Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKõigest ema
Pärast pikka eemalolekut on Ingrid tagasi Barrøyl. Elu on pealtnäha rahulik, kuid endiselt heidab sõda sellele oma varje. Kollaborantidel on lubatud põgeneda, teised tahavad meeleheitlikult unustada.
Ühel päeval tuleb saarele viieaastane poiss. Varsti pärast seda kaob poisi isa salapäraselt ja Ingrid võtab lapse enda ja oma tütre Kaja juurde. Aga kuidas on tegelikult lood Mathiasega, väikese poisiga, kes on nüüdsest Barrøy kogukonna oluline osa?
„Kõigest emaˮ on neljas raamat sarjas, mis rõõmustanud sadu tuhandeid lugejaid Norras ja välismaal. Ingrid Barrøy lugu, mis algas „Nähtamatutegaˮ ning jätkus „Valge laamaˮ ja „Rigeli silmadegaˮ, on romaanisari kõigile, kes soovivad paremini mõista Norrat ning selle riigi ajalugu ja inimesi. See on intiimne ja romantiline lugu elust sõjajärgses Norras, emaduse väljakutsetest, raskest, üksildasest tööst ja valusate mälestuste varjus elamisest, peategelaseks erakordne naine.
Norra autori ROY JACOBSENi (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelapsˮ (2010), „Nähtamatudˮ (2014), „Valge laamˮ (2016) ja „Rigeli silmadˮ (2019).
Just nii, härra seersant! Kahe ajateenija aus lugu Eesti kaitseväest ja kordusõppustest
Esmakordselt 2014. a ilmunud, enam kui 3500 eksemplari müünud ja 2018. aastal leedu keelde tõlgitud „Just nii, härra seersant!“ on autorite isiklikule kogemusele tuginev aus ja kaasahaarav jutustus ajateenistusest Eesti kaitseväes.
Raamat pakub nostalgiahetki neile, kel see teekond läbitud ning annab tulevastele ajateenijatele võimaluse ennast ees ootavaks katsumuseks ette valmistada.
Naissugu saab aimu, mis meestega ajateenistuses toimub ning elukutselistele kaitseväelastele on see kasulik lugemine mõistmaks lihtsõduri mõttemaailma.
2021. a ilmunud kolmandale, parandatud ja täiendatud kordustrükile on lisandunud autorite kordusõppusi puudutavad osad.
„Just nii, härra seersant!" on suurepärane lugemine kõigile olenemata sellest, kas ajateenistus puudutab teda otseselt või mitte. Porval ja Tiits on suutnud ilmekalt ja vahetult ajateenistuse kogemuse läbi selle ilu ja valu sõnadesse panna, pakkudes juurde sügavaid mõtteid ja paralleele elust tsiviilis ning kaitseväes. Sa saad nendega koos naerda nii tobedate kui ka kavalate naljade üle ning tunned justkui omal nahal seda valu, mida pakub NAKi lõpurännak, või trotsi, mida tekitab lõputu voodiralli. Usun, et seda raamatut lugedes muutub nii mõnigi sinu mõttemuster.”
Mihkel Vetemaa endine ajateenija ja „Täitsa pekkis” saatejuht
„Kui vahva sõdur Švejk viskas peamiselt nalja sõdurielu absurdsuse ja mõttetuse üle, siis see raamat räägib, naer silmanurgas, aga tõsi taga, Eesti sõdurielu mõttekusest. Lihast-luust kogemustel põhinev ja detailitruu, tundeline ja asjalik, naljakas ja kohati dramaatiline, põnev ja väljakutsuv. Hästi kirjutatud, ehedalt edasi antud, mahlaka sõdurislängiga teekond, mille jooksul ühest skeptilisest rea-ajateenijast saab oma missioonis veendunud jaoülem, „kes ei vingu, ei hädalda, ei viska püssi põõsasse, ei otsi vabandusi, ei anna alla“ ning võitleb, kui vaja, võiduka lõpuni. Selle mehe ja raamatuga läheksin mina küll luurele. Sõjast rääkimata.“
Sirje Kiin kirjandusteadlane
„Suurepärane, et ometi on reservväelased võtnud ette oma kogemuste ja muljete avaldamise ajateenistusest. See on oluline tulevastele ajateenijatele, kes saavad siit aimu oma tulevikust. Lisaks peaks käesolev raamat olema kohustuslik igale tegevväelasele, eelkõige selleks, et mõista ajateenija ja reservväelase arusaama ajateenistusest. Vaatamata autori(te) positiivsele hoiakule tuleks tegevväelastel teha selle raamatu põhjal kriitilisi järeldusi meie tegevusest ja käitumisest. Kasulik ja lahe lugemine igal juhul.“ Kindralleitnant Martin Herem Kaitseväe juhataja
Uus parateadus. Laborist igapäevaellu
Carl Llewellyn Weschcke, Joe H. Slate, PhD
Iidsest tarkusest moodsa teaduseni – paranormaalsed nähtused pole üksnes ulme ja meelepett, vaid nende olemasolu on kinnitanud teaduslikel alustel teostatud laborikatsed. Vaatluse all on meelteväline taju, kehaväline kogemus, psühhokinees, selgeltnägemine, telepaatia, etteteadmine, pendeldamine, objektoloogia, aura, eelmiste elude mälestused jpm.
Mustmaja
Lewise saar on kaugeim, karmi ja kauni loodusega paik Šotimaal, kus elu on pidev võitlus loodusjõududega ja inimeste jumalakartus jätab varju kõik muu.
Kui saarel leiab aset jõhker tapatöö, mis sarnaneb Edinburghis aset leidnud tapmistega, saadetakse politseiuurija Fin põhja asja uurima. Kuna mehe lapsepõlv möödus Lewise saarel, on see tema jaoks tagasipöördumine minevikku.
Saare mehed suunduvad igal aastal suulajahile, järgides nii esiisade tava, mis pole enam ellujäämiseks vajalik, kuid millest keegi nüüdisaegseid moraalinorme trotsides loobuda ei taha.
Fini jaoks tähendab see aastate eest aset leidnud ja nüüd uut ohvrit nõutama tulnud tragöödia kordumist.
Mõrvamüsteerium, mida on raske käest panna; see keskendub pimedusele inimhingedes ja näitab, kui raske on mineviku eest pageda.
Peter May (20.12.1951) on nii Euroopas kui Ameerikas kirjandusauhindu võitnud Šoti telestsenarist, romaani- ja krimikirjanik. May raamatuid on ainuüksi Ühendkuningriigis müüdud üle kahe miljoni. Populaarne kirjanik on oma krimiraamatute eest võitnud rohkesti auhindu. „Mustmaja“ on Lewise triloogia esimene raamat; see ilmus 2009. aastal ja seda on tänaseks tõlgitud paljudesse keeltesse.
Obscuritas. Rekke/Vargas krimisari
2003. aasta suvi. USA väed on äsja Iraaki tunginud. Stockholmis tapetakse Afganistani päritolu jalgpallikohtunik. Kahtlusalusena peetakse kinni mürgeldaja kuulsusega Giuseppe Costa. Maailmakuulus ülekuulamistehnika ekspert professor Hans Rekke kaasatakse uurimisrühma, et Costa mõrva üles tunnistaks. Ent kui Rekkele tehakse ülesandeks eeluurimismaterjal läbi vaadata, teeb ta selle üsnagi karmilt pihuks ja põrmuks. Costa lastakse vabaks ja politseil pole aimugi, kust tegelikku süüdlast otsida. Üksnes Husby linnaosast pärit noor politseinik Micaela Vargas, kes on uurimisrühma võetud pigem heast tahtest, töötab juhtumi kallal visalt edasi ja otsib Rekke omal algatusel üles.
Kummaline paar avastab mõrva juures ootamatuid ja mõistatuslikke asjaolusid. Jäljed viivad terroriste jahtiva CIA ja talibite muusika vastu peetava sõja juurde. Kes jalgpallikohtunik tegelikult üldse oli? Ohver või kurjategija?
„Kui juba, siis juba …Las saavad teada, mida ma olen varjanud ja millistest süngetest saladustest olin sunnitud vaikima.”
DAVID LAGERCRANTZ debüteeris kirjanikuna 1997. aastal, ilukirjandusliku läbimurde saavutas ta 2009. aastal romaaniga „Pattulangemine Wilmslow’s”. „Mina, Zlatan” (2011) kujunes lugejate ja kriitikute hulgas väga menukaks ja on Rootsi üks enimmüüdud raamatuid. 2015 asus ta Stieg Larssoni mantlipärijana kirjutama järge Millenniumi-sarjale. „See, mis ei tapa”, „Mees, kes otsis oma varju” (2017) ja „Tüdruk, kes peab surema” (2019) tõusid otsekohe maailma raamatumüügi edetabelite tippu. „Obscuritas” on uue krimisarja esimene osa.
Puuviljavaras
2019. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat Peter Handke on saksakeelse kirjanduse kaasaegne klassik. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Ta on oluline saksakeelse eksperimentaalse ilu- ja näitekirjanduse mõjutaja, kelle teosed on mitme žanri ajaloos arvestatava tähtsusega.
Romaan, mille märksõnaks võiks olla muutumine, jutustab kolmest päevast puuviljavarga elus. Alexia avatus võimaldab tal kogeda igapäevaelu erakordselt intensiivselt ja loob pildi maailmast, mis oli varem talle tundmatu. Nagu kõik Handke teosed on ka „Puuviljavaras“ ainulaadne raamat, milles põimuvad fantaasia ja poliitika. Handke kasutab puuviljavarga südamlikku lugu aforistlike mõtete edastamiseks sõjast ja rahust, ühiskonnast ja selle kõlvatusest. Need mõtted annavad lihtsale elule tõsise väärikuse, mis muudab romaani suureks kirjanduseks.
Seltsis segasem
Gina Moss on aastaid rahulikult ja konflikte vältides vedanud oma lastehoiu äri maalilise viktoriaanliku Evergreensi häärberi valvurimajakeses. Järsku aga muutub kõik. Uued omanikud tahavad valduse ära müüa. Mis nüüd teha? Kuhu minna? Mis saab Ginast ja häärberi teistest, vanaldastest elanikest, kellest on saanud Ginale juba nagu pere?
Nüüd asub Gina esmakordselt otsustavalt tegutsema ja oma unistuste elluviimise eest võitlema. Et aga selle käigus võib endale ka erakordse kaaslase leida, tundub esialgu küll ilmvõimatu.
Cathy Bramley on tuntud oma romantiliste ja lõbusate menuromaanidega (sh „Ivy Lane“, „Appleby Farm“, „The Lemon Tree Café“ jt). Ta elab pere ja koer Pearliga külakeses Nottinghamshire’is. Kunagi turunduse alal töötanud firmaomanik teenib nüüd elatist südamlike raamatute kirjutamisega.
Veripunased suveunenäod
Mõrvad, armastus ja Chardonnay
Cilla Stormi mitu aastat kestnud kooselu saab lõpu, kui ta poiss-sõber pakib asjad ja lahkub kodust. Cilla tööelu ajakirjanikuna ei suju päris nii, nagu ta lootis. Murtud südame ravimiseks ostab ta aianduskrundi Stockholmi lähedal asuval idüllilisel väikesaarel Bullholmenil. Cilla pole küll rohenäpp, kuid ta otsustab siiski suveks saarele elama asuda.
Kuid kui jaanipäeva hommikul leitakse saarel uputatuna noor naine, võtab Cilla elu uue pöörde. Tema oli juhuslikult viimane, kes naist elusana nägi ja ta tõmmatakse kaasa uurimisse, mida viib läbi nägus ja stiilne politseinik Adam.
Veidi neurootiline ja punast veini armastav Cilla ning range ja soliidne Adam on nii erinevad, kui kaks inimest üldse olla saavad. Ometi tõmbab neid teineteise poole.
Kuid siis toimub saarel veel üks mõrv.
••
„Veripunased suveunenäod“ on köitev romaan, kus ootamatult tärganud armastus ja saarestiku igapäevaelu põimuvad salapära ja kuritegevusega. See on esimene osa Cilla Stormi lugude sarjast.