Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem. Richard Storey

mõju.

      Kui alkoholitarbimise soovituslikke piirnorme, milleks on naiste puhul 2–3 ühikut ja meeste puhul 3–4 ühikut päevas, pidevalt ületada (paraku ei ole need kogused paljude inimeste tegeliku alkoholitarbimisega võrreldavad) ning juua peaaegu iga päev, aitab kõnealune dieet tarbitava alkoholi koguseid vähendada ja halbadest harjumustest vabaneda. Nagu toidukordade vahel näkitsemise puhul, nii tuleb sul ka nüüd murda oma harjumused, mis võivad viia liigse alkoholitarvitamiseni. (Pikema seletuse alkoholiühikute asjus leiad 12. peatükist).

      Athose mäe dieedi järgimine aitab sul reguleerida oma alkoholitarbimist tasemele, mis su tervisele, eriti südamele, pigem kasu toob. Vastavalt munkade pruugile sisaldab dieet mõõdukas koguses (2 ühikut) punast veini kolmel päeval nädalas. Uuringud on tõestanud, et sellisel määral alkoholi tarbimine võib südame tervisele head teha. Siinkohal tuleks siiski meeles pidada mõõdukuse põhimõtet ja mitte liialt hoogu minna.

      VÄHKTÕVE ENNETAMINE

      Umbes kolmandikku kõige levinumatest vähktõve liikidest on võimalik tervisliku toitumise, füüsilise aktiivsuse ja tervisliku kehakaalu säilitamisega ära hoida. Maailma vähiuuringute fond (WCRF) tegeleb pidevalt vähktõvealaste uuringute tulemuste läbivaatamisega ning on nende põhjal koostanud 10 peatähtsat soovitust. Viis neist on seotud toiduga ning need kõik on kooskõlas Athose mäe dieedi põhimõtetega.

      Maailma vähiuuringute fondi soovitused vähiriski vähendamiseks on järgmised.

      • Energiasisaldus. Väldi magustatud jooke. Piira suure energia- sisaldusega (suure kalorsusega) toite (eriti töödeldud toite, millele on lisatud ohtralt suhkrut ning mis on madala kiudainesisalduse või kõrge rasvasisaldusega).

      • Taimetoit. Söö rohkem erinevaid juurvilju, puuvilju, täisteratooteid ja kaunvilju, näiteks ube.

      • Liha. Piira punase liha tarbimist (sealiha, veiseliha, lambaliha) ning väldi töödeldud toite.

      • Alkohol. Kui seda üldse tarbida, siis peaks see piirduma meestel kahe ja naistel ühe ühikuga päevas.

      • Sool. Piira suure soolasisaldusega ja naatriumiühenditega töödeldud toitude söömist.

      VÄHESEM LIHATARBIMINE TEEB KESKKONNALE HEAD

      Athose mäe dieeti järgides tarbid sa vähem loomseid toiduaineid ning avaldad maailma loodusvarudele väiksemat mõju (kui sa juba niigi taimetoitlane pole). Maailma keskmine lihatarbimine on ligemale 42 kg aastas ühe inimese kohta ning koormus, mille see looduskeskkonnale asetab, on nüüdseks üldteada. Suurbritannias süüakse aasta jooksul keskmiselt 80 kg liha inimese kohta, samal ajal kui USAs on see näitaja 125 kg. Praegu süüakse Kreekas sama palju liha kui Suurbritannias, kuid 1960. aastatel, mil seitsme riigi uuringuga algust tehti, sõi keskmine inimene seal aasta jooksul ainult 22 kg liha.

      Viljakasvatusega võrreldes toob loomapidamine kaasa palju suurema kasvuhoonegaaside emissiooni ning vee- ja maakasutuse. Seega, kui järgid Athose mäe dieeti ning tarvitad vähem liha ja piimatooteid, saad sa oma toiduvaliku kaudu enda keskkonnamõju olulisel määral vähendada. Kui pidada silmas toitumise eetilisi ja keskkonnaaspekte, on taimetoit parim valik.

      Arvestades lihakoguseid, mida praeguses maailmas tarbitakse, ei ole kõigil võimalust valida mahetoidul ja vabapidamisel kasvanud loomade liha, kuna kõikide lihaloomade vabapidamiseks ei jätkuks maailmas ruumi. Tööstuslik loomapidamine, mis peaks nõudlust rahuldama, ei ole pikemas plaanis samuti elujõuline, sest loomade heaolu kõrval on probleemiks selliste farmide järjest kasvav vajadus maa järele, et loomi toita, ning see asetab maailma toidujulgeoleku ohtu. Sellist tüüpi farmidega on rohkesti muidki muresid, näiteks resistentsus antibiootikumidele, vee saastamine ja mullaerosioon.

      Loomakasvatussektori arvele saab panna 18 protsenti maailma süsihappegaasi emissioonist ning kui selle kõrvale lisada muud maailma toidujulgeoleku mured, ei ole üllatav, et kuuleme poliitikute, ÜRO esindajate ja keskkonnakaitsjate suust üleskutseid liha tarbimist vähendada, olgu selleks kas või üks lihavaba päev nädalas.

