Magus lepitus. Keyesi õed, III raamat. Susan Mallery

      Heldeke. Olukord oli hullem, kui Jesse arvas. „Kui vana sa oled?”

      „Kakskümmend neli.”

      „Oleks vist nagu aeg tiibu sirutada. Mis mõtet on leida endale tüdruk, kui sul pole teda kuhugi viia?” Ta märkis selle üles. „Nagu ma ütlesin, on see õpingute kõrgema astme jaoks.”

      „Kus sina elad?”

      Jesse jäi talle otsa vaatama ja hakkas naerma. „Koos õega.”

      Poiss nägi välja endaga rahulolev. „No näed siis.”

      „Mina pole mees.”

      „Mis sellest?”

      „Saan aru. Aga kõigepealt pead sa välja kolima.” Jesse tuhnis seljakotis ja tõmbas välja paki ajakirju. „People on nädalakiri. Telli see endale. Cosmo ning Car and Driver on kuukirjad. In Style samuti. Loe neid. Nende kohta tuleb kontrolltöö.”

      Matt tegi grimassi. „Need on naisteajakirjad, välja arvatud see, mis autode kohta käib, ja autod mind ei huvita.”

      „Need on kultuuriõpikud. Ajakirjas In Style on suurepärane rubriik meeste kohta, kes riietuvad hästi. Seal on ka palju pilte ilusatest naistest. Sulle need meeldivad. People hoiab sind kursis uudistega prominentide kohta, kellest sina võib-olla ei hooli, kuid vähemalt tunned sa ära mõned neist nimedest, kellest inimesed räägivad. Autoajakiri teeb sind voolujoonelisemaks ja Cosmo on kõigi veidi üle kahekümneste naiste seltsiline. Mõtle sellest kui vaenlase mänguplaanist.” Ta lükkas ajakirjad Matti poole.

      „Järgmine punkt,” jätkas Jesse. „Televisioon.”

      „Ma ei vaata seda kuigi palju.”

      „Sa hakkad vaatama „Ameerika Iidolit” ja „Gilmore’i tüdrukuid”. „Gilmore’i tüdrukute” vanu episoode saad iga päev näha Perekonnakanalil. Salvesta need ja vaata, kui sul on vaba aega. See õpetab sind, kuidas naisega tuleb rääkida, või vähemalt, kuidas naised kujutavad ette, et mehed nendega räägivad. Tegevus toimub seal kiiresti, see on lõbus ja seal on palju vihjeid. „Ameerika Iidol” on kõige populaarsem tele-show. Tunne asja vastu huvi. Aruta seda töökaaslastega.”

      „Seda, kuidas naistega rääkida, ei saa õppida televiisorist,” sõnas Matt.

      „Kust sa seda tead? Kas oled proovinud?”

      „Ei.”

      „No hästi.” Jesse uuris nimekirja. „Järgmine punkt. Läheme koos õhtusöögile. Tahan, et sa helistaksid ja mind korduvalt kohtama kutsuksid. Mõnikord ütlen jah ja mõnikord ei. Me teeme seda paari nädala jooksul iga päev, kuni sa tunned end selle juures mugavalt. Järgmine punkt on šoppamine. Sa pead hankima endale mõned uued rõivaesemed.”

      Matt heitis endale pilgu. „Mis mu riietel viga on?”

      „Kui palju sul aega on? Pole viga. Kõike annab parandada. Tegelikult olen ma rohkem mures prillide pärast.”

      Matt põrnitses teda. „Ma ei saa kontaktläätsi kasutada.”

      „Kas oled mõelnud LASIK-operatsioonile?”

      „Ei.”

      „Vaata Internetist järele. Sul on väga ilusad silmad. Kena oleks, kui saaksime neid näha. Nii et mida sa arvad Marineride võimalustest sel hooajal?”

      Poisi pilk oli tühi. „See on pesapall, eks?”

      Jesse ägas. „Jah. Sel hooajal jälgi nende mänge. Pane see oma koduülesannete juurde kirja.”

      Matt lükkas tooli eemale ja tõusis püsti. „See on tobe. Ma ei tea, miks sa sellega vaeva näed. Unusta ära.”

      Jesse tõusis ja haaras tal käsivarrest. Poiss oli temast palju pikem ja väga lihaseline. See oli hea. „Matt, ära tee seda. Tean, et see näib sulle ülejõukäivana, kuid kui me suuremad asjad korda saame, siis pole asi enam nii hull. Sulle võib see meeldimagi hakata. Kas sa ei taha leida endale kedagi erilist?”

