Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem. Richard Storey

Читать онлайн.
Название Athose mäe dieet. Vahemere maade toidud, mis aitavad kaotada kaalu, näida nooremana ja elada kauem
Автор произведения Richard Storey
Жанр Кулинария
Серия
Издательство Кулинария
Год выпуска 2015
isbn 9789949963218



Скачать книгу

MIKS ATHOSE MÄE DIEET SULLE MEELDIMA HAKKAB

      Athose mäe dieet ei kujuta endast tavapärast karmi toitumisrežiimi, mida iseloomustavad ranged reeglid ja spetsiaalsed toidulisandid. See on säästlik ja mõõdukas toitumisviis. Kui sa juba tunned rõõmu värsketest hooajalistest köögiviljadest ning oskad hinnata värske kala ja kanaliha maitset, peaks see dieet sulle hästi sobima. Ent kui sinu poenimekiri sisaldab tavaliselt valmistoite, töödeldud toitu, hulgaliselt loomaliha ja alkoholi, võib Athose mäe dieet sulle tõelise ilmutusena tunduda.

      Võtab vaid kolm nädalat, et märkaksid, kuidas su keha ja ainevahetus reageerivad väikestele muudatustele söömis- ja ostuharjumustes. Athose mäe dieedi katsetamisel osalenud vabatahtlikud on meile korduvalt jutustanud, kuidas see on nende jaoks kaasa toonud muutusi mõtlemises, keskendumis- ja tähelepanuvõimes, millega on kaasnenud:

      • suuremad teadmised köögiviljadest, nauding nende söömisest ja valmistamisest;

      • näljasööstude puudumine (kadumine);

      • igasuguse ilmajäetustunde puudumine;

      • vähenenud isu loomaliha järele;

      • tunduvalt väiksem valmistoidu tarbimine;

      • paindlik söömis- ja dieedikava;

      • mõistlikul tasemel alkoholitarbimine;

      • toiduülejääkide vähenemine;

      • tuntav kokkuhoid söögi ja joogi arvelt.

      KIIRDIEEDID

      Dieedid tulevad ja lähevad. On arvatud, et Suurbritannias, kus elab 12 miljonit rasvunud ja 24 miljonit ülekaalulist inimest, peab ühel ajahetkel üht või teist tüüpi dieeti vähemalt 27 miljonit inimest. Paljusid neist võib nimetada kiir- või moedieetideks. Termin “moedieet” kõlab üsna kurvalt, sest sama ruttu kui need dieedid populaarseks saavad, vajuvad nad unustuse hõlma. Kas mäletate veel greibidieeti? Kapsasupidieeti? Veregrupidieeti? Tsoonidieeti? Atkinsi dieeti? Dukani dieeti? South Beachi (lõunaranniku) dieeti? Kõik need olid omal ajal edukad – lühikest aega. Epiteet “moehullus” tähendab ka seda, et dieet ei tugine üldiselt tunnustatud arusaamadele tervislikust toitumisest, ning sageli on ilmnenud, et see ei toimi või sellest on väga raske kinni pidada.

      ENESEPIIRAMISE LÕKS

      Suur osa dieetidest kukub läbi, sest on keskendunud millestki loobumisele. Enamik inimesi on võimelised oma söömis- ja tarbimisharjumusi mõneks ajaks muutma. Iga uue dieediga kaasneb algul innukas õhin, kuid mõne aja pärast see lahtub. Kui põhjuseks ei saa vana hea kiusatus, mis sunnib iga kord külmkapiust avama, kui sellest möödutakse, või küpsisekarpi revideerima, et see kenasti tühjaks teha, saab selleks sotsiaalne surve. Raskused tekivad siis, kui puututakse kokku piiratud valikutega restoranimenüüs, praetaldrikuga, mille tõstavad sulle parimate soovidega ette sind võõrustavad sõbrad, või suupistelauaga peoõhtul, mis tekitab kiusatuse maitsta õhtu jooksul natuke kõigest.

      Loobumine ainult suurendab tungi selle järele, millest sa loobunud oled. Pelgalt fakt, et dieet sunnib sind loobuma millestki, mis sulle väga meeldib, paneb su mõtted selle ümber keerlema. Kui loobumus on kestnud küllalt kaua, muutub kiusatus viimaks väljakannatamatuks ning “suutäiest, mis ei tee ju midagi halba” saab märkamatult terve kõhutäis. Nädal aega ei kübetki šokolaadi – seejärel kaks tahvlit korraga… Sellise nõrkushetke ja veel paari libastumise järel annab suurem osa dieedipidajaist alla, mõeldes: “Tühja kah. See dieet ei tööta. Mina loobun.”

      Viga pole dieedis, vaid ebaloomulikus ja püsivas ilmajäetustundes, mis sellega kaasas käib. Põhjus, miks kiir- ja moedieedid läbi kukuvad, seisneb selles, et nendega kaasnevad tõsised loobumised ja tugev kalorite kärpimine, mis sunnivad keha energia saamiseks lihaseid lammutama. Kiirdieedi tulemusel kehakaal tõepoolest langeb, kuid see tuleb vähenenud rasva kõrval ka glükogeeni ja proteiinide arvelt. Viimaks püüab keha raisatud energiavarusid taastada ning algne kaalukaotus jääb toppama. Mida väiksem on su lihasmass, seda aeglasem on ainevahetus, mille tulemusel hakkab rasv hõlpsamalt kogunema, kui dieet lõpetatakse. Seda tüüpi dieedid toimivad lühikest aega, kuid viimaks leiab su keha, et tegemist on näljaga, ning hakkab otsima kõiki võimalusi varude talletamiseks. Jojodieet on ainevahetuse jaoks nagu sõit Ameerika mägedel.

