Fjodor Dostojevski

Список книг автора Fjodor Dostojevski


    Nooruk

    Fjodor Dostojevski

    Fjodor Dostojevski suurromaani keskmes on mõisnik Andrei Versilovi vallaspoeg Arkadi Dolgoruki. Kasvanud oma perest eemal, saabub nooruk Peterburi, kus Versilovi ja vürstide Sokolskite vahel on käimas suur pärandiprotsess.
    Keerulised peresuhted koos teadmatuse ning nooruse naiivsuse, tulisuse ja vabaduseihaga asetavad Arkadi otse sündmuste tulipunkti. Ta sõbruneb noore vürst Sokolskiga ja hakkab elama tema kulul. Samal ajal armub Arkadi vana vürsti võluvasse tütresse, mängib edukalt ruletti ja kavatseb tagastada oma võla noorele Sokolskile. Kui too räägib talle oma kaugele läinud armusuhtest Arkadi õe Lizaga, satub nooruk piinlikku olukorda, millest asjatult otsib väljapääsu.
    „Nooruk“ ilmus eesti keeles esmakordselt 1940. aastal kahes köites, kuid teosele toona antud vorm ei ole enam ajakohane. Siinse väljaande tekst on põhjalikult läbi töötatud ja originaaliga võrreldud, oluliselt on parandatud nii sisulist tõlget kui ka stiili. Kahe tõlkija tööd on ühtlustatud ja keelekasutus tänapäevastatud. Lisaväärtuse annavad prantsuskeelsete tsitaatide tõlked ja sõnaseletused, mis esmatrükis puudusid ning mis nüüd pakuvad lugemismugavust ja seni varjatuks jäänud nüansse.

    Kristus inkvisitorin edessä

    Fjodor Dostojevski

    "Kristus inkvisitorin edessä" – Fjodor Dostojevski. Julkaisija – Good Press. Good Press on moneen tyylilajiin keskittynyt laajamittainen julkaisija. Pyrimme julkaisemaan klassikoita ja kaunokirjallisuutta sekä vielä löytämättömiä timantteja. Tuotamme kirjat jotka palavat halusta tulla luetuksi. Good Press painokset ovat tarkasti editoitu ja formatoitu vastaamaan nykyajan lukijan tarpeita ottaen huomioon kaikki e-lukijat ja laitteet. Tavoitteemme on luoda lukijaystävällisiä e-kirjoja, saatavilla laadukkaassa digitaalisessa muodossa.

    Märkmeid surnud majast

    Fjodor Dostojevski

    Inimene on olend, kes harjub kõigega … Vene aadlisoost mõisnik Aleksandr Gorjantšikov on tapnud oma naise. Karistuseks Siberi vangilaagrisse saadetud mehel on keeruline kohaneda eluga mõnitavalt karmides oludes ja teda põlgavate kaasvangide seas. Lõputud päevad mööduvad keset vaenu, pealekaebamist ja jõhkrat füüsilist vägivalda, kus vangistus nüristab vaimu ning lootuse kustumise psühholoogiline mõju on erakordselt rusuv. Ent nii mõnegi võikaid tegusid toime pannud inimese kuritegeliku kesta alt suudab minategelane leida teotahet, töökust, osavust, ligimesearmastust ja hingeilu. FJODOR MIHHAILOVITŠ DOSTOJEVSKI (1821–1881) ilmakuulsad teosed sündisid ajendatult ta enda dramaatilisest ja süngest elusaatusest. Kirjanik pälvis tähelepanu juba oma esimese romaaniga „Vaesed inimesed“ (1846). Ta vahistati väidetava tsaarivastase õõnestustöö eest 1849. aastal ning saadeti sunnitööle. Kibedad vangla-aastad ühes kristliku filosoofia põhimõtetega moodustasid aluspõhja, millele ehitas Dostojevski oma loomingu tähtteosed, sealhulgas poolbiograafilise romaani „Märkmeid surnud majast“ (1861–1862).

    Vennad Karamazovid II osa

    Fjodor Dostojevski

    Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad Karamazovid“ (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute vastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid“ on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid“ teisele köitele on kirjutanud saatesõna Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.

    Vennad Karamazovid. I osa

    Fjodor Dostojevski

    Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad Karamazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute vastuolude puntraks. „Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes köites.

    Alandatud ja solvatud

    Fjodor Dostojevski

    Fjodor Dostojevski (1821-1881) romaan Alandatud ja solvatud, mis esmakordselt lugejateni jõudis 1861. aastal (eesti keeles 1939), on 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav traagilise armastuse lugu.

    Alandatud ja solvatud

    Fjodor Dostojevski

    “Alandatud ja solvatud” on Fjodor Dostojevski 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav armastuse lugu. Peategelase põhiprobleem on kuidas säilitada väljapääsmatus vaesuses inimväärikus. 1.0

    Kuritöö ja karistus

    Fjodor Dostojevski

    Romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide – vastikuse ja kurjuse kehastuse. Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu. Dostojevski sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks. See raamat on spetsiaalselt valmistatud seadmete jaoks, mis toetavad EPUB3 formaati. 1.1 Parandatud kirjavead, märkuste lingid muudetud vanematele e-lugeritele sobivaks, loetud täiendav korrektuur