Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUStockholm 1794
1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar?
Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.
Stockholmis üles kasvanud iidsest aadlisoost pärineva Niklas Natt och Dagi (1979) Rootsi pealinna elu 18. sajandil naturalistlikult kajastavad romaanid on elavat huvi ja laialdast vastukaja leidnud. Esimene raamat tunnistati 2017. a. Rootsi Krimikirjanike Akadeemia poolt parimaks debüütromaaniks.
Pojengid taeva äärel
Rängas liiklusõnnetuses kaotavad elu pereisa, tütar ja vanavanemad. Ainsana jääb ellu Anneli, kes haiglas koomast ärgates mäletab oma minevikku vaid lünklikult. Tema elu pole enam endine ning naisele tundub, et kõik, mida ta mäletab või arvab teadvat, ei vasta tõele. Anneli sõber, kohalik konstaabel Madis Uhtras ja sõbranna Liina püüavad naist aidata reaalse maailmaga taas kohaneda. Kui aga Madis avastab enne Anneli haiglast kojutulekut tema majast lagunenud laiba, tuleb tal süveneda mõrvajuurdlusse. Selle käigus tuleb ka temal tõdeda, et mitte miski pole nii, nagu esmapilgul näib.
„Pojengid taeva äärel“ on Pille Simoni teine romaan. Konstaabel Madis Uhtras on üks võtmetegelasi ka tema eelmises raamatus „Murakamoos“ (2021).
Maetud minevik
Rahvusvaheline menuk Põhjamaade krimiromaani austajaile
Kui Reykjavíki lähedalt ehitusplatsilt leitakse pooleldi maetud luustik, on uurija Erlendur korraga keset kuriteopaika ja arheoloogilisi väljakaevamisi. Luu luu haaval kaevatakse skelett välja ja koos sellega hakkab selguma ehitusplatsi lähedal elanud perekonna kohutav lugu. Kas luustik kuulub mehele või naisele, on ta ohver või mõrvar ning kas tegemist on lihtsa mõrvajuhtumiga või kaua varjatud õiglase teoga? Politsei ees on keeruline ülesanne, aga aegamööda saab pilt selgemaks: minevik kaevatakse välja mullast, vanadest ajalehtedest, mälusügavustest – ja killud paljastavad ootamatult julma tragöödia.
Seda vana juhtumit lahendada püüdes peab Erlendur samal ajal päästma narkomaanist tütre enesehävitusest ja kuidagi kokku liitma oma lootusetult purunenud pere.
Romaan „Maetud minevik” on pälvinud Põhjamaade krimikirjanduse auhinna Klaasist Võti ja Suurbritannia krimikirjanike ühenduse Kuldse Pistoda parima romaani eest.
Islandi kirjanik Arnaldur Indriðason on sündinud 1961. Pärast paljusid aastaid ajakirjanikutööd ja arvustuste kirjutamist ühes Islandi ajalehes hakkas ta romaane kirjutama. Arnaldur Indriðasonilt on eesti keeles ilmunud romaan „Klaasikamber“ (2012).
Ei taha lood
„Ei taha hambaid pesta!” karjub Hugo isa ja jookseb mööda tuba ringi. Hugo käib tal kannul, hambahari käes. Viimaks õnnestub Hugol isa kinni püüda. Aga nüüd surub isa suu kõvasti kokku. Läbi kokku pressitud huulte on kuulda: „Maa-mm-ei-mmm-taha-hammm-baidmm-pesta!” Siis võtab Hugo appi kavaluse.
Aare ema ei taha töölt koju tulla, Pille vanaema ei taha korralikult käituda, Liinu onu ei taha hambaarsti juurde minna. Nii palju häda nende suurtega! Nüüd peavad lapsed võtma appi kogu kavaluse ja veenmisoskuse, et panna jonnakad täiskasvanud tegema asju nii nagu vaja.
Möldritants. Üheksas Poldarki raamat
Cornwall, 1812–1813. Namparas pakub uus aasta Poldarkide perekonnale rohkesti ootamatusi. Rossil ja Demelzal on üllatavaid … ja murettegevaid uudiseid. Londoni seltskonnas menukaks osutunud Clowance leiab naastes, et tema ja Stephen Carringtoni suhetes on õnn segatud südamevaluga.
