Название | Džentelmenid |
---|---|
Автор произведения | Paavo Kivine |
Жанр | Зарубежный юмор |
Серия | |
Издательство | Зарубежный юмор |
Год выпуска | 2010 |
isbn | 9789949475162 |
(Paus.)
MAX: Naisterahva mõistus on üks isevärki asi.ALEX: Ma vist ei kuulnud hästi. Mis? sõna sa ütlesid?MAX: Mõistus!ALEX: Mõistus?MAX: Jah.ALEX: Kas sa ikka mõtled selle all mõistust kuidagimoodi peab ju sedagi asja nimetama… Noh, olgu siis antimõistus. Nagu on olemas antimateeria. ALEX: No vaat, juba palju täpsem. Asi, mis justkui oleks olemas, aga teiselt poolt justkui ei oleks ka.
MAX: Nojah. Niisugune must auk. Mida ei näe ega tunne. Ega suuda ära seletada.
ALEX: Ja keegi ei tea, miks ta üldse olemas on. Ainult seda teatakse, et ta on ohtlik.
MAX: Sest kui ta nähtava mateeriaga, see tähendab mehe mõistusega kokku puutub, käib pauk. Ja ongi lõpp.
(Paus.)
MAX: Mis sa arvad, mismoodi ta neid hullutab?
ALEX: Kes?
MAX: See poliitik. See paks. Sumomaadleja.
ALEX: Ära sa!.. Sumo on vaimuala. Välimine pilt petab: kõht ja kõik need pampersid…
MAX: Just, see kõht ja kõik need pampersid. Naera lõhki!
ALEX: No kuule! See on ainult sihuke kohustuslik atribuutika. On, ütleme, nagu naistel… no ükskõik, mis me sealt võtame…
MAX: See? (Näitab kätega rinnakumerusi.)
ALEX: Kas või see. Või siis hoopis see… Näh, läkski meelest ära, mis see oli, mis nad oma silmnäo kallal teevad…
MAX: Millal?
ALEX: Tund enne väljaminekut. Või kaks.
MAX: Aa!.. Meikap. Näo ülespeksmine.
ALEX: Jah, just! See, mida meie kandi naisterahvas teeb ise, aga seal, Venemaal, aidata mees kaasa.
MAX: Kuulda jah. Naised olla selle järele lausa hullud. Et kui mees mõni päev põhjalikku meikappi ei tee, tähendab – ei armasta.
ALEX: Nojah, neil ju rahvalauluski sõnad, et (laulab): Miks te meid ei armasta, miks te meid ei armasta…
MAX: No näed, täpselt nagu naised ikka, anna vastust nagu püssitoru ees!.. Kui saaks ükskord teada, mispärast neid peab armastama?
ALEX: Nojah. Mis ma nüüd tahtsingi öelda?.. Ah jaa, et kõht, see on nii-öelda vorm. Peamine on ikka see, mis kõhu varjus.
MAX: Õlu?
ALEX: Mis õlu! Vaim!.. Mis sa arvad, miks naised tal karjas järel jooksevad?
MAX: Ei tea. Kurb küsimus.
ALEX: Kuradi kurb küsimus. Sest kui sa vähegi võrdled… (Žest enda ja sõbra poole, naeravad.) No kuule!.. Aga näed, meile ei anna keegi valimistel hääli.
MAX: Milles lõpuks asi? Mis põrgu viguriga korjab temasugune… temasugune mehe karikatuur ära kõik naiste hääled?
ALEX: Pluss hullumajad.
MAX: Jah, pluss hullumajad.
ALEX: Ma ju räägin, et mõistuse värk.
MAX: Mõtled, et –
ALEX: (Noogutab.)
MAX: No kuule! Kas siis meil sinuga…
ALEX: Mhü-hüü. Vaata, sinu juurest läks naine ära. Sinu mõistusega mehe juurest! Üks ja ainumas naine ja seegi laseb jalga. Aga temal – saja-aastased kah viskavad näppu. Ei, see on peenem värk. Hoopis, hoopis peenem värk…
(Paus.)
MAX: Kuule… Äkki on seal midagi niisugust taga? Praegu aastatuhande lõpp ja igasugused…
ALEX: Mõnes mõttes ongi. Aga eeskätt ikka see, et paks tunneb naisi sügavuti. Vaata, kui meie sinuga just peame naisterahvale midagi ütlema, siis kõige kindlam on kohmata midagi ta silmade või juuste või jalgade kohta. Või palju ta umbes kaalub. Midagi, mis neid kihevile ajab.