      Kui eelnevast jutust veel ei piisanud, siis vähe sellest, et vaegtoitumine ei suuda pakkuda kiiret tervise paranemist, viib kiire kaalukaotus ka tuge pakkuva nahaaluse rasvakihi kadumisele, mis omakorda võib viia kortsude tekkimiseni.

      MÕÕDUKUSE TÄHELEPANUVÄÄRNE MÕJU

      Athose mäe dieet ei tähenda endale kauakestvate piirangute seadmist. See ei ole eitamisdieet. Siin ei ole pistmist kalorite lugemisega – mungad ei loetle midagi peale sõlmede oma palvenööril. Kui oled seda dieeti mõne nädala järginud, muutub sinu suhtumine toitumisse kiiresti. Teravad näljasööstud ja nendele järgnev liigsöömine kaovad minevikku. Sinu suhtumine tugevalt töödeldud supermarketi-lasanjesse muutub igaveseks. Toiduülejäägid kahanevad olematuse piirile, sest söömata toitu, mida ära visata, jääb väga vähe järele. Athose mäe dieet asetab sind tagasi kindlale pinnale ning lubab sulle, et süütunne või ahistav ilmajäetustunne ei vaeva sind üldse, või kui, siis väga vähesel määral.

      Põhjus, miks Athose mäe dieet toimib ja kaotatud kilod pärast soovitud kehakaaluni jõudmist tagasi ei tule, seisneb selles, et paari-kolme nädala jooksul viib see sind automaatselt oma söömisharjumuste ümberhindamiseni. Asi ei ole niivõrd dieedis, kuivõrd selles, mida me toidust mõtleme ja kuidas me seda tarbime; selles, kuidas see meie elu kujundab ja tervist mõjutab. See dieet on sündinud täiuslike tegurite koosmõjul: ta on nauditav, paindlik, ja mis kõige tähtsam – teostatav.

      Munkade jaoks on toidud loomingu, mitte mugavuse küsimus. Kloostritesse valmistoite ega töödeldud toiduaineid ei satu. Mungad võtavad aega, et oma köökides maitsvaid ja toitvaid roogi valmistada, kasutades hooajalisi mahedalt kasvatatud toiduaineid ja ürte, mis pärinevad enamasti nende endi aedadest, põldudelt ja õlipuusaludest. Mungad kasvatavad ise nisu ja küpsetavad ise oma igapäevast täisteraleiba.

      Ka ei ole mungad täiskarsklased. Pooli nende söögiaegadest saadab isevalmistatud vein, mida serveerimiseks suurtest vaatidest pudelitesse ümber valatakse.

      Athose mäe mungad ei tegele dieedipidamisega. See, mida me siin raamatus Athose mäe dieediks nimetame, on lihtsalt Kreeka õigeusumunkade toitumisviis, mis on ühesugusena püsinud üle tuhande aasta. See on hoidnud neid saledatena, heas vormis ja ebatavaliselt tervetena läbi nende pikkade elude. Kui hakkad rõõmu tundma paindlikkusest ja ilmajäetustunde puudumisest, mida Athose mäe dieedi järgimine tõotab, siis kaalulangus, mida saadavad suurem kehaline aktiivsus ja parem tervis, on asja loomulikuks jätkuks.

      TEE TAGASI SALEDAMA, TERVEMA JA PIKEMA ELU JUURDE

      Athose mäe dieet kujutab endast toitumisviisi, mida järgisid meie vaarvanemad. Mõtle ennast tagasi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse aastatesse. Sel ajal töödeldud toiduaineid ei olnud. Toiduaineid osteti kohalikelt spetsialiseerunud väikepoodnikelt, valmistoite ja kulinaarialette ei tuntud, hamburgeriputkasid ja pitsasid pakkuvaid kiirsöögikohti polnud veel avatud; juur- ja puuviljad olid rangelt hooajalised; keemilisi säilitusaineid ja toiduvärve ei olnud olemas; mürgiseid sünteetilisi pestitsiide, herbitsiide ja fungitsiide ei tuntud.

      Meie esivanemate toidulaual oli rikkalikult puu- ja juurvilju, herneid, läätsi ja ube – kõike seda, mida me 21. sajandil sageli “supertoiduainetena” tunneme. Toiduportsjonite suurus oli tagasihoidlik. Liha oli kallis, seda söödi harva kui maiuspala ning täiendati hooajaliste köögiviljade rikkaliku valikuga. Odavad toiduained olid ühtlasi ka need, mis Victoria ajastu inimeste tervisele head tegid. Juurvilju, sibulaid, vesikressi, peeti ja kapsast söödi palju ning need olid mahedalt kasvanud. Rasvane kala ja mereannid, oad, läätsed ja herned olid odavad ja sageli laual. Tänapäeva läänemaailmas lubame endale ülesöömist ning kannatame samal ajal toitainevaeguse all.

      Üks Suurbritannia populaarsemaid supermarketeid müüb veiselihaga lasanjet, mis sisaldab