Ennesõjaaegne kullakarva. Kuu Ordu 2061. aasta sõja esimene raamat. Siim Veskimees

mäeahelikus. Sellel muide on ka mingi venekeelne nimi. Noh, tead küll – venelased pildistasid esimesena Kuu tagakülje ja andsid kõigile suurematele asjadele omakeelsed ja kommunistlikust ideoloogiast kantud nimed. Neid ei tea ega kasuta isegi mitte vene juurtega seltskond.

      Nii et kui sa tõesti saad arvutused tehtud ja tahad oma jupstükke töös näha, tuleb sul Kuule kolida.”

      „Mõtled sa seda tõsiselt?” luksatas Ago.

      „Tööta, ela. Ja mõtle selle üle. Maailm on üks kummaline paik,” pilgutas Kelder talle silma ja kõndis suupistelaua suunas minema.

      König

      JeanDark: Ja jälle oled sa suvalisel ajal võrgus?

      König: Aaa, armas abikaasa nuhib mu järele…

      JeanDark: Mina ei nuhi. Emme nuhib. Juba küsis, et kes sa üldse oled. Uuris midagi võrgust. Ja sinu masina IP pidi mingis mustas nimekirjas olema. Et mingi pornoserver kusagil Indoneesias. Mul oli tükk seletamist, et sa käid katoliiklikus koolis ja nii edasi. Et oled korralik inimene, mitte… näh, ma ei saa seda kirjutada – sellest kantakse muidu ette.

      König: Nii et ta jälgib, kellega ja mida sa kirjutad? Kuidas siis on meie sessioonidega: – ) Käis ta su arvutit näppimas? Reeglid on muutunud?

      JeanDark: Minu arvutit ta otseselt ei jälgi. Kui me oleme krüpteeritud kanalil, näeb ta ainult su IP-d. Õnneks ei jaga ta sellest midagi ja kui sa mu masina üle vaatasid ja ütlesid, et sinna ilma minu paroolita ei saa, siis ma usun sind. Mõned vanemad kutid räägivad sedasama – ma kontrollisin ikka ka [sry, ega sa ei pahanda?] Ema ühines Kristliku Ettehoolduse Võrguhaldjaga.

      König: Mis loom see veel on?

      JeanDark: Sa ei tea? Tõsiselt?

      König: Kust ma teadma peaksin? Mingi kohalik roppus?

      JeanDark: Mõnikord hakkab mul nii kade… Kristlik Võrguhaldjas on 1 legaalsetest jälgimisprogrammidest – et vanemad saavad oma võsukese tegemistel nii-öelda ühiskonnas laiemalt silma peal hoida. Annad oma koduse ja teiste arvatavate kanalite andmed – noh, koolid, sõbrad, huviringid –, kirjutad alla mingitele paberitele ja seaduse jõuga on kusagile ruuterite juurde topitud nuhkarvutid, mis üritavad sind kokku panna võrgus liikuvate tegelastega, ükskõik, kus sa siis ühendud. Toimub teatud sõnade ja väljendite jälgimine. Nagu mu sõbrannad kinnitavad – kurvad kogemused – on seal paartuhat väljendit ja täheühendit, mida peetakse lastele sobimatuks, ja süsteem pidi üsna intelligentne olema. V ja ä ja siis r ja d ning lõpuks jot-ad… võib-olla võtab muide isegi selle välja. Kui me avalikul kanalil oleme, on vist ’vaimselt alternatiivsed kodanikud’ kõige karmim, mida ma endale lubada saan.

      König:: – DDD 1984

      JeanDark: Kas tead, UCLA2 mingid testid rikuti ära – keegi VAK oli ruutjuuremärgi roppuseks kuulutanud ja matemaatika-füüsika kateedri server sattus seetõttu musta nimekirja. Hii…

      König: Mida külvad, seda lõikad. Minuarust on ’kristlane’ ja ’võrguhaldjas’ ka vulgaarsed väljendid.

      JeanDark: Ja ise oled kristlikus koolis… ?

      König: Jah, unustasin… aga vist oleneb asi kontekstist – siin on see austusväärne. Sinul seal kannab pehmelt öeldes teistsugust sõnumit – inimese vaimse ruineerimise, sekkumise, ettekirjutamise etc etc sümbolit.

      JeanDark: Sa oled anarhist.

      König: Ei ole. Vaba inimene olen. Kas ka sina ei saaks silte kleepimata? Inimesed on ju erinevad. Mind ka ju teinekord hämmastab, kuidas sa tõsiselt igasugust täielikku jama ajad, aga… mis teha… mõistusvaenulik keskkond, kui sobivalt pehmelt öelda: – P

      JeanDark: Siin sa saaksid kohe, nii et tolmab. Iga sõna tuleb kaaluda – kellelegi ehk ei meeldi. Sinuga ongi sellepärast tore rääkida, et sa ei karda üldse, et keegi võib su juttu salvestada ja su kohtusse kaevata. Teised irisevad igaüks oma teema üle ja suurte asjade koha pealt on vait. Sina annad kõigile.

