Название | Kui headel inimestel on kõrvalsuhted |
---|---|
Автор произведения | Mira Kirshenbaum |
Жанр | Самосовершенствование |
Серия | |
Издательство | Самосовершенствование |
Год выпуска | 2014 |
isbn | 9789949504510 |
Sa ehk üllatud, kuuldes mind seda ütlemas. Inimesed võivad sattuda tõeliselt keerulistesse olukordadesse ja meil kõigil on hetki, kui oleme pimedad ja impulsiivsed. Kuid tavaliselt see ei domineeri. Selle asemel näen, et oleme targemad ja rohkem tervisele ning paranemisele orienteeritud, kui arvame.
Kord küsis intervjueerija minult, kas suudaksin kokku võtta kõike, mida psühholoogia kohta tean, kümne või vähema sõnaga. Ütlesin, et suudan seda teha kolme sõnaga: inimesed saavad hakkama.
See tähendab, et ka sina saad sellega hakkama. Sa oled saanud hakkama minevikus ja teed seda ka tulevikus. Ja kui sa suudad seda tunnistada, siis oled hoolimata oma vigadest ja hooletustest palju vähem murelik. Ja kui vähem muretsed, oled palju paremas olukorras, et välja mõtelda, mida ja kuidas sa tegema peaksid.
Ära mõtle, et küll ma kunagi hakkama saan. Sa saad hakkama juba praegu – sellel, mis teed, on põhjus. Sa tahad teada, mis põhjuseks on? Jõuan selleni hetke pärast. Asi on selles, et su armulugu on viis hakkama saada. Kui suudad seda näha, oled õnneseen. John pidi põrgu läbi tegema, et seda välja mõelda.
John, 36, tuli minu juurde hambavalu emotsionaalse ekvivalendiga. Ta oli väga armastatud loomatohter, meeldiv mees, kes tegi oma tööd südamega. Kuid ta oli ka hapuksminevas abielus. Ta naine oli hea inimene, kuid neil olid juba ammu jututeemad otsa lõppenud. Ja põhjustel, mida John ei mõistnud, oli naine viimase paari aasta jooksul tema suhtes üha kriitilisemaks muutunud.
John ei suutnud välja mõelda, kas nad olid kauged oma tülitsemise tõttu või tülitsesid nad oma kasvava kauguse tõttu. Paistis, nagu oleks ta naine muutumas, kuid John oli kahtlema hakanud, et äkki oli see tema ise, kes naisest eemale tõmbus. Ta teadis kindlalt vaid seda, et kui kasvas kaugus, kasvas ka pinge, ja näägutamine niisamuti. See tundus ühena neist abieludest, mida hoiavad koos vaid lapsed ja harjumus.
Just sel ajal tutvus väga haavatav John Pattyga. Naine oli lahutatud õpetaja, kes elas naabruskonnas – nad kohtusid kohaliku tiigi ääres koeri jalutades. Nende suhe algas vabalt ja lõbusalt, peatselt olid nad armunud ja siis muutus suhe seksuaalseks. See polnud kirglik kõrvalsuhe; nad otsisid mugavust ja lähedust.
TÕDE TULEB VÄLJA. John nii armastas kui vihkas iga hetke oma kõrvalehüppest. Osa ta suhtest Pattyga oli suurepärane. Naine võis olla lõbus, soe ja armastav, kõike seda, mis ta abielus puudus. Pole midagi paremat kui armuda kellessegi. Ja selle muutis veel paremaks viis, kuidas Patty mõistis ta haigetsaanud ja näljast südant ja oskas seda ravida.
Samal ajal hämmastas meest, kui ruttu ilmutasid end Patty väsitavad kalduvused. Ta võis olla väga enesekeskne, kamandav, ja tal oli vahel ebamugav komme pidada loenguid ilmsetest asjadest. John tundis, et on vaid aja küsimus, kui Patty teda kritiseerima hakkab.
Kuid enamasti olid asjad ilusad. Halvad asjad möödusid nagu vihmahoog päikesepaistelisel päeval. Hetkel ei suutnud ta Pattyst küllalt saada. Kuid John tunnetas, et silmapiiri taga ootavad teda paljud tormid.
Ühel päeval helistas Patty järjekindlalt Johnile töö juurde ja neil oli mitu pingelist ja õnnetut vestlust. Mees oli lootnud varastada neile mõned tunnid pikal saabuval nädalavahetusel, kuid pereplaanid nurjasid need. Patty oli pahane. Miks ei leidnud mees rohkem aega tema jaoks? Miks ta rohkem ei püüdnud? Kuidas võis Patty teada, et mees lihtsalt teda ära ei kasutanud?
Küsimusi tuli üha juurde. Kas ta magas ikka veel oma naisega? John püüdis hoiduda viimasele küsimusele vastamast. Kuid Patty vastus oli põhiliselt, et ta valetas, kui ütles ei, ja reetis teda, kui ütles jah.
Mees tundis nende telefonikõnede järel suurt hingepiina. Sel õhtul, kui ta naine oli voodisse läinud – ta magas sügavalt ja norskas kõvasti –, hiilis John majast välja. Ta leidis end luuramas Patty maja ees lootuses, et Pattyl tuleb mingil hullumeelsel põhjusel pähe kell üks hommikul majast välja astuda, ainult selleks, et… temaga kokku saada. Ja siis ehk langeksid nad teineteisele käte vahele.
