Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU
Vallakirjutaja käsiraamat ehk Määrdemeistri mälestused
Väikeses omavalitsuses kantseleiülema ametit pidanud Toomas saab ühel päeval ettepaneku poolte kokkuleppel töölt lahkuda. Et valge paberilehe asetab Toomase ette endine hea kolleeg, on pakkumine seda ootamatum. Romaan jutustab ühe „omal soovil lahkumise” loo kahel paralleelsel ajateljel, mis lõpuks üheks põimuvad. Varjatud kavatsused, nurjatud poliitikamängud, alaväärsuse väljaelamine kaaslaste peal – need on vaid mõned nähtused, mille koorma all noor idealistlik teenistuja oma karjääri kestel peab ägama ja millest lahtisaamine saab ühel hetkel tema ainsaks eesmärgiks. Hugo Vaheri sulest on varem ilmunud romaanid „Punk ei ole surnud” ja „Skvotterid”.
Ühe maailmavalutaja märkmed
Merlin Piirve „Ühe maailmavalutaja märkmed“ on tormlev ja katkendlikkusele kalduv lugu ühe haiglase tütarlapse eluetapist, mil dramaatiliselt kulmineeruvad tema keerulised suhted nende inimestega, kes eri aegadel on olnud talle lähedased. Omadega vussis minategelane kandub ajas edasi ja tagasi, lahates lapsepõlve ja üliõpilaspäevi. Ta otsib täiust, otsib ilu ja õnne. Ent kõik kipub ühel hetkel minema viltu ja valesti ning tundub, et polegi võimalik eluga hakkama saada. Minavormis romaan pole dramaatilistest sündmustest ning kurbadest mälestustest hoolimata siiski läbinisti sünge ja traagiline. Peategelase melanhoolia küll üha süveneb, kuid siiski jaksab ta nii teisi kui ka iseennast enamasti vaadelda üsna elutervest vaatepunktist, selge (enese)iroonilise pilguga. Autori nägelik, maagilise realismi sugemetega kirjutamisviis loob raamatu kangelaste – noorte haritlaste – mõtiskluste, askelduste ning omavaheliste arveteklaarimiste taustaks mõjukaid mitmekihilisi välis- ja sisemaastikke, mida tasub süvenenult uurida. Merlin Piirve (snd 1986) on lõpetanud Tartu Ülikooli hispaania filoloogina ning magistrikraadi on ta omandanud kirjandusteaduses. Ta on avaldanud mõtteid Sirbis. Käesolev raamat on tema esimene ilukirjanduslik tekst.
Tuulekülv
Kui Punaarmee on Endrik Tapperi ja tema pere linnakorterist välja tõstnud, asub ta koos naise ja kahe pisitütrega elama maale isatallu. Sündmusteahel, mis hakkab hargnema 14. juuni varasel hommikutunnil, viib kokku erineva maailmavaatega inimesi, vaagib nende vastakaid arusaamu ja tegutsemismotiive. Romaan räägib sellest, mis saab edasi Endrikust ja tema perest ning mis saab kõigist neist meestest ja naistest, kes küüditamise eest pakku pääsenuina metsas ellujäämise eest võitlust peavad. Karmil ajal on kõik sunnitud tegema raskeid valikuid. Ja kui valik on tehtud, siis tuleb igaühel oma valiku tagajärgedega elada. Aga tagajärjed on rasked ning õigeid ja üheseid lahendusi ei tundugi olevat. Katrin Kurmiste lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, töötas TA kirjastusosakonnas, TPedI eesti keele kateedris ning õpetas pikki aastaid täiskasvanuile soome keelt Tallinna Keeltekoolis ja Tallinna Majanduskoolis. Õpetustöö kõrval, mis jätkub tänaseni, on ta teinud ka tõlkija-, toimetaja- ja giiditööd. Käesolev raamat toetub suures osas Katrin Kurmiste perekonna ja sugulaste mälestustele, milles esinevad lüngad on täitnud autori fantaasia.
Tiivad
Noomide triloogia viimane raamat, kus selgub, kas noomide saatuseks on igavesti inimeste eest põgeneda ja end varjata, või ootavad neid hoopis uhkemad ja suuremad seiklused. Masklin ei tea midagi karjääris toimuvatest sündmustest, sest tema, Angelo ja Gurder suundusid lennujaama, et katsuda kuidagi pojapoeg, 39 üles leida. Et Asi oli rääkinud Masklinile laevast, mis ootas ikka veel noome kusagil tähtede vahel, siis lootis Masklin, et neil õnnestub kuidagi sellega ühendust võtta. Muidugi oli see hullumeelsus ja muidugi oli see võimatu, aga nad ei saanud enam taganeda. Nad pidid pääsema Floriidiasse, kus hakati satelliiti üles laskma. Nii lipsasidki nad Concordei pardale ja järjekordne suur seiklus oli alanud.