Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUÖine maandumispaik. Teine raamat
New York Timesi menuautor Carla Neggers sobitab oma kaasahaaravates romaanides kokku põnevuse, intriigid, romantika ja seiklused nagu ei keegi teine…
Arheoloog Sarah Dunnemore naaseb Tennesseesse, oma lapsepõlvekoju Night’s Landingis, ja on peaaegu kõigeks valmis, välja arvatud uudiseks, et tema kaksikvend Rob sai just Central Parkis snaiprirünnakus raskelt haavata. Naine kiirustab New Yorki, et olla vennaga koos, kuid põrkab kokku Nate Winteriga, kes ei salli mõttetusi ja sai rünnakus kergelt haavata.
Nate on oma töös USA föderaalagendina parim, kuid ta on valmis reegleid rikkuma, et üles otsida tema ja Robi isehakanud tapja. Nate arvab, et ametlik uurimine liigub vales suunas, eriti kui ta saab teada, et Sarah on oma perekonna kuulsale naabrile, Ameerika Ühendriikide presidendile, tütre eest ja tema usaldusisik.
Vaid üks suudlus. Triloogia 1. raamat
Justice Garrettisse armumine oli Patience McGraw’ muidu nii rahuliku lapsepõlve kõrghetk. Ka pärast seda, kui Justice salapäraselt kadus, ei unustanud Patience iial poissi, kes oli ta südame võitnud. Nüüd oli Justice Fool’s Goldis tagasi ja tema kirg mehe vastu sama tugev nagu varem. Kuid kas ta saab tõesti uskuda, et mees uuesti ei jäta teda – ja ta tütart – maha?
Kui ihukaitsja Justice Garrett oli alles noorukieas, tõi tunnistajakaitseprogrammis osalemine ta sellesse idüllilisse linna, ning ta ei unustanud iial selle soojust ega lapsepõlvesõbra armsat ilu. Ta naaseb Fool’s Goldi, et avada siin kaitseakadeemia. Patience’ist, keda ta omal ajal tundis, on saanud täiskasvanud naine. Ta ei suuda vastu panna naise naeratusele ega kehavormidele. Kuid Justice’i minevik tähendab seda, et ta ei sobi abikaasaks ega isaks.
Patience ja Justice arvavad, et suudlevad vaid ühe korra....
Kolm lihtsat sõna. Triloogia 3. raamat
Isabel Beebe arvab, et temal armusuhetes lihtsalt ei vea. Ta noorusearmastus Ford Hendrix ignoreeris kõiki ta kirju. Abikaasa jättis ta maha teise mehe pärast. Ja nüüd tuli Isabel koju, et turgutada oma moekirge ja hoida käigus perekonna pruudirõivaäri, kuni vanemad on valmis selle maha müüma. Siis saab tema tegelda oma tõelise unistuse elluviimisega. Vähemalt selline on ta plaan, kuni seksikas ja võluv Ford naaseb ja Isabel tunneb end taas neljateistaastasena.
Isabeli täiskasvanuna nägemine mõjub ihukaitsjate treenerile Fordile nagu hoop allapoole vööd. Ajal, kui südamevalu sundis teda sõjaväkke astuma, hoidsid Isabeli armsad kirjad teda hulluks minemast. Nüüd ei saa ta silmi – ega huuli – Isabelilt. Ja mehel, kes arvab, et armastust pole olemas, on põhjust jääda igavesti Fool’s Goldi, kui kolm lihtsat sõna veenaksid Isabeli sama tegema.
Aktsiatega rikkas ja vabaks
Tänastel Põhjamaade staarinvestoritel Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda seisu kardinaalselt muuta. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada: see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Erinevalt rikkuse kasvatamisest, mis eeldab juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest nutikamad. Küll aga on nad valmis investeerimisele rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte särva autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine. Raamatus „Aktsiatega rikkaks ja vabaks“ kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet nende lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust seda edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.
Kõige kallim Mary Jane
Mary Jane Seymourile ei meeldiks saada Sir Thomas Latimeri oma õemeheks – neiu tahab teda endale abikaasaks! Aga miks pidi ta seda mõistma just praegu, istudes mehe vastas, kui too esitab talle küsimusi, nagu oleks ta tunnistajapingis…
Mary Jane tahaks heita käed Thomase kaela ümber ja öelda talle, et ta teda armastab…
Õed nagu meie. Mischief Bay, 4. raamat
Õe aiapoolel on rohi alati rohelisem…
Pärast lahutust jäi Harper Szymanskile perekonnanimi, mida mitte keegi ei osanud kirjutada, maja, mida ta ei saanud endale lubada, ja teismeline tütar, kes hoidis temast eemale. Ta oli hädas, et täita oma äsja alustatud virtuaalassistendiäri kõrvalt võimuka ema jaburaid nõudmisi – mille kohaselt kodus pidi olema kõik alati viimase peal tipp-topp – ja maksta ära arved, mille juures olid abiks sellised kliendid nagu Lucas – tüütu elumees, keda ta enda sõnul tõmbasid Harperi poole äsja ahjust võetud küpsised.
Kuigi doktor Stacey Bloom oli pool elu koolipinki nühkinud, ei valmistanud see teda ette kõige hirmutavamaks katsumuseks – emaduseks. Tema ei olnud pärinud Harperi kodukoldehoidjageeni ja elas eituses ega olnud lapse sünniks valmis.
Minu Viljandi
Siin kaante vahel on sürrealistlik sissevaade aastatesse, mis ma olen veetnud selles väikeses linnas. Ma saabusin ühe suvalise rongiga, ise ka imestades, mida ma jälle siin teen. Mu abielu oli läbi, mu peamised kaaslased olid märkmik ja pliiats. Siis hakkasid asjad juhtuma. Ma armusin Disainerisse, mind võlus Preili Pilv, lohutas Emalõvi, vangistas Tiigritüdruk. Mu ümber liikusid diivad, peakokad, ennustajad, diplomaadid, poeedid, muusikud, kindralid, baarmenid, telestaarid ja isegi paadimehed. Ma kogesin lõikuspidusid, folke, kohviku- ja teatristseene, jaanitulesid ja joogatunde. Ja kohvi. Palju kohvi. Aga peamine, mis ma nende aastatega selgeks sain: sa ei saa kirjutada hästi ilma armastuseta.
Surm Niilusel
Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari kõikjal ja püüab nende elu igati ebamugavaks teha. Selgub, et temagi on aurikule pileti ostnud, ning kuigi Poirot ei nõustu Linneti soovil Jacqueline’i takistama, aimab tema süda halba. Aurikul on koos kirev seltskond ning kui seal toimubki mõrv, selgub muidugi, et midagi varjata on kõigil. Ja muidugi peab Poirot oma hallide ajurakkudega lahendama mõistatuse, mis osutub seekord üsna keeruliseks.