Siis taipas John, et ta on suures hädas. Ta hakkab käituma hullumeelselt.
DŽINNI TAGASI PUDELISSE PANEK. Johni luuramine oma armukese maja ees keset ööd kainestas teda ja muutis ta pilgu selgemaks. Kuidagi suutis ta näha läbi nende praeguse kire. Ta taipas, et Patty oli lihtsalt veel üks naine ja et peatselt muutub nende suur armulugu veel üheks suhteks. Teiste sõnadega mitte millekski eriliseks, et perekonda lõhkuda. Ta oli tundnud vaid seda, kui imeline on suhte esimene etapp, ja mitte seda, kui imeline on Patty.
Mees oli öelnud, et talle meeldib sama muusika mis Pattylegi, kuid tegelikult ei meeldinud. Ja asi polnud ainult muusikas.
Samal ajal näitas Johni kõrvalsuhe talle tema abielu teises valguses. Ta võrdles, kuidas ta kohtles Pattyt ja kuidas ta kohtles oma naist. Milline erinevus. Miks ei pidanud ta naine kibestuma, kui ta teda niimoodi kohtles? Miks ei võiks naine kohelda teda nii nagu Patty, kui mees hakkaks kohtlema teda nii, nagu ta Pattyt kohtles?
John sai midagi ilmutuselaadset. Ta polnud mees, kes oli lõksus halvas abielus ja keda ingel oli päästma tulnud. Ei. Ta oli mees, kes oli tõenäoliselt andnud rohkem kui oma osa oma abielu hapuksminekusse ja kelle arust oli kergem leida armastust naise juurest, kellega tal polnud ühiseid mälestusi.
See ajas ikka veel segadusse, aga läbi segaduse nägi John, et tal oli olnud oma hoog ja et see tõi ta tagasi tema naise juurde. See oli tõsi: ta suutis teda paremini hinnata ja tahtis rohkem oma abieluga tööd teha. Ta tundis, et tal pole valikut. Pisaratega ja kahtlushoogudest hoolimata lõpetas John selle kõrvalsuhte.
Ta naine ei saanud sellest armuloost kunagi teada. Mõne aja pärast pidi John Pattyle mõeldes alati tunnistama, et kogu kogemus oli kohutavalt mõttetu.
Kuid kas oli?
Johni lugu on näide sellest, mida ma nimetan varjatud tarkuseks. Ma näen seda peaaegu kõigi puhul, kes satuvad suhtesse kahe inimesega. Keerulise segaduse all on teatud sügav ja peen tarkus, ja kui seda kuulata ja hoolikalt järgida, viib see hättasattumise esmase põhjuse parandamiseni.
See, mis välja tuleb, on igaühe jaoks erinev. Mõned inimesed nagu John leiavad tagasitee abikaasa juurde. Mõned leiavad tee uude suhtesse. Ja mõned leiavad viisi vabanemiseks kõigist köidikutest, et nad saaksid alustada puhtalt lehelt.
Kõigil juhtudel on varjatud tarkus selles, et keegi sai kogemuse, mis puhus minema udu nende eludelt ja näitas neile, kes nad tegelikult olid ja mida nad tegema pidid.
Mõtle sellele kui teatud radikaalsele, kuid vajalikule meditsiinilisele protseduurile. Johni tabas abielus nagu südame seiskumine. Ta vajas nagu mingisugust südamestimulaatorit. Patty osutus selleks stimulaatoriks.
Mu uurimus ja kliiniline kogemus on mulle näidanud, et on 17 erinevat kõrvalsuhte liiki. Milline neist oli Johnil?
Osaliselt oli see “kas nii on parem” kõrvalsuhe. Vahel võid vajuda nii sügavale püsisuhtesse, et sul pole aimugi, mis sul puudu on, või kas sul üldse millestki puudu on. Ja siiski sa tunnetad, et midagi on puudu, ja sa tahad näha, kas leiad seda kusagilt mujalt. Ehk midagi seksuaalset, ehk midagi muud.
Patty oli Johni viis vaadata, kas rohi oli mujal rohelisem. See muidugi oli roheline. Ja see oli värskendav. Kuid see polnud rohelisem.
See oli ka “psühhoteraapia” kõrvalsuhe. See on kohmakas ja ohtlik kõrvalsuhe, mis võib püsisuhte kergesti tappa. Kuid ma ei ütle ju, et oled geenius, kes teab täpselt, mida teeb. Ütlen vaid, et sa tunnetad, et midagi on puudu, ja võtad ette midagi radikaalset, mis annab märku, et on aeg midagi muuta.
Johni kõrvalsuhe oli raviv, sest see äratas ta üles abitusest ja inertsusest. See andis talle energiat, mida ta vajas, et oma abielu korda seada.
See andis talle ka vihjeid, mida ta vajas, et näha oma osa abielu halvaks muutmisel.
Ma ei tea, missugune on olnud sinu kõrvalsuhe. On 17 võimalust, nii et sinu oma võib olla teistsugune kui Johnil. Selles, mida sa praegu teed, võib samuti olla tarkus. Nii võid üles leida selle, mis