Kadunud riigid. Norman Davies

kui konkureerivad kangelased, vaid kui vaesed migrandid ja näljased tööotsijad, kes paluvad võõral maal tööd. Nad pidid assimileeruma, aga nad andsid Glasgow’le ka suurel määral ainulaadse tänapäeva hõngu. Nemad tõstsid Glasgow Celticu samale tasemele Glasgow Rangersiga.154 Nemad hoolitsesid selle eest, et Harry Lauderi kodupaik ja St Mungo erinevad Edinburghist sama palju kui Dun Breteann eristus Bernicia Dunedinist.155

      Aga ikkagi on gaelikeelse maailma tulevik ebakindel. See on nii Iirikui ka Šotimaal praegugi veel ainult sammukese kaugusel hävingust. Siin tasub mainida Šoti mägismaa kirikutegelast James Macphersonit (1736–1796), kelle kirglik armastus gaelide vastu pani aluse ühele kõige suuremale kirjanduslikule võltsingule. Ta olevat leidnud tolmusest keldrist kauges minevikus elanud gaeli bardi Ossiani eepose ja andis siis välja raamatu, mille väitis olevat selle tõlge. Tegelikult polnud värsid midagi muud kui Macphersoni enda lennuka kujutlusvõime vili, aga need petsid ära enamiku toonaseid lugupeetud haritlasi. Need veensid Goethet, võlusid Scotti ja Napoleonit. Ja nendest võib näha, et Macpherson teadis Kaljukuningriigi olemasolu väga hästi:

      Ma olen näinud Balaclutha müürivalle

      kuid hüljatud need olid …

      Ei enam olnud kuulda inimeste hääli

      vaid oma nutti ohak vangutas kui pead

      vaid samblik vilas tuules.156

      Bibliograafiline märkus. Sellel teemal pole inglise keeles ühtki monograafiat ja leidub kõigest üksikuid teadusartikleid, näiteks Alan Macquarrie, „The Kings of Strathclyde”, väljaandes A. Grant ja K. Stringer (toim), Mediaeval Scotland: Crown, Lordship and Community (Edinburgh, 1993), lk 1–20, või hilisema perioodi kohta Davitt Broun, „The Welsh Identity of the Kingdom of Strathclyde, 900–1100”, Innes Review, 55 (2004), lk 111–80. Üha suuremal hulgal leidub erineva usaldusväärsusega materjali internetis, näit www.templum.freeserve.co.uk/history/strathclyde/localkings.htm ja http://en.wikipedia.org/wiki/list_of_kings_of_strathclyde. Tausta selgitab suurepäraselt Alistair Moffat, Before Scotland: The Story of Scotland Before History (London, 2005), eriti 7. ptk „The Last of the British”.

      3.

      BURGUNDIA

      Viis, kuus või seitse riiki

      (u 411–1795)

I

      Läänemere pärl Bornholm on Taanile kuuluv väike ja üksildane saar keset merd. Saar jääb ülejäänud Taanist 160 kilomeetri kaugusele ning on poolel teel Rootsi ja Poola vahel. Saare pindala on 588 km², mis on võrreldav Mani saarega, ja pikkamisi vähenev rahvaarv on viimase ametliku rahvaloenduse (2009) andmetel 42 050. 2007. aastast alates kuulub Bornholm pealinna regiooni, asukad teenivad elatist kalapüügi, põlluharimise ja kaevandamisega, suviti aga turismiga. Traditsiooniliste eksportartiklitena nimetagem graniiti, klinkerkivi ja heeringat.157

      Külastajad saabuvad Bornholmile tavaliselt parvlaevaga, sõit Saksamaalt Sassnitzist kestab kolm ja pool, Kopenhaagenist kuus, Świnoujściest Poolas kuus ja pool ning tiiburlaevaga Rootsist Ystadist kaks tundi. Samuti saab SAS-i või kohaliku firma Cimber Air (kuni 2010. aasta aprillini lendas ka Wings of Bornholm) lennukiga sõita Rønne lennujaama.158

      Saare maastik on meeldivalt vaheldusrikas. Palju on lopsakaid karjamaid ja tumedaid metsi. Mõned rannad on madalad ja liivased, teised jälle ääristatud järskude vulkaaniliste kaljudega. Nii mõnigi rand, näiteks populaarne Dueodde, on kaetud peene säravvalge liivaga. Saarel on hulk väikelinnu, nagu Rønne, Nexø, Allinge, Gudhjem ja Svaneke. Kõrgeim punkt ulatub 162 meetrit üle merepinna. Bornholmi kõige iseloomulikumad tunnused on aga pikad suvepäevad 20 tundi heleda taeva, sooja päikesepaiste ja leebe Läänemere tuulega. Tänu pehmele ja päikeselisele kliimale on siin palju köögi- ja puuviljaaedu, varjulistes kohtades õitsevad aga ka eksootilised põõsad ja viigipuud.

