Tõlkinud Virgo Siil Toimetanud Karolin Kaivoja jaehind 17,90 Kujundanud Villu Koskaru 608 lk 6 NBA meistritiitlit 6 korda NBA finaalmängude kõige väärtuslikum mängija 5 korda NBA hooaja kõige väärtuslikum mängija 2 olümpiakulda Korduvalt valitud aasta ning kogu oma põlvkonna parimaks sportlaseks erinevate väljaannete poolt Michael Jordan (snd 1963) on spordilegend, kes 1990ndatel aastatel oli korvpalli tuntuim nägu üle maailma ning paljudele on siiani jäänud ületamatuks mängijaks. Ameerika spordiraamatute autori Roland Lazenby raamat „Michael Jordani elu“ on kõige kiidetum ja mitmekülgsem ülevaade suurest sportlasest. Mahukas raamatus käsitletakse põhjalikult nii noore korvpalluri kasvuaastaid, konflikte ja eesmärkide poole püüdlemist, läbilööki NBA-s kui ka kogu sellega kaasnevat melu, turundust ja inimlikku poolt.
David N. Daniels, Virginia A. Price
Sõna „enneagramm“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ennea, mis tähendab üheksat, ja gramma, mis tähistab märki või kujundit. Enneagramm viitab üheksanurksele tähele ringi sees.
Ent enneagramm on midagi palju enamat kui lihtsalt enese tundmaõppimise mäng. Isiksuslik enneagramm võimaldab lihtsalt ja täpselt kindlaks teha oma isiksusetüübi, aidates ühtlasi kaasa edasisele isiklikule, professionaalsele ja vaimsele arengule. Sellest raamatust leiate üksikasjalikud enneagrammi isiksusetüüpide kirjeldused ja just teie tüübile välja töötatud harjutused, mis aitavad teil ennast ja oma alateadlikke motiive paremini mõista.
Vanaproua Limas, koolipoiss Antiguas, üksikisa Itaalia väikelinnas, häkker Horvaatias – neid ja paljusid teisi maailma eri paigus seovad kentukid, omalaadsed tehnoloogilised lemmikloomad, midagi plüüslelu ja mobiilirakenduse vahepealset, armsad ja pealtnäha süütud seltsilised, kelle väikeste silmakeste kaudu vaatab keegi anonüümne võõras oma „omaniku” eraellu. „Kentukid” viib lugeja rahutukstegeva õhustikuga maailma, kus ei kehti alati samad reeglid mis päriselus. See on lugu tehnoloogia vahendatud inimsuhetest, vuajerismist ja üksindusest, mis on ühtaegu lämmatav, värske ja sügavalt inimlik. Samanta Schweblin (snd Buenos Aireses 1978) on üks omapärasemaid hääli oma põlvkonna Ladina-Ameerika kirjanike seas ja tunnustatumaid novelliste tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses. Ta on varem avaldanud kolm jutukogu ja lühiromaani, tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ja neid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan „Nähtamatu niit” (Loomingu Raamatukogu, 2020).
"Jürgen Kloppi peetakse üheks kõige karismaatilisemaks ja edukamaks jalgpallitreeneriks läbi aegade. Tema kirglik käitumine väljakuservas kütkestab nii fänne kui ka meediat. Ta on vahetu, ligipääsetav ja lõbus, ent samas armutu ja äärmiselt sihikindel – tema eesmärk on teha mängijatest võitjad ja nii sportlase kui ka juhina iseloomustab teda suhtumine „kõik või mitte midagi“. Inglismaa ühel nõudlikumal, Liverpool FC peatreeneri ametikohal on Klopp kunagi suure klubi taas peadpööritavatesse kõrgustesse tõstnud.
Inglis- ja Saksamaa jalgpalli tunnustatud eksperdi Raphael Honigsteini raamat kõneleb Kloppi tõusust ja meeletust edust, toetudes vestlustele nii jalgpalligeeniuse enda kui ka tema pere, sõprade, kolleegide ja mängijatega."
"Björn Diemel on advokaat, kellel on oma pere jaoks väga vähe aega. Murelik abikaasa sunnib teda osalema esoteerilisel koolitusel kohaloleku jõust, et töö ja isiklik elu paremini tasakaalu viia. Koolitus osutub ootamatult edukaks, sest Björn juurutab õpitud tarkusi ka tööl – tõsi küll, mitte päris ette nähtud moel. Kui üks ilmselgelt kriminaalne klient hakkab probleeme tekitama, lööb Björn ta lihtsalt maha, kõiki õpitud tarkusi hoolikalt järgides. „Eneseabimõrvad“ on ohtra musta huumoriga segu eneseabiraamatute tarkustest ja krimiromaanist. See on üks viimaste aastate müüdumaid raamatuid Saksamaal. "
Klassivend ütleb tema kohta „vaikne vaatleja“. Katrina ise peab end kõrvalseisjaks. Kuid kunagi tahtis ta meeleheitlikult kuhugi kuuluda. Mida selline soov endaga kaasa toob, kas lõpupeol juhtunut ajendas juhus, aastaid tagasi külvatud vaen või esmapilgul pisiasi nagu näiteks üks kollane jope, rullub lahti noorteromaanis „Enne lõppu“. See on ühe täiesti tavalise gümnaasiumi abiturientide lugu ühe traagilise sündmuse eel ja järel. "Enne lõppu" on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorteromaani konkursi võidutöö.
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta. Algsele „Meremaa juttude” köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa”.
Kui Korede õhtusöögi katkestab ta õe Ayoola telefonikõne, siis ta juba teab, mida temalt oodatakse – pleegitaja, kummikindad, raudsed närvid ja häirimatu kõht. See oli juba kolmas kallim, kelle kaunitarist Ayoola „enesekaitseks“ teise ilma saadab, ja kolmas jama, mille Korede peab ära klaarima – nii otseses kui kaudses mõttes.
Korede teab, et ta peaks politseisse minema, aga ta armastab oma õde ‒ ega ilmaasjata ei öelda, et pere on alati kõige olulisem. Pingete leevendamiseks käib haiglas õena töötav Korede pihtimas ühele koomapatsiendile, kelle ärkamiseks pole enam lootust.
Ja siis ühel päeval hakkab Ayoola käima kohtamas sümpaatse noore arstiga haiglast, kus Korede töötab – enamgi veel, Korede on temasse salamisi juba pikka aega armunud. Ta ei taha, et too lõpetaks vereloigus, nuga seljas … Ja siis ärkab ootamatult mees, kellele Korede on pihtimas käinud.
Koredel seisab ees mitu rasket valikut.
„Minu õde, sarimõrvar“ on musta huumoriga vürtsitatud lugu verest, mis on paksem kui vesi … ja mida on märksa tülikam vaiba seest kätte saada.
Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. „Elu oli laif“ sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?