Džentelmenid. Paavo Kivine

Ei, kurat, midagi seal võib tõesti olla!

      ALEX: Võib olla… Midagi seal ongi! Max, ma ei taha hirmutada, aga olgu sulle teadmiseks: mitte kuskil mujal ei sure mehi niipalju kui voodis. Ja enamasti on ikka mõni naine läheduses. Mõtle selle peale…

      (Paus.)

      MAX: Oskad sa pakkuda, kuhu nad oma lobaga üldse võiksid kõlvata? Ma mõtlen, kus nad võiksid end tühjaks rääkida, et sul oleks kodus natukenegi kergem?

      ALEX: Hea küsimus. Ütleme, teoreetiliselt koolis. Seal on nii, et üks räägib ja ülejäänud hoiavad suu kinni. Isegi siis, kui nende käest küsitakse. Nii et seda varianti võiks kaaluda küll, et naised kooli. On ainult üks aga: koolis nad juba ongi. Ja sa näed, mis sellest on tulnud.

      MAX: Sellest on tulnud niisugune jamps, et varem oli ühiskonnas üksainus karistusasutus, vangla. Aga nüüd, kurat, koolid ka veel otsa! Ühegi riigi majandus ei kannata selliseid paralleelstruktuure välja.

      ALEX: Ja õiguslikust seisukohast ka. Ütleme, et laps ei oska tõesti lugeda ega tunne kakskordkahte. Aga peab siis teda sellepärast kohe riiklikku piinamisasutusse pistma? Andma naiste näägutada?

      MAX: Noh! Poiss võib olla muust otsast andekas. Oskab ehk juba suitsetada ja on muidu käte poolest osav. Võib-olla saab tast klaverimängija?

      ALEX: Või varas. Kes varem või hiljem niikuinii kinni kukub. Aga ei või ju ometi inimesele kahekordset karistust määrata! Et enne kool ja siis vangla takkaotsa.

      MAX: Kõik kaebavad, et haridussüsteem on nässus, aga keegi ei näita algpõhjust. Et naised –

      ALEX: Et kooli naised ei kõlba… Tõesti kuradi lugu, kuhu sa nad paned?

      MAX: Jah, nende võimetega, mis neil on. Ja suuga, mis kinni ei seisa. Mina küll seda kohta ei näe.

      ALEX: Jah, kus nad võiksid küll rääkida, aga parandamatut kahju ei sünnitaks.

      MAX: Moraali loevad muidugi nii, et ei jõua ära kuulata. Aga näe, kirikuõpetajateks neid ka ei taheta.

      ALEX: Teised naised ei taha. Liigne informeeritus. No paljukest teab üks meesõpetaja, mis koguduses juhtub? Aga ronib naine kantslisse, siis hakkab sihukene pattude üleslugemine pihta, et nädalaga ka ei jõua valmis. Kes seda välja kannataks?

      MAX: … Kuule, võib-olla terroristidega läbirääkimistel? Need ju mõistlikku juttu ei kuula. Las patravad vastamisi.

      ALEX: See on mõte. Tasuks kaaluda.

      MAX: Kosmosesse võiks muidugi kah saata. Pikematele otstele. Vahutagu seal, kus keegi ei kuule. Kui see ainult nii kalliks ei läheks!

      ALEX: Nojah, kindlasti hakkavad seal kõiki nuppe näppima, keeravad laeva esimese viie minutiga tuksi.

      MAX: Või kukuvad horoskoobi põhjal navigeerima. NASA-mehed lähevad maa peal hulluks.

      ALEX: Nii et kokkuvõttes ei anna vist teisi kuskil avalikus sektoris kasutada. Kõige vähem kurja teevad ikkagi omas kodus.

      MAX: No seda ma kartsin!… (Mõtleb pingsalt, siis röögatab): Oot, ei! Jah! Ajakirjandus, kurat! Ajakirjandus!

      ALEX: No-noh, mis nüüd hakkas? Max, jää ikka soliidseks!

      MAX: Mis soliidseks! Ajakirjandus on nende koht! Täpselt! Kuidas me enne selle peale ei tulnud?

      ALEX: Ot-ot-oot… Mn-jaah!.. Seal midagi on… Sul on vist õigus.

      MAX: Alex, mul ON õigus. Naised pressi ja asi vask!

      ALEX: Vaatame lähemalt. Profiil vastab. Edevus. Valetamine. Häbematus. Luulud. Süüdistamiskihu. Kõik läheb… Jaah, tundub, et tõesti.

      MAX: Ära unusta verejanu!

      ALEX: Press, Max, ongi meie päevade vägede Jehoova – ainsana tark ja ainsana õige.

      MAX: Täiesti nõus, et lajatavad kaabakatele. Aga kuule, nad tapavad ju süütuid ka!

      ALEX: Max, siin on kuldreegel: alles siis, kui sekka mõne ilmsüütu vagaseks teed, võetakse sind tõsiselt.

      MAX: Et leiab süüdlase, määrab karistuse ja viib selle ise ka täide?

      ALEX: Täpselt nagu su oma naine.

      MAX: Aga vastutus? Kas nad siis üldse kellegi ees ei vastuta?

      ALEX: Ja kuidas veel vastutavad!

      MAX: Rahva ees?

      ALEX: Omaniku ees.

      MAX: No teostagu siis pealegi end pressis. Elagu instinktid välja… Selliste annete juures pole vajagi peatoimetajaga magada. Kui just ise kangesti ei taha.

      ALEX: Ja jääbki igavesti nii: ühed lollid kirjutavad, teised lollid loevad ja leheomanik loeb raha.

      MAX: Aga sina pead hirmuga hinge kinni, kui lehe lahti lööd.

      (Paus.)

      ALEX: Max, kujutad sa ette, et paneks siia paar naist istuma?

      MAX: No tead, siis lase ise küll jalga.

      ALEX: Ei, ma mõtlesin, et meie asemel istuma. Millest nad räägiksid?

      MAX: Millest neil rääkida on, kui endalgi pole tükati midagi öelda?