      Bornholmlaste keel bornholmsk erineb nii taani kirjakeelest kui ka rootsi keelest, selle grammatika iseärasused, näiteks kolm sugu, on võrreldavad norra või islandi keelega, kõlaliselt meenutab see aga Rootsi lõunaosas kõneldavat Skåne murrakut.159 Kohaliku keele säilitamise on oma südameasjaks võtnud organisatsioon Bevar Bornholmsk, saare muusikat ja laule propageerib ka mitu edukat folkansamblit.160 Aeg-ajalt võib näha, kuidas Kopenhaagenist tulnud taanlased uurivad Bornholmi murde sõnaraamatut. Meditsiiniringkondades seostub nimi Bornholm viirusnakkushaigusega epidemic pleurodynia, mida rahvasuu nimetab saatana haardeks, fantoomi haardeks või siis kõige proosalisemalt lihtsalt Bornholmi haiguseks. Tõbe kirjeldati esimest korda 1933. aastal.161

      Turismiväljaanded ülistavad saart kui lihtsate inimeste paradiisi, kus korraldatakse kõikvõimalikke vabaõhuüritusi. Brošüürid kirendavad väljenditest nagu „Østersøens Perle” (Läänemere pärl), „Solopgangens Land” (päikesetõusu maa), maleriske fiskelejer (omapärane kaluriküla), „Pelle Eroberen” („Vallutaja Pelle”, populaarse romaani pealkiri162) ja muidugi „Velkommen til Bornholm”. Soojalt soovitatakse proovida jalgrattasõitu, mängida golfi, käia kalal, jalutada mererannas, lennutada tuulelohet, liuelda lainelauaga ja käia mõnes rahvuspargis. Võib minna vaatama, mida oskavad röövlinnud, külastada liblikate parki, jälgida mõnel pikal juunipäeval kaljuronijate võistlusi või moodsa ülipikamaajooksu harrastajate jõuproovi.163 Igal aastal korraldatakse Tejni sadamas kiirpaatidel merekalapüügivõistlus „Bornholm Trolling Master”.164 Kuna kõikjal Taanis on lubatud alasti ujumas käia ja päikest võtta, pakub Bornholm eriti häid võimalusi nudistidele.165 Dueodde ranna tuletornist lääne poole jääv piirkond on saare vanimaid asualasid. Bornholm reklaamib end ka kui Helerohelist saart. Kolmkümmend protsenti kogu saare energiast toodavad tuulegeneraatorid ja on algatatud projekt, mille eesmärk on asendada 2011. aastaks kõik bensiinimootoriga autod elektriautodega.166

      Puhkajaile pakutakse võimalust tutvuda Bornholmi ajaloopärandi või vähemalt osaga sellest. Teemadest, mida eriti ei reklaamita, nimetagem Punaarmee kauast soovimatust lahkuda pärast saare vabastamist 1945. aastal ning suuri raadio pealtkuulamisjaamu, mille NATO rajas külma sõja ajal. Tänapäeval propageeritakse kõige rohkem hiliskeskaegseid templirüütlite püstitatud salapäraseid ümarkirikuid167 ja patrioote, kes võitlesid 17. sajandi keskpaiku selle nimel, et vabastada saar Rootsi võimu alt. Palju külalisi käib uudistamas kaljutipul kõrguvaid suurejoonelisi Hammershusi kindluse varemeid. Kindluse rajas Taani kuningas Valdemar II Võitja 13. sajandi algul ja selle juurest avaneb imeilus vaade üle vee Rootsile. Samas peetakse iga-aastast rüütlite piigivõitluse turniiri, ehkki siia meelitab juba üksnes vaade. Ilusal suvehommikul tekitab kindlusemüüride all lainetel värelev valgus maagilisi hetki. Aeg ja ruum kaovad, kujutlusvõime aga saab tiivad. Kalju tipust alla vaadates taaselustub selle jalamil eilne päev, kus mere piiril terendavad ajalukku vajunud sajandid, kaugemal aga aimub vaevunähtavana suure rahvasterände aeg.

      Bornholmi muinasajaloo uurimine ei paku sugugi vähem huvi. Kohalikud arheoloogid on välja selgitanud, et eelajalooliste matmispaikade rajamine sai äkilise lõpu, mis viitab asustuse kadumisele kas mingi looduskatastroofi, näiteks katku tõttu või siis küüditati asukad massiliselt mujale. Nüüd omandab tähtsuse saare vanapõhjakeelne nimi Burgundarholm. Viikingiajal Orosiust tõlkides kasutas Alfred Suur selle kohta nime Burgenda Land.

      Muidugi pole juuri otsides vaja omistada ühele rahvale ainult üht

154

Celtic ja Rangers on Glasgow ja kogu Šotimaa suurimad jalgpalliklubid ja põlised rivaalid. – Tõlkija

155

R. Renwick ja J. Lindsay, The History of Glasgow, kolm köidet. (Glasgow, 1934).

156

James Macpherson, The Poems of Ossian and Related Works (Edinburgh, 1896).

157

Vt www.brk.dk; samuti http://en.wikipedia.org/wiki/bornholm (2007).

158

Vt www.cimber.com (2010), www.airliners. net/aviation-forums/general_aviation/4474449 (2010).

159

http://en.wikipedia.org/wiki. bornholmsk_dialect (2011); J. D. Prince, „The Danish Dialect of Bornholm”, Proceedings of the American Philosophical Society, 63/2 (1924), lk 190–207.

160

„Bornholmsk Folkemusik”, http://www.myspace.com/habbadam (2010).

161

J. H. Hopkins, „Bornholm Disease”, British Medical Journal, 1/4664 (May 1950).

162

Martin Andersen Nexø, Pelle Eroberen (1910), mille järgi on režissöör Bille August 1987. aastal teinud filmi [e k „Vallutaja Pelle”, Eest Riiklik Kirjastus, 1957, tõlkinud E. Prenzalu, R. Paavel].

163

http://www.iau.org.tw.

164

„Trolling Master Bornholm Allinge”, http://www.eventful.com/events/trollingmaster … / (2001).

165

Danish Naturists Federation, http://www.strandguide.dk (2010).

166

„Bright Green Island”, http://www.brk.dk/bornholm/site=aspx?p=45 (2010).

167

Erling Haagense, The Templars’ Secret Island (Moreton-in-Marsh, 2000).