      Kui võrrelda 1 kilo veiseliha ja 1 kilo tofu tootmisel vabaneva süsihappegaasi (CO2) koguseid, on vahe dramaatiline. Ühest Hollandis korraldatud uuringust selgus, et kui Hollandis tekib ühe kilo veiseliha tootmisel 22 kg süsihappegaasi, siis Brasiilias on selleks näitajaks 335 kg (mis võrdub kogusega, mida paiskab õhku keskmine auto 1600 km pikkusel teekonnal). Samas vabaneb ühe kilo proteiinirikka, sojaubadest valmistatava tofu tootmisel vaid 4 kg süsihappegaasi.

      Vähesem lihasöömine ja üleminek peamiselt taimsele toidule jätaks osa põllumajandusmaast vabaks, et sellele puid või muid taimi istutada, mis atmosfäärist süsihappegaasi seoksid, ning nii jääks rohkem teravilja inimeste toidulauale. Praegu kasutatakse enam kui kolmandikku maailmas kasvatatavast teraviljast ja ligemale 90 % sojast loomasöödaks.

      Oxfam on uurinud mõju, mida loomakasvatus avaldab maailma niigi kasinatele mageveevarudele. Uuringu käigus arvestati välja vee kogused, mida vajatakse veiseliha ja ubade tootmiseks, et tuua välja nende erinev keskkonnamõju. Poole kilo veiseliha tootmiseks kulub jahmatavas koguses vett: 6810 liitrit. Poole kilo ubade kasvatamiseks kulub vett 818 liitrit. Seega, kui valid pere toidukorraks veiseliha asemel oad, hoiad kokku 6000 liitrit (rohkem kui 17 vannitäit) vett.

      PAREM SULLE JA PAREM MAAILMALE

      Erinevad teadlased jagavad arusaama, et vähem töödeldud ja loomulikum, kodus valmistatud toit parandab tervist ja vähendab läänemaailmas levinud krooniliste haiguste – südamehaiguste, insuldi, diabeedi ja vähi – ohtu.

      Athose mäe munkade toidussesuhtumisele on raske vastu vaielda. Mitmel erineval moel toob see kasu nii tervisele kui ka keskkonnale. Kui sa selle omaks võtad, nii nagu käesolevas raamatus kirjas, aitab see suhteliselt lihtsalt ja järjepidevalt kaalus alla võtta ning omandada uusi harjumusi ja toiduvalmistamisviise, mis aitavad kogu ülejäänud elu kehakaalu kontrolli all hoida.

      5. peatükk

      ATHOSE MÄE DIEEDI KAVA

      Athose mäe dieet ei keskendu kalorite lugemisele ega ebatervislikele äärmustele, vaid sinu suhtumise muutmisele. Peale selle, et see dieet aitab sul kaalu alandada ja säilitada, on see sinu seniste söömisharjumustega võrreldes ilmselt ka odavam, tervislikum ja keskkonnasõbralikum.

      Athose mäe toitumiskava aitab sul vabaneda “dieedipidaja” mentaliteedist ning austada ja väärtustada toitu, mida sa sööd. Arvestades, et igasse nädalasse kuulub ka “pidupäev”, ei pea sa endale ütlema ei-sid, mille kehtivusaeg on määramatu. Selle asemel saad välja arendada tasakaalukama suhtumise toidusse, öeldes endale pigem “mitte täna” kui “mitte kunagi”.

      Dieet kujutab endast väikeste muudatustega versiooni Athose mäe munkade toitumistavadest ning selles on arvestatud suurema toiduainete valikuga, sellisega, nagu see on meile kättesaadav. Me pakume laias valikus erinevatest maailma köökidest pärinevaid retsepte, kus loomseid valke kasutatakse vähe või üldse mitte – näiteks Aasia, Lähis-Ida ning muidugi ka Vahemere maade omi.

      Kui hakkad dieeti oma igapäevaeluga kohandama, mõtle munkadele, nende söömisharjumustele ja aktiivsele eluviisile. Nende usk ja Athose mäe looduslikud olud on andnud neile mõõduka ja tagasihoidliku toiduvaliku, mis pärineb nende endi haritud põldudelt ja ümbruskonnast, ning nädalarütmi, mis sisaldab paastupäevi, mõõdukuspäevi ja vahel ettetulevaid kirikupühi ehk pidupäevi.

      KOLM SÖÖMISVIISI

      Vahelduvus on üks Athose mäe dieedi aluspõhimõtetest. Toiduvaliku osas on kolme erinevat tüüpi päevi: paastupäevad, mõõdukuspäevad ja pidupäevad.

      PAASTUPÄEVAD

      (kolm päeva nädalas – näiteks esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti)

      • Ei mingeid loomseid valke, st piimatooteid, mune, punast liha, kala või kana.

      • Alkoholi ei tarbita.

      • Toiduõli ja muude toiduvalmistamisrasvade