Džentelmenid. Paavo Kivine

Küsisin otse: miks sa minuga abiellusid? Mis selle taga oli?

      MAX: Vastavad nad sul ausalt jah… Mis ütles?

      ALEX: Ütles: Sellepärast, et mu kingakonts oli katki.

      MAX: Mis!?

      ALEX: Jah. Et tema kingakonts olnud katki ja ta otsinud parajasti kingseppa sealt tänavalt, kus ta muidu ei käi, ja siis tulnud mina talle ühe teise naisega vastu. Käevangus. Ainult sellepärast.

      MAX: Ainult sellepärast? Ma ei saa aru…

      ALEX: Arvad, et mina sain? Ma ütlesin: naine, nüüd paluks küll joonealust tõlget!

      MAX: Noh?..

      ALEX: Ah… midagi.

      MAX: Ei saanudki targemaks?

      ALEX: Sa kuula! Sel naisel – naisel, kes minuga oli – olnud peas harukordselt jäle kübar, seljas võimatu kostüüm ja üks silm vaadanud teisel viltu. Tema siis imestanud, kuidas minusugune enam-vähem viisaka väljanägemisega mees sellisega inimeste seas ringi julgeb käia – aga nüüd ta muidugi enam ei imesta! – ja loomulikult tekitanud see temas tunde, et siin tuleb midagi ette võtta, lihtsalt õigluse nimel, mitte millegi muu pärast. Ja seejärel läinud ta oma kingakontsaga parandaja juurde ja –

      MAX: Kuule, mis jama see on?

      ALEX: Eks ole. Mina ütlesin täpselt sedasama: kuule, mis jama see on? Aga tema vastu: Kellele jama, aga kellele meie abiellumise lugu.

      MAX: No on ikka… Mehele toob abiellumine meelde tunded, naisele aga kingakontsa.

      ALEX: Aga lahutades on täpselt vastupidi: naine vahutab tunnetest, mees vahib oma kulunud kingakontsa…

      (Paus.)

      ALEX: Kuidas sul viimasel ajal enda omaga on?

      MAX: Ei saa kurta.

      ALEX: Saate enam-vähem läbi?

      MAX: Paremini kui kunagi varem.

      ALEX: Noo? Pole teist mõnda aega näha olnud.

      MAX: On ära.

      ALEX: Pikemalt?

      MAX: Usuks küll. Lahutasime.

      ALEX: Millal?

      MAX: Jah, noh, kes seda enam täpselt… Mis ta võib olla?.. Mõni hea aasta tuleb ikka ära. Oota, millal Arsenal viimati võitiski? Kaks tuhat neli? Jah, samal aastal vist läkski.

      ALEX: Aa… Tegelikult õudselt kahju…

      MAX: Arvad? Noh, ma ei –

      ALEX: … et Liverpool tookord kaotas. Oli ikka selgelt parem. Sest vaata, kui Jones oleks minut enne lõppu jala vahele saanud…

      MAX: No kuule, kust kuradi otsast ta parem oli! Ma ütlen sulle, et kui Smithil poleks viis enne lõppu püksikumm katki läinud…

      (Ilmub Näitsik.)

      MAX: … püksikumm katki läinud…

      ALEX: … jah… katki…

      (Näitsik lahkub.)

      KOOS: Naised…

      II pilt

      INGLASED

      MAX: Vaba õhtu?

      ALEX: Jah, võtsin. Naine läks linnateatrisse.

      MAX: Volikokku? Mis temal sinna asja?

      ALEX: Ei, päris teatrisse.

      MAX: Aa… Ei tea, kus see ka võiks olla?

      ALEX: Pole õrna aimugi.

      MAX: Endal toimetamist palju?

      ALEX (noogutab): Eile piljard.

      MAX: Üleeile?

      ALEX: Kriket.

      MAX: Kriket? Jajah. Enne seda?

      ALEX: Bridž.

      MAX: Mul niisama, iga õhtu käed-jalad tegemist täis… Ei, oot, laupäeval justkui ei olnud. Nagu mingi jamps oleks vahele tulnud… Õigus, naise sünnipäev! Sõbrannad. Trillallaa ja trullallaa.