      König: Ma ei anna. Ma ju põhjendan. Ma ei lahmi. JD, darling – ma ilmselt ei suudaks elada nii umbses keskkonnas. Võta seda komplimendina.

      JeanDark: Võtangi. Kuigi minule tundub ka tobe, kuidas isegi suuremad arvsõnad aruka planeerimise loengus tabu on…

      König: MIS?!?!? Kas kreatsionism ei ole ikka veel surnud?!? Päriselt räägid või? Või teed minu kulul nalja? Kui see oli nali, siis müts maha… ma ikka hüppasin toolil… Eee – või on teil loengusari „Inimrumaluse ajaloost”?

      JeanDark: Vastik sihuke – ei ole nali. See on sõnastatud nii, et me peaksime tundma ka TEISI maailmanägemusi.

      König: Räägi siis juba kõik korraga ära – võib-olla õpite astroloogiat ja posimist kah? Ikkagi alternatiivsed maailmanägemised… Ma soovitaks vaimulikele peavalu puhul trepanatsiooni – kõigil hakkab parem: – P

      JeanDark: Kle, mõnikord ma ei usu, et sa olemas oled. Et sa oled mingi FBI lojaalsusekontrollimise programm ja mina olen juba lootusetus p tead küll. (kolme punktiga sõnu uuritakse eriliselt)

      König: Minu siiras kaastunne. Öeldakse küll, et vabaduse hinda ei tea see, kes pole vanglaõhku hinganud, aga mina saan sinuga vestlemisest oma vanglaleha küll kuhjaga kätte

      JeanDark: Sa oled vastik. Aga karge… Kle, ma pean nüüd minema.

      „Kohe annab lähmaka!” hüüdis Viking kannatamatult üle õla, käsi suurel mehaanilisel kaitsehooval. „Poiss, teed sa midagi tähtsat? Kaheksa sekundit!”

      König lasi käed klahvidelt ja ajas end voodist püsti. „Ei tee. Tõmba!”

      Viking tõmbas kangist ja kõik elektriseadmed nende ümber kustusid järsult.

      „Õige aeg, isa, ta just läks omi asju ajama.” Kahe sammuga jõudis ta seinaorvast juhikohal istuva isa vaatevälja. „Kas tead, et nad võtavad seda vastu?”

      „Tean… Nüüd.”

      Tegelikult ei juhtunud midagi, Kuu hõbejas tasandik suure esiakna ees püsis täiesti muutumatuna.

      „Miks nad õieti varjestust ei kasuta?” küsis König, kui isa kaitsme tagasi lükkas ja nende majasuurune liikur end uuesti äratama asus.

      „Mida me just veerand tundi tagasi vaatasime? Varjestus põles maha.”

      „Kuule, see on idiootlik,” protesteeris poiss. „Varjestust ei kasutata sellepärast, et see põles maha! Suur Kosmos – põles maha! Nüüd püüavad inimesed seda oma kehaga. Tervel Kuul löövad kõigi kasside vurrud sädemeid ja – kaitse põles maha… Teil ei ole ikka peas kõik korras. Ja muide – kuidas „põles”? Oli ju vaid kirjeldamatult suur vanametalliladestu…”

      „Tähenärija. Saad aru, Katapult peab töötama. Punkt. Peab. Kui varje ei ole korralik, neelab see energiat. Tuhandeid tonne sulametalli pole mingi naljaasi. Ma tahtsin seda ise näha. Me ei suuda selle tööd katkestamata sellele mingit korralikku kontuuri ümber punuda. Ei jää muud üle, kui inimesed kaugemale koristada ja leppida.”

      „Hea, et… aa, see ei juhtunud esimesel korral?”

      „See juhtus siis, kui nad ükskord natuke suuremale, vist kümnetonnisele massile maksimaalkiirust proovisid anda. Kogusid energiat ja elektromagnetimpulss…” Viking lõi käega.

      „Ei saa aru. Kümnetonnisele maksimaalkiirust? Kas selle asja idee mitte ei ole suurtele massidele suurt kiirust anda? Ma saan aru, et teoreetiliselt peaks ühel päeval kogu liiklus siitkaudu käima?”

      Mees vaatas poissi natuke aega arvustavalt. Siis pöördus juhtseadmete poole ja vajutas nuppe. Masin hakkas liikuma. Ta pöördus tagasi, näoga poja ja masina sisemuse poole, ning vajutas nuppe ka ühel seal rippuval

2

University of California, Los Angeles