      „Vist mitte nii kangesti.”

      „Sa ei mõtle ju niimoodi.”

      „Miks sa seda teed?” küsis poiss. „Mis kasu sinul sellest on?”

      „Ma naudin seda,” tunnistas Jesse. „Mulle meeldib sinust mõelda. See on lihtsam kui iseendast mõelda.”

      „Miks?”

      „Sellepärast, et ma olen omadega paigale takerdunud.” Tal polnud karjääri ega midagi, mis eemaltki vaadates oleks sarnanenud eesmärgi või sihiga. Ta vahetas mehi nii tihti, kui enamik naisi vahetab püksikuid ning polnud selle üle kaugeltki uhke.

      Poisil oli üllatunud ilme. „Sina ise oled ju see, kes kangesti hindab muutusi.”

      „Kes oskab, see teeb. Kes ei oska, see õpetab.”

      Poiss silmitses teda korraks tähelepanelikult. „Sa põikled kõrvale.”

      „Mõnikord küll.”

      „Miks?”

      Huvitav küsimus. „Sellepärast, et mulle sugugi alati ei meeldi see, keda ma endast kujutan,” tunnistas tüdruk. „Sellepärast, et ma ei tea, kuidas ise muutuda, kuid näen täpselt, kuidas sind muuta. Mu enesetunne paraneb, kui saan midagi ette võtta.”

      „See oli ausalt öeldud.”

      „Tean. See üllatas mind ennastki.” Ta ootas, kuni Matt istet võttis. „Anna mulle üks kuu. Tee kuu aja jooksul nii, nagu mina ütlen. Kui sulle muutused ei meeldi, siis võid tagasi pöörduda oma vana elu juurde ja kõik on nii, nagu midagi poleks juhtunud.”

      „Siis mitte, kui ma lähen LASIK-operatsioonile.”

      „Kas see oleks halb?”

      „Vist mitte.”

      „Sa pead mind usaldama,” ütles Jesse poisile. „Tahan, et sul sellest kasu oleks.” Sellepärast, et kui Mattil sellest kasu on, siis toimib see ehk ka Jesse’i puhul. Vähemalt teoorias on see nii.

      Kümme päeva hiljem Kirklandis „Oliiviaia” kohviku ees pidi Jesse peaaegu pingilt maha kukkuma. Ta tõusis püsti ja osutas sõrmega.

      „Kes sa oled?” küsis ta.

      Tema ette astudes muheles Matt laialt. „Sina ütlesid mulle, milliseid riideid osta. See ei peaks sind üllatama.”

      „Nad paistavad sinu seljas välja paremad, kui mulle meelde jäi,” pomises tüdruk, näidates Mattile käeliigutusega, et ta aeglaselt ümber pööraks.

      Oli üllatav, mida saab korda saata, kui on veidi aega ja krediitkaardil paar tuhat dollarit. Poiss oli pealaest jalatallani teistsuguseks muutunud. Kaheksakümnedollariline juukselõikus ühes peenemas Bellevue juuksurisalongis oli olnud vaid algus. Liiga lühikesed teksad, tenniskingad ja taskuklappidega friigisärk olid kadunud. Selle asemel oli Mattil seljas kahvatusinine eest nööbitav särk ning jalas rätsepapüksid, mis tõid esile tema saledad puusad ja üllatavalt seksika tagumiku. Jesse oli õrritanud teda ostma nahkmokassiine, mis maksid peaaegu nelisada dollarit, kuid olid väärt iga senti sellest hinnast.

      Peamine muutus seisnes aga selles, milline nägi Matt välja ilma prillideta.

      Tal olid mehelikud näojooned ja kindlajooneline lõug, mida Jesse polnud kunagi varem tähele pannud. Poisi silmad olid isegi ilusamad, kui Jesse oli ette kujutanud, ning tema suu... kas see oli alati olnud nii seksikas ja naeratus kergelt viltune?

      „Sa näed välja suurepärane,” ütles ta Mattile, õigupoolest tundes sisemuses kerget kihelust. „Tõeliselt seksikas. Ohoo!”

      Poiss punastas kergelt. „Sina ise näed ka kena välja.”

      Selle märkuse peale nipsutas Jesse vaid ükskõikselt sõrmi. Tema väljanägemisel polnud tähtsust. Asi oli Mattis.