Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem. Richard Storey

päevalugemisi pühakirjast (mida vahetevahel katkestavad abti sõnavõtud). Suurem osa söögikordadest kestab 20 minutit ning need lõpevad, kui abt kella helistab. Kuigi mungad vaatavad söömisele kui kütuse tankimisele, on nende toiduvalik maitsev ja mitmekesine, sisaldades suppe, aedvilju, ube ja teisi kaunvilju, isevalmistatud salateid, leiba ja puuvilju.

      Nende söömisrütm püsib ühesugusena: esmaspäevad, kolmapäevad ja reeded on paastupäevad, mil süüakse peamiselt taimetoitu – piima, loomseid valke, veini ega oliiviõli ei tarbita. Paastupäevaroad valmistatakse pigem vee kui õliga. Hoolimata teatud piirangutest sisaldab tüüpiline paastupäeva menüü küllaldaselt toitu: on üsna tavaline, et toitu jääb üle, siis kasutatakse ülejääke järgmise päeva toidu valmistamiseks või antakse need kloostri kassidele, kes elavad peamiselt oma hiirepüügioskuste najal – nälga ei jää keegi.

      Ülejäänud nädalapäevad (kui just mõnd kirikupüha tulekul pole) on niinimetatud mõõdukuspäevad, mil päevamenüüd laiendatakse kala, juustu, munade, veini ja jogurtiga.

      Kirikupühad on rõõmsad sündmused ning siis troonivad toidulaual isepüütud värske kala, koogid ja maiustused, mõnikord serveeritakse isegi jäätist. Mungad näevad neis maiuspalasid, kuid isegi pühade ajal süüakse mõõdukalt.

      2. peatükk

      MIDA KUJUTAB ENDAST PAASTUMINE?

      Paastumisel on erinevaid vorme. Kui arst käsib sul paastuda, mõtleb ta seda, et jooksid ainult vett ega sööks midagi. Religioosne paast on erinevates usundites erinev ning selle intensiivsus võib sõltuda sellest, kui usklik või pühendunud ollakse. Näiteks islamiusulised ei tohi paastukuu ramadaani kestel päevasel ajal ivagi suhu pista ning katoliiklased ei söö reedeti liha (nii on kalast saanud traditsiooniline valik).

      Paastumine ei tähenda alati täielikku toidust loobumist. Sageli tähendab see lihtsamat toitu. Kreeka-katoliku usus tähendab see loobumist lihast, kalast ja piimatoodetest (juust, piim, jogurt), alkoholist ja toiduõlist. Süüakse ainult niipalju, kui keha normaalseks funktsioneerimiseks vajab – ei kübetki rohkem. Athose mäe dieedi juures peame me kinni munkade paastureeglitest. Nende jaoks tähendab paastumine lihtsa toidu söömist mõõdukates, kuid mitte piiratud kogustes, ning liha, piimatoodete, alkoholi ja toiduõli vältimist. Toidud on lihtsamad ja kogused väiksemad ning mungad ei näkitse söögivaheaegadel.

      Mis iganes kavatsustel ja eesmärkidel söövad mungad esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti taimetoitu. Ent kui mõnelt mungalt küsida, miks nad taimetoitu söövad, ei oska nad sellele vastata, sest nad ei pea ennast taimetoitlasteks.

      Mungad ei arva, et nende toiduvalik on paastupäevadel piiratud – see on lihtsalt teistsugune. See on üks osa nende soovist teha asju mõõdutundega. Nende vahelduv paastumine on viis anda kehale puhkust, puhastades sellega mitte ainult keha, vaid ka meelt. Mungad ei tunne erilist huvi hüvede vastu, mis paastuga kaasneda võivad: parem tervis, kehakaalu kontrolli all hoidmine, pikem eluiga. Munkade jaoks on need vaid vähest huvi pakkuvad lisaväärtused eluviisile, mida nad on järginud üle tuhande aasta – kloostritoit on vaid vahend eesmärgi saavutamiseks.

      Kloostri söögikorrad on ühised ettevõtmised, mis leiavad alati aset reflektooriumis – ruumis, mis asetseb tavaliselt peakiriku uste vastas. Nii on munkadel lihtsam söögikordi liturgilisse elumustrisse lülitada – neist saab jumalateenistuste pikendus. Regulaarne paastumine lubab munkadel alistada kõik liialdamissoovid ning laseb neil koondada oma tähelepanu vennale, kelle ülesandeks on pühakirja ettelugemine. Mõõdukus aitab aplust ohjes hoida. Paastumine ja enesekontroll on voorused.

      PAASTUMINE 21. SAJANDIL

      Nii paastumine kui ka taimetoitlus on tänapäeval dieetidega tegelevates ringkondades väga populaarsed, kuid ometi pole kummaski midagi uut. Juba 19. sajandi keskpaiku kirjutas dr Hookey raamatu “Ei hommikusöögile” (The No Breakfast Plan). Taimetoitlust on ammu kiidetud kui võimalust tervise parandamiseks ja vaimsuse arendamiseks ning selle juuri võib otsida Vahemere maade idaosa ja Vana-India kultuurist. Kreeka filosoof Pythagoras võttis taimetoitluse kiituseks sõna juba enam kui 2500 aastat tagasi ning paljude maailma religioonide – budismi, hinduismi, džainismi ja šintoismi tavade hulka kuuluvad taimetoitlus ja regulaarne paastumine. Regulaarset paastumist on pikka aega praktiseeritud ka juutide, kristlaste ja moslemite seas kui puhastumise ja meeleparanduse vormi.

      Viimase sajandi-poolteise jooksul on arstid kogu maailmast soovitanud paastumist ravivõttena väga mitmesuguste tervisehädade puhul, alates reumast ja nakkushaigustest ning lõpetades eesmärgiga soolestikku puhastada.

      KUIDAS ATHOSE MÄE DIEEDI PAASTUPÄEVAD TERVISE PARANEMISELE KAASA AITAVAD

      Pole mingit kahtlust, et Athose mäe mungad naudivad pikka ja tervet elu, mis on paljudest läänemaailma katkuna ründavatest vaevustest vaba. Nende rekordilistes tervisenäitajates on kindlasti oma osa ka suhteliselt aeglasel elustiilil ning eksistentsiaalsete murede puudumisel, kuid lisapanuse annavad ka kolm taimetoidupäeva nädalas.

      Tarbitavate kalorite loomulik vähendamine paastupäevadel toob tervisele palju kasu. Usume siiski, et munkade heade tervisenäitajate taga ei ole ainult paastumine. See on paastumise ja lisanduva kolme mõõdukusepäeva kombineerimine, mis füüsilist ja vaimset tervist hoida aitab.

      Paastumine (ja mõõdukus) aitavad kehal puhata ja puhastuda. Järjest rohkem lisandub teaduslikke tõendeid, et lühikesed paastumisperioodid aitavad tervist parandada. Paastumine aitab korrastada vererõhku (kõrge vererõhuga kaasneb suurem insuldi- ja südamehaiguste oht), parandab insuliinitundlikkust (vähendades diabeeti haigestumise ohtu), parendab lipiidide tasakaalu veres (veres sisalduva rasva ja kolesterooli taset). Samuti leidub tõendeid, et see aitab eluiga pikendada, aju tervena hoida ning vähiriski alandada.

      Oma osa on ka varajastel õhtusöökidel. Mida varem me oma päeva viimase toidukorra sööme, seda kauem on kehal aega puhata ja taastuda. Paljud lääne inimesed näevad söömises 24/7 kestvat ajaviidet, samal ajal kui Athose mäe dieediga kaasnev paastumine on lihtsalt viis, kuidas teisiti söömist mõõdukalt söömisega tasakaalustada. See on täiesti teostatav.

      Athose mäe mungad söövad sellisel viisil iga päev, iga kuu, iga aasta. See ei ole nende jaoks dieet lääne mõistes, see on nende eluviis ning selle püsikindlus jätab neile vähe võimalusi rongilt maha hüppamiseks. Jojoefekt, mis paljusid tänapäeva dieete iseloomustab, tekib lihtsalt, kui seniste toitumisharjumuste juurde naastakse – kehakaal hüppab üles, tavaliselt kiiremini, kui see alanes.

      3. peatükk

      ATHOSE MÄE DIEEDI MÕTE

      MILLE POOLEST SEE TEISTEST ERINEB JA KUIDAS SEE TOIMIB

      Uuringud näitavad, et Athose mäe mungad kuuluvad maailma kõige parema tervisega inimeste hulka. Aristotelese ülikoolis Thessaloníkis uuriti munkade tervist, füüsilist vormi ja pikaealisust. Uuringu tulemused olid hämmastavad. Vähki ei esine peaaegu üldse, eriti mao-, soole-, söögitoru- ja seedetrakti, põie- ning eesnäärmevähki. Insulte ja südameatakke tuleb ette haruharva ning Alzheimeri tõvest pole õieti kuuldudki.

      Athose munkade keskmine eluiga on pikem kui Kreeka maismaaosa meestel. Kloostrite kalmistutel on näha, et suurem osa sinna maetutest on elanud kaheksakümnendate ja üheksakümnendate eluaastateni. 2013. aasta maikuus uuriti kaht kloostri kalmistut ning selgus, et esimesele kalmistule maetud elasid keskmiselt 87 eluaasta ja teisel 89 eluaasta vanuseks. Briti meeste keskmine oodatav eluiga on 79 ning Kreeka meestel 78 eluaastat (MTO, 2011).

      Munkade pikaealisus on tavaliselt pandud kloostri toitumisviisi arvele, mis sarnaneb tüüpilisele Kreeka talupojatoidule ehk nn Vahemere dieedile: kõrge juur- ja kaunviljade osakaal, puuviljad, pähklid, täisteraviljatooted ja oliiviõli. Vahemere dieeti iseloomustab ka mõõdukas kala, linnuliha ja punase veini tarbimine ning madal piimatoodete, punase liha, töödeldud toidu ja maiustuste osakaal.

      Toit, mida kloostrites süüakse, on värske, mahedalt kasvatatud ja hooajaline. Mungad ei söö peaaegu üldse liha ega töödeldud toitu ning varieerivad toiduõliga valmistatud toite veega valmistatud toitudega, andes maole kolmel päeval