Džentelmenid. Paavo Kivine

On ussisugu…

      (Paus.)

      ALEX: Aga kui sa jälle teisest kandist vaatad, siis vingerdavad nad end – kui arvestada nende nigelaid eeldusi – igast situatsioonist võrdlemisi puhtalt välja. Sealt, kus mees oleks omadega sada protsenti vahel.

      MAX: Jah. Vaat see ajabki hinge täis!

      ALEX: Kusjuures neil ei pruugi selleks teha muud kui mõni näovigur.

      MAX: Naerda ja öelda: hi-hii!

      ALEX: Millegipärast see mõjub.

      MAX: Katsu ise öelda hi-hii! Kohe tõmbavad sulle pikkade varrukatega valge särgi selga!

      ALEX: Aga naisterahvas teeb hi-hii! – ja endal hakkab ka miskipärast teistsugune tunne.

      MAX: Vaatad ta peale kohe teise pilguga.

      ALEX: Unustad ära, mis lollust on nüüdsama suust välja ajanud.

      MAX: Vaatad ta peale – päris sile elusolend.

      ALEX: Tekib igasugu ideid.

      MAX: Kui on võõras. Aga isegi oma naise puhul lööd käega, et noh, kui ma olen su kord võtnud…

      ALEX: … ega siis ei viitsi küll minna järgmist otsima.

      MAX: Ei tea, mis kuradi lugu see küll on?

      ALEX: Ei tea. Ega teadus ei oska veel kõiki asju seletada.

      KOOS: Naised…

      IV pilt

      VALED

      ALEX: Max, oled sa kunagi mõelnud, miks naised valetavad?

      MAX: Kuule, ega ei ole. Nii igapäevane asi, mis sa seal veel arutad.

      ALEX: Eks ta ole. Ega ju ei mõtle, miks vesi on märg.

      MAX: Jah. Nii kord juba on ja nii jääb.

      ALEX: Karta küll.

      MAX: Ei no kindlasti!

      ALEX: Teinekord siiski häirib.

      MAX: Märg? Inglast?

      ALEX: Ei, naine. See tema valetamine.

      MAX: Jaa. Seda muidugi. Eriti, kui ise oled läbinisti aus.

      ALEX: Vahel lõikab kohe nagu noaga.

      MAX: Miks ta ei lõika! Mõtled: pagan, miks mina nii ei oska?

      ALEX: Enamasti kannatad aga ära. Kuigi ei peaks.

      MAX: Ega ei peaks küll. Muidu ehk veel… Aga ta kannab ju sinu nime!

      ALEX: Jah, kõik läheb ju sinu kraesse. Su maine! See pole enam miski kriket.

      MAX: Eks ole! Ma valetan ise, kui vaja. Mis suuvoodrit mul selleks tarvis?

      ALEX: Mehel on valetamine põhimõtte küsimus. Mees valetab ainult seda, mida on mõtet valetada.

      MAX: Aga naised täiesti mõttetult, täiesti mõttetult… Noh, ütleme nagu… nagu sajaks vihma. Muudkui kallab ja kallab ja kallab, aga miks – mine võta kinni.

      ALEX: Mõnikord on kohe kahju. Näed, et inimesel on käes suurepärase vale materjal. Et sellest võiks missuguse loo kokku keerata, aga tema…

      MAX: … aga tema oskab ikka kõik ära käkkida!

      ALEX: Räägivad seal omavahel. Üks kiitleb: Minu mees reisib koledasti ringi, ta on käinud juba viies maailmajaos! Pane tähele, teine peab siis tingimata lisama: Aga minu mees kümnes!

      MAX: Üks ütleb: Meil on kõige uuem BMW.! Ja kus teine põrutab kohe: Aga meil on koguni WC!

      MAX: Peaasi, et kogemata kombel pooltki sõna tõtt suust välja ei tuleks.

      (Paus.)

      MAX: Võta või see vanuse värk. No ma ei tea, mis tähtsust sihukesel asjal üldse peaks olema? Aastake siia või sinna…

      ALEX: Selge see, et vanemaks saades jääb sul midagi vähemaks. Midagi ebaolulist. Aga mõistust tuleb ju juurde! Vähemalt peaks tulema.

      MAX: Muidugi. Aga kust nemad seda tunnevad?

      ALEX: See-eest kortsud on käega katsuda.

      MAX: Mõistus… Ah, ärme hakka jälle otsast peale. Nii ära tüüdanud.

      ALEX: Muidugi on penss väiksem kui palk. Aga no kuule, ta on sul vähemasti kindlalt käes… Mees iseasi.

      MAX: Ei mehe peale ülearu loota või. Kui just ära ei jookse, siis ära sureb kindlasti varem.

      ALEX: Nii et võta aga penss ja pea naeru. Kulud pole ju ka enam need, mis nooremast peast. Ainult juuksevärv ja telefoniarved. Ei mina tea, mis nad sest vanusest kardavad?

      MAX: Oota, oota, see päris laul neil alles algab, kui varsti selgub, et nad kõik on sündinud eelmisel aastatuhandel. Viimane kui üks! Katsu siis valetada. Kujutad ette?

      ALEX: Ho-ho-hoo! Vaat see on ooper! Kuule, see vist ongi see nende maailmalõpp.

      (Paus.)

      ALEX: Kui nüüd arutada, mispärast nad valetavad, siis üks põhjus on kindlasti see, et naisterahva organism lihtsalt ei kannata tõtt välja.

      MAX: Muidugi. Kui ikka oled valega ära harjunud, oled sellest nii-öelda läbi imbunud, eks siis lööb sõnake tõtt nagu nuiaga pähe küll.

      ALEX: Ma toon näite. Meil käis eile torulukksepp. Küsis pärast juua. Noh, mul naine toob, mees joob – ja kus teeb näo, vaata, et hakkab surema. Mis selgus: naine oli andnud puhast vett! Sedasi töömeest narrida… Naiste valetamisega on täpselt sama: oled kord pihta hakanud, siis pane aga surmani. Muidu viib tõde tervise.

      MAX: Noh, eks ole meestegi tõekannatamisel piirid. Ütleme näiteks kui Inglismaa kaotab.

      ALEX: Mis ei saa olla tõsi.

      MAX: Isegi kui numbrid näitavad.

      ALEX: Näidaku või kümme korda järjest…

      MAX: … ikka on selline asi vale…

      ALEX: … mis me siis veel naistest räägime…

      MAX: … kel on jumala ükskõik, võidab see Inglismaa või kaotab.

      (Paus.)

      MAX: Üks asi paneb mind alati imestama: kust nad küll aru saavad, kui sina teinekord kah nagu… natuke proovid?

      ALEX: No kuule, proff võtab asjaarmastaja iga kell vahele.

      MAX: Aga missugune pahandus!

      ALEX: Oh-oh-hoo! Ilmotsata!.. Kuigi sinu vale polegi ju teab mis vale. On lähemalt vaadates – kuidas seda nüüd täpsemalt öeldagi? – on mitte kogu tõde. Ehk kujundlikult öeldes: sa paned jutule niipalju valet sekka, et tõde ikka koos seisaks. Nagu sisepoliitikas.

      MAX: Eks ta ju sisepoliitika olegi. Perepoliitika.

      ALEX: Aga vaevalt saad oma süütu asjakesega maha, kui juba vaatab teine sind, pea viltu, nagu vana vares vihmaussi. Küsib: Mis, oled haige või?

      MAX: No kurat! Kui oled enda arust viimase välja pannud! Kui sul pole enam absoluutselt mingeid reserve.

      ALEX: Ütledki hädaga: jah, ega hea olla küll ei ole, vist on isegi väike palavik. Tunned, justkui oleksid milleski süüdi.

      MAX: Milles? Vaat see just viha teebki! Et oleksid justkui süüdi, kuigi tegelikult ei ole.

      ALEX: Sa ei mõelnud ju midagi halba. See võis sul olla lihtsalt vale vale pärast. Kunstiline vale. Muinasjutt!

      MAX: Muidugi! Nagu vennad Grimmid! Looming. Mida tuleks hinnata, üheskoos nautida…

      ALEX: Eks ta naudibki. Sinu santi seisu. Ja haarab initsiatiivi. Kannab mängu sinu värava alla.

      MAX: Mitte ei tea, kuidas see neil alati õnnestub! Samal ajal kui sina tunned oma valenatukese pärast sellist hingepiina et…

      ALEX: …