Название | Pärsia kirjad |
---|---|
Автор произведения | Charles de Montesquieu |
Жанр | Философия |
Серия | |
Издательство | Философия |
Год выпуска | 2013 |
isbn | 9789949480418 |
Langen su jalge ette.
XLII KIRI
Kui sa, hunnitu isand, oleksid siin, ilmuksin su palge ette üleni valgesse paberisse mässituna ja ikkagi poleks seal küllalt ruumi, et kirja panna kõiki solvanguid, mis mulle sinu lahkumisest saadik musta ülemeunuhhi, kõige kurjema inimese poolt on osaks saanud.
Tuues ettekäändeks mingid pilked, mis ma olevat tema õnnetu olukorra kohta lendu lasknud, ähvardab ta mind hukatusliku kättemaksuga. Ta on minu vastu üles ässitanud julma aedade ülevaataja, kes sinu lahkumisest saadik sunnib mind üle jõu käivat tööd tegema, mille tõttu oleksin tuhat korda äärepealt elu jätnud, ilma et korrakski oleks kadunud mu ind sind teenida. Kui palju kordi olen ma mõelnud: „Mul on heasüdamlik peremees, aga ometi olen ma kõige õnnetum ori maa peal!“
Hunnitu isand, ma ei uskunud, et mind võiksid tabada veel suuremad õnnetused; aga selle reeturliku eunuhhi tigedusel pole piire. Mõne päeva eest määras ta mu omaalgatuslikult sinu pühade naiste valvuriks ja seega toimingule, mis oleks mulle tuhat korda jubedam kui surm. Need, kellele kurjad vanemad on niisuguse õnnetuse lasknud osaks saada sündimisel, lohutavad end võib-olla sellega, et nad pole kunagi teistsuguses olukorras olnudki. Kui aga mind heidetakse välja inimkonnast ja kui ma ei sure sellest barbaarsusest, siis suren ma murest.
Sügavas alandlikkuses emban su jalgu, üllas isand. Lase mul tunda saada oma kõrgelthinnatud heasüdamlikkust ja tee nii, et keegi ei saaks öelda, nagu oleks sinu käsul maa peal üks õnnetu rohkem.
XLIII KIRI
Rõõmustage südamest ja olge tänulik selle kirja pühadele tähemärkidele; laske seda sõnumit suudelda ülemeunuhhil ja mu aedade ülevaatajal. Ma keelan neil teiega midagi ette võtta, öelge, et nad ostaksid mulle puuduva eunuhhi. Täitke oma kohust, nagu seisaksin ma pidevalt teil silme ees, ja pidage meeles, et mida suurem on mu headus, seda karmimalt karistatakse selle kuritarvitamise eest.
XLIV KIRI
Prantsusmaal on kolm seisust: jumalasulased, aadlikud ja ametnikud. Iga seisus vihkab sügavalt kaht ülejäänut. Näiteks kedagi, keda peaks põlgama rumaluse pärast, põlatakse sageli vaid sellepärast, et ta on ametnik.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
1
Pärsia tollane pealinn, praegu linn Iraanis.
2
Pärsia linn Isfahanist põhja pool.
3
Autor ajab segamini kaks Fatimat: Muhamedi tütre, keda kutsuti neitsiks ja kelle järeltulijaiks olid 12 imaami, ning seitsmenda imaami tütre, kelle haud asub Kumis.
4
Linn Pärsia loodeosas.
5
Linn Türgi kirdeosas.
6
Tegelaste nimed on jäetud prantsuspäraseks.
7
Pärslased on šiiidid, kelle meelest kogu vaimulik ja ilmalik võim peab kuuluma Muhamedi väimehe Ali järglastele. Türklased kui sunniidid tunnistavad valitavat võimu ning ei eelista Alid Muhamedi teistele mõttekaaslastele.
8
Pärsia naisi valvatakse palju rangemalt kui türgi ja india naisi. (Autori märkus)
9
Muhamed (570–632 p.Kr.).
10
Kaliif Ali ibn Abu Talib (umbes 600–661) oli Muhamedi mõttekaaslane ja väimees.
11
Kuuetiivaline ingel.
12
Šiiitide kõrgem vaimulik; siin kompliment mullale, sest esimesi imaame – Muhamedi tütre Fatima ja kaliif Ali järeltulijaid – oli kaksteist.
13
Mõeldakse Sunnat, Muhamedi tegude ja ütluste kirjeldusi, mis pandi Koraani täiendavate kogumikena kirja IX sajandiks.
14
Muhamedi pärimus. (Autori märkus.)
15
Linn Türgis.
16
Türgi sadam Vahemere rannikul.
17
Need on nähtavasti Malta rüütlid. (Autori märkus.)
18
Mustad ja valged eunuhhid erinevad sellepoolest, et ühed on täielikult kastreeritud, teised mitte.
19
Pärslannadel on loore neli. (Autori märkus.)
20
Louis XIV (1638–1715)
21
Prantsusmaa kuningatel arvati olevat võime käte abil ravida.