Ei saa sinust üle. Happily Inc, 4. raamat. Susan Mallery

veel oma nõost.

      „Kas teil on pulmaplaanid paigas?“ küsis Jasper. „Te võite ju salaja abielluda.“

      Cade tegi grimassi. „Oleme sellest rääkinud, aga Bethany ei taha vanematele pettumust valmistada. El Baharis peame kindlasti tseremoonia, aga teeme ka siin midagi. Üksikasjadega tegeldakse.“

      Drew leidis, et kuninglikku perekonda abiellumise logistikaga võrreldes on tema probleemid tühised.

      „Anna teada, kui korraldate peo,“ ütles Jasper. „Ma sõidan paari nädala pärast New Yorki. Kui peol osalevad ka kuninglikud kõrgused, võin oma asju pisut ringi mängida.“

      „Te Drew’ga olete ühesugused. Teile ei lähe korda, kas tegu on kuningate või muidu tähtsate inimestega.“

      Jasper naeratas. „Tõsi, aga mina otsin ikka järgmise raamatu jaoks ideid. Pealegi oled sa mu sõber. Keegi peab ju sind kõigi nende pööraste eest kaitsma.“

      Drew noogutas. „Jasper tegeleb nendega ja kui minu ema peaks kohale ilmuma, siis tegelen mina temaga.“

      Cade kirtsutas nina. „Tänan, Drew. Sa oled tõeline sõber.“

      „Otse loomulikult.“

      KOLMAS PEATÜKK

      SILVER lamas vaibal, jalad diivanile tõstetud. Ta toetas mobiiltelefoni kõhule ja kohendas kõrvaklappe.

      Leigh pidi helistama kolme minuti pärast ja ta sõbranna oli väga täpne. Oodates mõtles Silver viimaste päevade sündmustele ja murdis pead, kas tal on olemas vastus küsimusele, mida teha haagistega.

      Tal oli suur kiusatus järele anda. Haagised olid just sellised, nagu ta ihkas, ja tal avaneks võimalus oma äri laiendada. Kui lisada Drew’ pakutud kakskümmend tuhat ta enda säästudele, õnnestuks mõlemad haagised ringi ehitada, osta nende transportimiseks vajalikud autod ja raha jääks veel ülegi, et oleks fond erakorraliste olukordade tarvis ja saaks teha alumise korruse remondi.

      Tema teisel korrusel asuva korteri all oli äripind. Praegu kasutas ta seda show-ruumina, kus olid pandud välja suured plakatid, mis kujutasid tema haagist mitmesugustel üritustel, ja paar näitlikku peolauda. Oli ruumi, et vaadata läbi jookide menüüd ja arutada üksikasju. Aga ta mõtles ikka, et peaks ruumiga midagi ette võtma, et see tooks ka raha sisse. Praegu kujutas see endast üksnes väljaminekut.

      Aga Drew’ abiga võiks olukord muutuda. Selle eest tuli aga maksta teatud hinda: see tähendaks Drew’ga koos töötamist ja kasumi jagamist. Drew ei liituks tema äriga niisama. Tal oli, mille üle mõelda.

      Ta võttis naeratades telefoni. Veel üks minut. Oodates puudutas ta ekraani, et vaadata fotosid. Ta avas kausta, kus olid fotod Autumnist ja vaatas neid.

      Autumn oli üheteistaastane. Tal olid tumedad juuksed ja tumesinised silmad ning ta meenutas vägagi oma isa. Ta oli tark, ilus ja hea. Okei, temas peitus ka teatav annus paharetti, aga ta ei olnud õel, vaid lihtsalt seiklushimuline.

      Silver uuris last, kelle nad olid Drew’ga ilmale toonud, ja mõistis, et peab mingil hetkel tõtt rääkima. Liiatigi veel, kui nad peaksid koos töötama. Ta polnud teinud midagi valesti. Ta oli jäänud rasedaks ja oli sellest Drew’le rääkinud. Nad olid leppinud kokku, et annavad lapse ära, ja Silver oli naasnud koju, et otsida sobiv perekond.