Hispaanias löövad vaenupooled lahinguid, Inglismaal muutub poliitiline olukord iga päevaga järjest segasemaks ning Poldarkid ja Warlegganid seisavad silmitsi uute aegadega, mis on tormilised ja kaootilised nagu rahvalik möldritants.
Jookse või sure
Päikeselisel septembripäeval, mil leiab aset Doggerlandi esimene geiparaad ja käes on ka valimiskampaania kõrghetk, on sadam rahvast täis. Kuid äkki muutub lõbus meeleolu täielikuks õudusunenäoks. Keegi tulistab otse rahvamassi. Kui politsei kohale jõuab, on tulistaja juba surnud. Lapseootel kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby on kindlalt otsustanud välja uurida, millised olid mõrtsuka motiivid ja tema elu lõpuosa. See, mis ta avastab, seab ohtu nii tema enda kui ka teiste elu.
Maria Adolfssoni raamatuid kriminaalinspektor Karen Eiken Hornbyst, kes tegutseb Doggerlandi-nimelises fiktiivses saareriigis Skandinaavia ja Suurbritannia vahel, on alates 2018. aastal ilmunud “Eksisammust” palju kiidetud. “Jookse või sure” on sarja neljas osa, mida lugejad on väga oodanud.
Missioonimajandus
Kapitalism on olnud mõnda aega ummikus. Sel ei ole lahendusi paljudele probleemidele: haigustele, ebavõrdsusele, digilõhele – ja kõige ilmekamalt keskkonnakriisile.
Suuri kriise saab lahendada ainult innovaatiliste lahenduste abil. Selleks on tarvis kapitalismi põhjalikku muutust, mis hõlmab ava- ja erasektori koostööd, missioonikeskset mõtlemist ja huvirühmadega arvestamist: jagada ei tule üksnes riske, vaid ka hüvesid. Tuleb mõelda julgelt ja mobiliseerida ressursid sama söakalt, nagu seda tehti Kuule jõudmiseks – seekord ent ränkade ühiskondlike probleemide lahendamiseks.
Selleks peab ühiskonnakord olema kaasav, kestlik ja põhinema innovatsioonil, mis lahendab konkreetseid probleeme. See nõuab ettevõtete, ühiskonna ja avasektori koondumist ühise eesmärgi nimel. Senine tee on umbtee.
Kesktalvised mõrvad
Selle talvise kogumiku lugudes uurivad kuritegusid enamasti Hercule Poirot ja Miss Marple, kuid esindatud on ka Christie teised detektiivid. Nagu alati, näitab Christie ka siin end suurepärase inimpsüühika tundjana ning loo ülesehitamise tõelise meistrina. Just inimeste tundmine teeb Christie lood nii paeluvaks, et nende korduvgi ülelugemine valmistab kindlasti puhast naudingut.
Mis saab jahedal ja pimedal talveõhtul veel mõnusam olla, kui soojas toas koos Christie detektiividega salapäraseid juhtumeid lahendada ja pärast kergendatult hingata, et maailm on jälle turvalisem paik. Või vähemalt mängida autoriga kaasa, et see tõesti nii on.
Kaassõltlase päevik
Liina Viies Zetheliuse raamat “Kaassõltlase päevik” on mitte-eestlaslikult aus ja avatud kirjeldus igapäevaelust, ilma igasuguse ilustamiseta. Üllatuslikult ei ole kõigis maailma probleemides süüdi teised, vaid Liina otsib vastuseid iseenesest ja soovib teha muutusi endas. Raamat tundub esialgu põnev – kellele siis ei meeldiks teiste eraelu lugeda ja analüüsida, kuid ometigi on selles peidus palju muud. Ühtäkki leiad end tõmbamas paralleele oma eluga ja soovid samuti leida vastuseid sarnastele küsimustele. See ei ole lihtsalt elulooraamat, ei ole ka psühholoogiaraamat, vaid hoopis miskit enamat…"