MAX: Või siis äärmisel juhul kingid midagi. Kui oled juba vanem mees, nagu näiteks sina.
ALEX: Või ajad niisama lolli juttu, kui oled noorem mees, nagu näiteks sina. Aga sa vaata paksu! Paks nii ei tee. Tema läheb sügavamale, tungib põhjalademetesse. Mängib kindla peale.
MAX: Alateadvusele? Naisterahva tumedatele tungidele?
ALEX: Meie sinuga ei tuleks iial selle peale. Selle peale ei saagi üks normaalne mees tulla… Paks ütleb naisterahvale, et ta on tark!
MAX: Naisterahvale?.. Tark?..
ALEX: Eks ole! Hullumeelne mõte! Aga näe, mängib välja.
MAX: Kuule, anna andeks, ma ei saa enam aru… Tark! Tark!! Ma saaksin aru, et… ilus. Ma saaksin aru, et… hea südamega. Saaksin aru, et hoiab lapsi, kraamib, koristab, käib tööl, poes, teeb sama hästi süüa kui sinu ema. Aga tark – mis mõte sellel on? Mis kasu sellest on? Miks ta siis üldse mehele on läinud!
ALEX: No näed!
MAX: Kas sina taluksid tarka naist?
ALEX: (Žest.)
MAX: Kas sina oled näinud tarka naist?
ALEX: (Žest.)
MAX: Mis jama see siis on?
ALEX (laiutab käsi): Võiks ju arvata, et naisterahval pole midagi tähtsamat väljanägemisest. Vähemalt kulutab ta selle peale kõige rohkem aega. Või oma laste väljanägemisest. Lõpuks kas või mehe omast, kelle ta käevangu rabab ja inimeste hulka tassib.
MAX: Ei ole siis või?
ALEX: Mõnevõrra on, aga miski on veel tähtsam. Paks teab seda, sest tema ütleb naistele hoopis nii: Kallis naine, küll sina oled alles tark, tule minuga, meie koos päästame riigi. Ja sa vaata, kuidas tõstavad teised sabad selga ja lähevad kui kiini joostes!
MAX: Nii häbemata vale peale?
ALEX: Mõistus, kallis sõber, on kõige suurem petis maamuna peal. Eks katsu pealt kuuekümnest daamet kiita tema säärte või säravate silmade pärast. Mitte et ta ei usuks sind, ei, muidugi usub. Kuigi enne kindlasti uurib, et mis nägu sa oled. Aga ütle talle, et ta on tark, siis paneb sul suurest õnnest silmad kinni ja nurrub nagu kass kamina paistel.
MAX: No aga… mida kuradit naine tarkusega peale hakkaks?
ALEX: Vale küsimus. Ega tema ei hakkagi, paks hakkab, kui saab valitud. Oma tarkusega. Aga vaat, mis kõige hullem: ta on rikkunud need naised ära. On istutanud neisse väärõpetuse. Umbes nii, et: mis kasu on naisel sest heast südamest?
MAX: Või mis kasu on naisel sest heast südamest?
ALEX: Just. Või mehe sokkide pesemisest.
MAX: Või mehe sokkide pesemisest?
ALEX: Või oskusest keeta sülti.
MAX: Aa!.. Või laste kantseldamisest, kes sind niikuinii ei kuula!
ALEX: No näed! Parem olla tark.
MAX: No on ikka siga!
ALEX: Siga muidugi. Niimoodi vaeseid naisi alt vedada!
MAX: Süüdimatuid hullutada!
ALEX: Niimoodi meestele mäkra mängida! Hakka või arvama, kas seal pampersite all ongi meest? Äkki on naine?
MAX: Paksule peaks ühe kõva kitli andma!
ALEX: Paksule peaks kohe ühe niisuguse kitli andma, et enam naiste peale ei mõtlegi.
(Paus.)
ALEX: Kuule, kuhu me omadega jäime?
MAX: Ei mäleta. Ei olnud vist midagi olulist.
ALEX: Oli justkui midagi sellist, mis meestel on, aga naistel ei ole…
MAX: Jah, minu arust midagi niisugust, mida neil polegi vaja…
KOOS: Mõistus, kurat! Muidugi! (Naeravad.)
ALEX: