud saare elanikud ei märkagi, kuidas ümbritsev vähehaaval olematusesse libiseb. Need vähesed aga, kes kadunut veel mäletavad, elavad pidevas hirmus salapolitsei ees, kes hääbunud esemed ja unustamisvõimetud inimesed hirmuäratavate mälujahtide käigus minema viivad. Kui painajaliku loo peategelane, noor romaanikirjanik, avastab, et ka tema toimetaja võib peagi politsei haarangutes kaduma minna, otsustab ta aidata mehel põgeneda. Peagi tuleb tal silmitsi seista küsimusega – kuidas ja kellele kirjutada romaani, kui keegi ei mäleta enam sõnu ega tunne asju, mida need kunagi ammu tähistasid. Ja kuidas saavad teineteist armastada mees, kes kunagi midagi ei unusta, ja naine, kes enam midagi ei mäleta?
Autopoiees ja tunnetus
Humberto R. Maturana, Francisco J. Varela
Julge, geniaalne, provokatiivne ja mõistatuslik teos määratleb ja uurib bioloogiliste süsteemide autopoieesi ehk eneseloomise mõistet – autopoieetiline süsteem on autonoomne, suletud, enesele viitav ja iseennast taasloov – ning käsitleb elussüsteemide tunnetust ning autonoomiat. Raamat koosneb kahest osast: „Tunnetuse bioloogia“, mille autor on Humberto R. Maturana, ning „Autopoiees: elu organisatsioon“, mille on kirjutanud autorid kahasse. Humberto Maturana Romesín (1928–2021) oli Tšiili bioloog ja filosoof, keda tuntakse autopoieesi mõiste ühe loojana. Tema töö õpetlase ja mitme teose autorina on mõjutanud paljusid valdkondi, peamiselt süsteemset mõtlemist ja küberneetikat. Francisco Javier Varela García (1946–2001) oli Tšiili bioloog, filosoof, küberneetik ja neuroteadlane, kes töötas ka Ameerika Ühendriikides ja Prantsusmaal. Ta sai tuntuks koos Humberto Maturanaga autopoieesi teooria loojana ning oli Mind and Life Institute’i kaasasutaja, edendamaks dialoogi teaduse ja budismi vahel.
Jänese aasta
On sume suveõhtu. Tusane fotograaf ja tema kolleeg, üksluisest elust tüdinud toimetaja Kaarlo Vatanen sõidavad parajasti Helsingi poole, kui korraga satub teele jänesepoeg. Vatanen jääb autolt löögi saanud loomakesega keset metsa üksi. Algab kaasahaarav seikluslugu ühe mehe ja tema ustava jänesepoja sõprusest ning sekeldustest ametivõimude ja vesternilike antikangelastega „Metsikus Soomes“.
Kelmiromaanide meister Arto Paasilinna (1942–2018) oli üks viljakamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome kirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud 35 keelde ning 1975. aastal ilmunud „Jänese aastat“ võib kahtlemata pidada tema kõige tuntumaks teoseks. Paasilinna ütlemislusti ilmestab oskus tabada „ürgsoomelikku“ olustikku ning võimendada kohati groteskseid käibemüüte, säilitades sealjuures muhedat ja südamlikku jutustamislaadi.
Raamatu lõpust leiab lugeja Paasilinna loomingut tutvustava saatesõna „Kelmiromaanide meister ja rohemust humorist” tõlkija Sirje Kiinilt.
Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Arto Paasilinna romaan „Ulguv mölder“ (1987, nr 47–50, tlk Sirje Ruutsoo).
Evolutsioonibioloogi päevik
Evolutsioonibioloogia aitab vastata küsimusele „miks?“. Miks me armastame? Miks me peame vananema ja surema? Miks lapsed omavahel kraaklevad? Miks kurvastame, rõõmustame, saame vihaseks, kardame ja loodame? Evolutsioon on tee inimese käitumise mõistmiseni. Mõistmine ei tähenda õigustamist. Vastupidi, kui saame aru oma käitumise evolutsioonilisest taustast, võime aduda, et hea tahtmise korral suudame paljustki mõistusega üle olla.
Selles raamatus olen päeviku vormis näidanud, kuidas meie igapäevaelu on täis evolutsioonibioloogiliselt mõistetavaid olukordi. Kutsun teid kaasa teekonnale, mille jooksul käime läbi ühe aasta minu elust. Loodan, et evolutsioon jääb pärast selle teekonna läbimist osaks ka teie igapäevasest mõttemaailmast.
Autor
Tuul Sepp on Tartu Ülikooli bioloog, teadlane ja üliõpilaste juhendaja. Ta on ka nelja lapse ema, kes jõuab palju. Evolutsiooniteema on talle hingelähedane ning just sellest lihtsas vormis rääkides ja kirjutades – teadust populariseerides – on ta pälvinud rohkesti tähelepanu ja tunnustust. 2020. aastal andis president talle noore teadlase preemia. E-raamat ei sisalda paberraamatu illustratsioone.
Armas apteek, aita ehk see lustlik ladina köök. Humoristlik sissevaade apteekrite argipäeva
Ain Raal, Marju Kõivupuu, Nele Helstein-Mau
Nende kaante vahele on kogutud anekdoodid ja rohkem või vähem värvikas keelekasutuses kõikvõimalikud lustakad lood ja ütlused, mis on läbi aegade sündinud apteegis ja apteekritega ning seoses apteegist pakutavaga. Teadupoolest on hea nali parim ja tervisesõbralikum tasuta ravim! Üks annus apteegihuumorit päevas pikendab teie tervena elatud aastaid.
Virvavesi
Kolmeaastane Adam kaob oma mereäärsest kodust. Politsei oletab, et poiss uppus. Süütundest muserdatud isa Martin usub, et see ei olnud õnnetus, vaid keegi või miski meelitas tema poja merre. Pööningult leitud vanadest dokumentidest selgub, et samas kohas on ennegi toimunud traagilisi sündmusi, millel näib olevat kummaline seos Adami kadumisega ja Martini lapsepõlvega. Martinil aitab mõistatuse niite harutada fotokunstnik Maya, kes eelistab müstilistele seletustele proosalisi. Haarav lugu leinast ja lohutusest ja mitmepalgelise mere lummusest.
Lockharti vandenõu: Armastus, reetmine, mõrvad ja kontrrevolutsioon Lenini Venemaal
1918. aasta kevadel ja suvel, kui Esimese maailmasõja lõpptulemus polnud veel selge, algatasid Venemaal tegutsevad Briti, Prantsuse ja Ameerika agendid uskumatult hulljulge vandenõu, mille eesmärk polnud ei vähem ega rohkem kui bolševike võim Venemaal kukutada. Vandenõu eestvedajaks oli 30-aastane šotlane Robert Hamilton Bruce Lockhart, kelle esialgne ülesanne Venemaal oli õhutada sealset uut valitsust alustama uuesti sõjategevust Saksamaa vastu, seega avama uuesti idarinnet. Samal ajal tekkis Lockhartil tormiline armulugu tsaari endise adjutandi abikaasa, Jäneda mõisaproua Mura von Benckendorffiga, kellest sai tema truu abiline.
Vandenõulaste plaanidele astus vastu „raudne“ Felix Dzeržinski, tulevaste GPU ja KGB eelkäija kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise ülevenemaalise erakorralise komisjoni ehk tšekaa juht. Dzeržinski uskus, et bolševikud rajavad maapealset paradiisi, aga selle ürituse edukaks lõpuleviimiseks oli tema meelest vaja rakendada ohjeldamatut terrorit.
Petrogradi vaiksetel kõrvaltänavatel, uhketes restoranides, salakorterites ja tšekaa peakorteri keldrikongides Lubjankal arenevadki sündmused, mis mõnikord on ja mõnikord polegi omavahel seotud, kaalul on aga vähemalt riigi saatus, inimeste elust rääkimata.
Jonathan Schneer on sündinud New Yorgis. Omandas doktorikraadi Columbia ülikoolis ja on ise olnud õppejõud Yale’i ülikoolis ning Georgia tehnoloogiainstituudis. Ta on arvukate teadusühenduste liige ja akadeemiliste autasude kavaler. Tema sulest on ilmunud kaheksa raamatut ning neid on tõlgitud saksa, prantsuse, türgi ja hiina keelde. Praegu emeriitprofessori põlve pidades elab ta vaheldumisi Georgia osariigis Atlantas ja Williamstownis Massachusettsis. E-raamat ei sisalda fotosid ja kaarte.