      ALEX: Liigamängu ajal?

      MAX: Liigamängu ajal.

      (Paus.)

      MAX: Miks naised kunagi jalgpallil ei käi?

      ALEX: Neile ei meeldi õlu.

      MAX: Nad ei saa aru ka.

      ALEX: Nende meelest ei juhtu seal midagi. Puudub stoori.

      MAX: Jah. Ei abielluta, ei lahutata, ei rikuta abielu. Kedagi ei lööda maha.

      ALEX: Kui tribüüne ei arvesta. Kuskil mujal ei näe sa nii palju laipu.

      MAX: Seda ma räägingi: naistele ei meeldi oma eluga mängida. Ikka teiste omaga.

      ALEX: Poks neile meeldib.

      MAX: Autovõidusõit. Või pasjanss.

      ALEX: Võit või kaotus, elu või surm.

      MAX: Naised on nii verejanulised. Mehed on hoopis teistsugused.

      ALEX: Naistel on jalgpalli osas oma teooria.

      MAX: Noo? Naised ja teooria? Seda oleks küll huvitav kuulda.

      ALEX: Jah. Mulle ükspäev esitati. Öeldi: Kuidas võivad mitukümmend täismeest joosta poolteist tundi edasi-tagasi, ilma et midagi juhtuks? Mis mõte sel on?

      MAX: Mis tähendab: ei juhtu? Kuidas: mis mõte sel on? Mäng ju käib! Publik ju lärmab!

      ALEX: Lollus, ütleb tema. Mitukümmend tuhat tola is-tub pinkidel ja vahib seda tühjategemist pealt. Ja mis on tavaliselt kõige selle tulemus? Tulemus on ümmargune null. Enamgi, on kaks ümmargust nulli – null–null.

      MAX: Issand jumal! Eks öelnud: ega skoor pole veel kõik! Aga mängu ilu?

      ALEX: Ma ütlesingi. Aga tema vastu: See on sihuke publik, kes ei oska isegi sõrmede peal viieni lugeda. Sellepärast ei löödagi jalgpallis rohkem väravaid.

      (Paus.)

      ALEX: Tegelikult on siin veel midagi. Naised ei kannata peaga mängu.

      MAX: Jalgpallis? No kuule! Peamäng ongi see, mis teeb inglise jalgpallist inglise jalgpalli!

      ALEX: Mine räägi neile…

      MAX: Mille muu tarvis siis jalgpalluril üldse pead vaja on?

      ALEX: Absoluutselt! Aga mine küsi nendelt, siis kuuled. Et pea on hoopis millegi muu tarvis, mitte porise palli löömiseks.

      MAX: Sa arvad siis, et –

      ALEX: Jah. Selles asjas on nad kõik ühel nõul.

      MAX: Et –

      ALEX: Just. Kui nad üldse siin ilmas midagi teavad, siis seda. Viimane kui üks.

      MAX: Et –

      ALEX: Et pea on soengu kandmiseks.

      MAX: Siis sellepärast nende hulgas ei olegi kiilaspäid!

      ALEX: Tead, see on lootusetu asi… Vaata, mida teeb mees enne otsustavat hetke? Ütleme näiteks penaltit lüües? Või… khm… koju tulles, kui naine juba magab?

      MAX: Väriseb.

      ALEX: Nojah, seesmiselt küll. Aga ma mõtlen praegu väliselt. Mida ta väliselt teeb? Ta keskendub! Aga mida teeb sel hetkel naine, kui kõik on kaalul? Sa ütle, mida teeb siis naine?

      MAX: (Nõutu žest.)

      ALEX: Ta kohendab soengut!

      MAX: Õigus!

      ALEX: No ma ei tea kohe… Olgu see auto roolis, altari ees, röövliga vastamisi, ükskõik missugusel kriitilisel momendil – tema kohendab ikka soengut.

      MAX: Kuule, oletame näiteks, et käib meistrimatši vii-mane minut. Smith tsenderdab ja Jones on valmis peaga põrutama…

      ALEX: