Krimmi vang. Ukraina aeg. I. Mihkel Tiks

juurde kindlaks.

      „Kas te tahate, et mu paarimees töölt lahti lastaks?“ hakkas ta sissetungija põikpäisuse peale pahaseks saama.

      Seda Vanamees kindlasti ei soovinud. Ega mõistnud ka, kuidas võiks valest väravast väljumine valvuri naparnikule nii ränga karistuse kaasa tuua. See polnud nähtavasti oma tööpostil viibinud, kui Vanamees nende valdustesse tungis. Kuid teha jäi kaks sammu, et väärteo jäljed igaveseks kaotada. Kui ta läbi territooriumi tagasi marsiks, oleks see siis ohranniku karjäärile vähem ohtlik? Kus oli siin loogika? Kakskümmend grivnat oleks vallandamisohu naparniku pea kohalt jalamaid minema pühkinud. Kuid tarkus tuli alati tagantjärele. Ja punapõskne noormees jäi eeskirjadele truuks.

      „Hästi, ma lähen tagasi,“ surus Vanamees vabadust armastavas hinges protesti maha. „Ainult palun öelge põhjus, miks ma ei või sellest väravast väljuda?“

      „Потому, что тут Украина!“ paiskas väravavaht tõe taipamatule välismaalasele näkku.

      Kui Leena oli õhtul Bogdantšiku magama saanud ja tuli Vanamehe maja vaatama, rääkis see ka panganeiule, mis oli paljude arusaamatute asjade tegelikuks põhjuseks. Siin on Ukraina! Leena naeris lõbusasti noore ohranniku poolt antud õppetunni peale. Alles hommikul tuli tal uuesti meelde, millise hirmsa valiku ees ta seisis.

      Nõnda oli Vanamehel Krimmis juba kolm kinnisvaraobjekti. Jaltas äratrööbatud korter tulevärgiga kempsu, täispuhutava madratsi ja soojapuhuriga, sest keskkütte radikad läksid harva leigeks. Koreizi linnatüüpi külas kolmekordne garaaž, mis välja ehitamiseks ootas kohaliku omavalitsuse maaeraldust. Ning Jevpatoria lähedal aianduskooperatiivis kõigi mugavustega maja, millel puudusid dokumendid. Aktiivsele kinnisvaraarendusele vaatamata ei olnud tal endiselt korralikku elukohta. Tuli lasta vaheldumisi Jalta, Koreizi ja Jevpatoria vahet, sest igal pool oli tarvis kohaliku võimuga asju ajada.

      Kuid need olid ajutised raskused. Pärast hooneregistrisse kandmist saab Jevpatoria majal juba teine turuväärtus olema. Datšamüügist saadav kopikas kulub marjaks ära Koreizi villa väljaehitamisel. Selle müügituluga ostab ta Jalta arhitektihäärberis korterid naabritelt välja ning renoveerib terve korruse (või koguni maja kõige täiega!).

      Selline kolmekäiguline operatsioon võttis Vanamehe oletuste kohaselt aega kõige rohkem pool aastat, paremal juhul saab ta hakkama kolme-nelja kuuga. Pärast kõiki edukaid tehteid jääks raha veel üle lahedaks äraelamiseks, ilma et peaks koonerdama hakkama. Selline oli lähem tegevusplaan, mis tundus igati realistlik. Tee põrgusse on sillutatud heade kavatsustega.

      8

      Vanamees tõusis väljapuhanuna madratsilt. Isegi puusaliiges, mis mägedega ära ei harjunud, polnud öösel tuikama hakanud. Ta korjas kokku paar laest kukkunud krohvitükki ja sammus verandale. Päike kuldas mäetippe ja avamerd, aga kaljuhällis tukkuva linnani ta kiired veel ei ulatunud. Mis luges räämas korter või räpane maja, kui su aknast avaneb selline vaade?

      Tõotas tulla palav päev, mis tuli veeta logudes bussides ja umbsetes koridorides. Suvi oli kulgenud kolmnurgas Jalta-Simferoopol-Jevpatoria. Mööda ametiasutuste kabinette lastes. Selleks, et saada vajalik paber, oli vaja enne saada teine paber. Jevpatoria gorsovet ei saanud võtta vastu otsust, kuni Simferoopolis polnud Vanamehele välja antud personaalset kartotškat identifikatsioonikoodiga. Garaažialune maakild ei saanud Vanamehe omaks mitte ostumüügilepinguga, vaid alles pärast seda, kui oli väljastatud vastav gosakt, mis tuli registreerida Jalta linna maaosakonnas, milleks läks tarvis… milleks tuli enne… Vahel ei teadnud Vanamees hommikul ärgates, kus ta õhtul magama heidab.

      Täna jõudis järg Jevpatoria kätte. Ja kui tal peaks õnne olema, siis on Vanamehel varsti peos ТЗ! „Техническое заключение для введения дома в эксплуатацию.“ Datša aianduskooperatiivi „Burevestnik“ krundil nr 16 ägas juriidilistes tuhudes. Tehniline otsus maja viimiseks ekspluatatsiooni oli luba hakata sünnitama. Asjad edenesid visalt, kuid siiski. Koreizi külanõukogu maakorraldaja oli samuti lubanud tulla objektile garaažiesist maatükki vaatama. Visadus viis isegi Krimmis sihile.

