Täheaeg 15: Ajavärav. Raul Sulbi

toast joogipoolist. Leidis pudeli kanget ja lasi triiksärgil endale klaasi valada, siis kummutas alla. Kahe aasta eest oli Root kõige nõutum uimasti. See pettekujutelmu ning meeltesegadust tekitav aine oli tugevaim, mida Morgan eales proovinud oli. Samuti ka kõige tulutoovam, ringluses vaid väheste kaudu. Üks väike purk maksis Adaril tavatöölise poole aasta palga. Kuidas sellised pisisulid nii palju enda valdusesse said? Röövimine, mõtles Morgan. Kõik varastavad kõigilt, ja kõik on aus. Ta noogutas ning suskas seejärel püssipära jälle meestele nina alla. «Küllalt! Teine küsimus. Ja viimane. Mho Cara.»

      Triiksärgi silmad ümardusid taldrikusuuruseks.

      «Aa,» tegi Morgan. «Näen, et nimi on tuttav. Millal viimati nägite?»

      «Ma ei tea…» Morgan lõi püssipäraga pikemale mehele vastu kiilast kuplit. Too röögatas ja haaras pealae käte vahele.

      «Järgmine kord tulistan.»

      «Kahe nädala eest,» lisas triiksärk kiiruga. «Tuli siia, rääkis Pooljalaga juttu, siis lahkus.»

      «Ja?» Morgan nõjatus lauale.

      «Ma…»

      «Kui sealt ei tea tuleb, kõmmutan su sõbrale kolmese lasu otsa ette,» segas Morgan vahele.

      Triiksärgi hambad plagisesid, ta hoidis käsi raudses haardes enda ees, kuid ei suutnud ikkagi neid takistada tõmblemast. Tema kaaslane võttis juhtimise üle. «Ma ei… oota-oota, nad rääkisid Joega millestki, ausalt, täpselt ei tea, millest, aga see oli seotud Root 5A-ga. Ja Punase Kuuvarjuga.»

      Morgan tõmbas kulmud kortsu. «Punase Kuuvarjuga? Ära sa märgi.»

      «Sa pole mõnda aega enam Tähevõrgus olnud?» julges kiilas mees pakkuda.

      Kuuvari oli kurikuulsaim jõuk sektoris, kuid hetkel oli Morganil mugavam juhmi mängida. Ta raputas pead.

      «Ametlikult on nad turvaorganisatsioon ja palgasõdurid Adarilt, kuid mitteametlikult suurim jõuk ümbritsevatel planeetidel. Tähevõrku jõudsid alles aasta-paari eest.»

      «Tarnivad ka Rooti?»

      Mõlemad noogutasid.

      Morgan ohkas taas. Nii väljapaistvat teavet oleks ka Wales talle jagada osanud. «Olgu.» Ta vaatas mõlemale altkulmu otsa. «Kui ma teid veel siin linnas kohtama peaksin, viivad mu kaks sõpra siin asjad lõpule.» Ta haaras kabuurist ka teise püstolkuulipilduja ning demonstreeris seda suuremeelse õhinaga. «Andke jalgele valu. Ja kiiresti.»

      Uks prantsatas taas maha, tolmupilv tõusis auruna ning Morgan Must kõndis tagasi vaatamata majast välja.

      Kitsastel tänavatel tundus Morganile, justkui kõnniks ta lõputus tunnelis, sillutatud murdunud kivide ja metallplaatidega, venimas Rourge, pruuni planeedi, valvsa pilgu all. Hooned olid hiiglaslikud, alumiste korruste plastikklaasist aknad kiirgasid tuhmi valgust ja teenisid ettevõtete nimesiltidena. Maapind oli kaetud madala veekihiga, mis ummistunud rentslitesse ära ei voolanud ning igahommikusest tormist linna külmaks ja märjaks jätsid. Rahvas vooris ümberringi, kõrvaltänavates ja alleedes, sagis ja karjus, pakkus teenuseid ja otsis röövimisvõimalusi, võttis vastu ja lükkas samal ajal kõik tõelised nõudjad tagasi. Tänavad olid pikad, ulatusid vaevunähtavasse kaugusesse, erendasid sildivalguse ja mõne sentimeetri sügavuse veepinna taustal. Vaevarikas, ent siiski elu tärkas Tähevõrgus, isegi kui tegu oli vaid vähem kui paari sajandi vanuse kolooniaga. Kauge asula, mis sisserännanute visa töö najal siiski mõõnas vaevles. Viletsus õitses siin varjupaigas lokkavalt, elanikud oma kildudeks purunenud pimestavate pettekujutelmadega otsimas väsinud meeltele kuldset keskteed. Morgan rühkis nende kõigi vahelt edasi, hing kinni ja kopsud tuld löömas.

      «Kuidas läks?» küsis Wales mõnekümne minuti pärast Morganilt baaris, kus Tähevõrgu tänavate märg sillutis oli saabastelt põrandale vesised jäljed jätnud. Adarlane oli riietunud tumedasse kuube, mis ta nahavärviga sobis, ega viivitanud, kuni kaaslane hinge tõmmata sai.

      Morgan lõõtsutas istudes, pea käis ringi ja ta andis märku joogi järele. Kann vett, nagu hommikul, neli sidrunilõiku sees ujumas. Morgan kummutas enamiku kohe alla. «Näib, et mu retk oli asjatu,» vastas ta hingelduse vahepeale. «Ei midagi, mida sa kahtlemata juba ise ei tea.»

      «Lahuta mu meelt.» Adarlane nõjatus lauale.

      «Pooljala Joe ja Cara ja Root 5A.» Morgan hõõrus habet ning vahtis tühjalt enda ette. «Üks segu kõik koos. Lisaks veel Punane Kuuvari.»

      «Jah,» noogutas Wales. «Ma arvasingi nii.»

      Morgan raputas pead. «Siis mille pärast sa mu üldse sinna agulisse saatsid?»

      «Ma arvasin,» ütles adarlane, käelabad vabandavalt välja sirutatud. «Eelaimus, ei muud. Vajasin kinnitust. Eriuurimus on vaid poole peal, kui mäletad. Lisaks, Punane Kuuvari. Ma ei teadnud, et Cara nendeni jõudis.»

      Morgan silmitses adarlast pahuralt ja läitis sigareti.

      «Pealekauba on kogemus näidanud, et mu allikad kipuvad mind rohkem usaldama siis, kui lasen neil endal teavet hankida.» Adarlase suured silmad pilkusid harva nagu alati, tintjas nahatoon valguses läikimas. «Aga olgu. Viin su kõigega kurssi. Seejärel vaatame edasi.»

      Morgan võttis järjekordse lonksu ega vastanud. Suits hõljus ümber ta pea lae suunas.

      «Palju sa Tähevõrgu algusest tead, Morgan?» küsis Wales.

      «Adari koloonia, asustati paarsada aastat tagasi, seejärel kasvas tähtsaimaks kaubavahetuse asulaks sektoris. Mis sellest?»

      «Ülemäära lihtsustatud, ent tõene. Siis tead ka, et esimesed pea kuuskümmend aastat pidid adarlased ja kõik sisserännanud nägu katvaid aparaate kandma.»

      Morgan ei vastanud.

      «Niikaua võttis terraformimine aega. Maa ja õhu muutmine elamiskõlblikuks. Taimede istutamine, elu algatamine. Linna rajamine. Üle kuuekümne aasta läks aega, enne kui atmosfäär muudeti selliseks, et saaks ilma näoaparaadita väljas käia, ja seegi toimus uskumatult kiiresti. Uskumatult.»

      «Mis see kõik siia puutub?»

      «Kannatust, Morgan. Kannatust. Kõik omal ajal.» Adarlane võttis oma klaasist pika sõõmu ja jätkas. «Siin kuul palju taimi ei ole, enamik, mida katsetati, ei võtnud pinnast omaks. Karm maastik. Pidi proovima, sektorite kauguselt juurde tooma. Tähevõrgu kolooniasse on panustatud kujuteldamatul määral ressursse, küll ja veel. Rikkaimad investorid nii Adarilt kui ka mujalt. Sa tead, milline Adar on.» Wales lasi öeldul imbuda.

      Morgan turtsatas. «Pole iial sinna jõudnud.»

      Walesi nägu tõmbus krimpsu. «Üks tuha ja varemete ja rahavarastamise paik.» Adarlane võttis veel ühe lonksu. «Rusud sellest, mis ta kunagi oli. Tähevõrk, see-eest Tähevõrk õitseb. Esimene koloonia ja kõige edukam.»

      Morgan vaikis ja tõmbas mahvi. «See on sümbol.»

      «Täpselt.» Adarlase nägu oli tõmbunud karmiks. «Aga Tähevõrk on Root 5A tarnimise põhiline koht. Ja see lööb paar häirekella helisema.»

      Morgan noogutas arusaadavalt. «Nii et sa tahad, et see kuu siin ei muutuks mingiks uimastiurkaks.»

      «Vahendajad kasutavad Tähevõrku hüppeplatvormina järgnevatesse sektoritesse. Viimase kahe aastaga on siitkaudu läinud rohkem seda pahna liikvele kui kusagilt mujalt. Sellise tempoga on mõne aasta pärast asula hukule määratud. Järele jääks vaid samasugune vare kui Adar ise.» Wales tegi joogile lõpu ning hõõrus tusaselt laupa. «Eelmisel aastal palgati küll korravalvureid ja sõdureid, kuid koloonia on kaugel, palju rahvast ei ole ning vabatahtlikkegi jääb aina vähemaks. Mugavam on tulvaga kaasa minna ja endal ausa töö kõrvalt teenida kui proovida kuritegevust ohjata. Kaks aastat tagasi oli kõik lihtne. Nüüd on torm pärale jõudnud.» Adarlase valged silmad ei olnud pikka aega pilkunud. «Me ei saa lubada selle kaubaasula kaotust, Morgan.»

      «Paljudes kohtades on igasugused jõugud ning kuriteod.» Morgan kehitas õlgu ja kustutas sigareti. «See ju ongi koloonia määrang. Uus koht, kus alustada. Kõigil.»

      «Tähevõrk