      Ka Tatjana oli kinnitanud Vanamehe usku endasse. Tatjana Jevgenjevna oli tark naine. Töötas Jalta finantside ja mänedžmendi ülikoolis. Rahanduskateedri juhataja. Hariduselt matemaatik. Oli hiljuti kaitsnud doktoritöö hrivna ja dollari suhetest. Analüüsis Mariupoli metallurgiakombinaadi näitel, mis juhtub Ukraina ekspordiga, kui grivna on a) seotud dollari külge või b) lastud vabale kursile. Vanamees oli leidnud endale huvitava podruga. Ja Tatjanagi paistis Vanamehe arvamuste vastu huvi tundvat.

      Nad olid tuttavaks saanud Jalta turul. Vestlus arenes kergesti ja kiiresti nagu lähedaste vaadetega inimeste puhul ikka. Juba pidasid nad plaani alustada ühist kinnisvaraäri. Tatjana Jevgenjevnal olid sidemed võimukoridorides ja oskused Ukraina ärimaastikul orienteerumiseks. Veel mõtlesid nad asutada Jaltasse peotantsuklubi. Koostöö tõotas kujuneda viljakaks. Elu muutus Krimmis järjest huvitavamaks. Aga kodumaal hääbus.

      Vanamees jõi tee lõpuni, toppis kotti dokumendid, rahakoti, ujukad ning viigipüksid ametiasutustesse sisenemiseks. Võttis teise kätte prügikoti, keeras ukse lukku ja asus teele.

      Prügikast oli pilgeni täis. Irvakil kaant kergitades tõusis lendu porikärbeste pilv. Vanamehele tuli meelde India, kus nad olid kaks nädalat Marika ja lastega talvitanud (kui kõik oli veel hästi). Seal olid prügikastid olnud ainukesed puhtad kohad. Aga Krimmis ajasid need sageli üle ääre, sest mitte kõik inimesed ei loopinud siin prahti maha. Suvehooajal ei jõutud konteinereid tühjaks vedada, pärast aga tõmmati raskest tööst hinge.

      Tänavanurgad, aiatagused ja põõsaalused olid kõik sobivad prügiladustamise paigad. Tormituulega läks kogu saast liikvele ning siis lendasid kilekotid nagu tuulelohed koos puulehtede ja tolmuga õhus ringi. Mööda tänavaid lohisesid pakendid ja veeresid tühjad pudelid. Taevast sadas alla paberi ja tõrvapapi tükke. Vahel õppis lendamist ka mõni katuseplekk. Tormijärgsel hommikul olid puud ehitud paberitükkide ja kilepakenditega. Mõnikord pääses pesunöörilt lendu ka sokke ja aluspesu. Okstel rippus õhupalle või muud dekoratiivset.

      Mere poole tormavate mägijõgede võsastunud kaldad kõlbasid suuremagabariidilise rämpsu panipaigaks nagu mööblitükid, lapsevankrid ja katkised autokummid. Looduses leidis viimse puhkepaiga nii tahke kui vedel ollus. Kevadel oli käinud Jalta sinilipurannas autopesu. Kupeemersu numbrimärgiga „Массандровский пляж 1“ löödi läikima. Mööda autokülgi valgusid vahused ojad kaldapromenaadile, kust voolasid alla mere suunas. Ujuma minnes tuli alati kilekott kaasa võtta, et plaažil endale puhas nurgake luua. Rand oli kohaliku rahva armastatud piknikupaik.

      Vanamees pressis prügikoti konteinerisse ja sammus trepist alla bussijaama suunas.

      Kõige mustemad paigad Krimmis olid bussipeatused. Tühjaks joodud pudelitele ja muule taarale lisaks kattis maapinda konide ja sihvkakoorte kiht. Plankude ja jämedamate puutüvede kõrval täitsid ka ooteputkade seinad teadetetahvli ülesannet. Müügikuulutustele ja tööpakkumistele lisaks õnnitleti sünnipäevalapsi, teavitati tunnetest Anja või Vika vastu või kirjutati mõni roppus või ingliskeelne sõna, enamasti vigaselt. Ainuke info, mis bussipeatustes puudus, oli sõiduplaan, sest seda polnud olemas. Liinile suundus buss siis, kui bussijuhtidel sai lõpp-peatuses kaardipartii läbi, mistõttu salong oli sageli täis suitsetatud. Konduktorid korjasid bussipõrandale kogunenud prahi kokku ja lasid sõidu ajal läbi akna lendu. Selline oli eluolu kohalikel liinidel. Bussijaamades ja vaksalites askeldasid oranžides vestides kojanaised, keda kirjanik Mutt oli nimetanud korstnast läbitõmmatud rahvatantsijateks. Tänu nende luudadele ja ämbritele püsisid suuremad liiklussõlmed enamvähem puhtana.

      Vanamees oletas, et komme oma koduümbrus ära reostada võis olla kollektiivne arhetüüp koriluse ajast, kui kõlbmatuks muutunud paik maha jäeti ja edasi liiguti uutele jahimaadele. Aga Krimmist polnud enam kuhugi minna, vesi oli igal pool ees. Vesi ja kõledad kaljud.